Share this page:  
 

Multilingual Scriptures

(Compare books in 2 different language versions of your choice)

Comparison Search:

Select Language version and font:
You can only select max. of two versions.
Book:
Chapter:
Verse:
---------
From: To:

Free Search:

Select Language version and font:
Enter search text:

Multilingual Scriptures Home » Estonian Genesis New Testament » John

Estonian Genesis New Testament
Chapter # Verse # Verse Detail
11Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.
12Seesama oli alguses Jumala juures.
13Kõik on tekkinud Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.
14Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus,
15ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda võtnud omaks.
16Oli mees, Jumala läkitatud; selle nimi oli Johannes.
17See tuli tunnistuseks, tunnistama Valgusest, et kõlk usuksid tema kaudu.
18Tema ei olnud valgus, vaid ta tuli tunnistama Valgusest.
19See tõeline Valgus, Mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma.
110Tema oli maailmas, ja maailm on tekkinud Tema läbi, ja maailm ei tunnud Teda.
111Ta tuli sellesse, mis Tema oma, ja Tema omad ei võtnud Teda vastu.
112Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse.
113kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast.
114Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast Ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde.
115Johannes annab tunnistust Temast, ja ta hüüdis nõnda: „Tema oli See, Kellest ma ütlesin: Kes tuleb pärast mind, See on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!”
116Sest Tema täiusest me kõik oleme saanud, ja armu armu peale.
117Sest käsuõpetus on antud Moosese kaudu, arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.
118Ūkski ei ole Jumalat iialgi näinud; ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on Temast kõnelnud.
119Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?”
120Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid tunnistas: „Mina ei ole Kristus!”
121Ja nad küsisid temale: „Kes siis? Oled sa Eelija?” Tema ütles: „Ei ole!” - „Oled sina see prohvet?” Tema vastas: „Ei!”
122Siis nad ütlesid talle: „Kes sa oled? Et annaksime vastuse neile, kes meid läkitasid. Mis sa ütled enesest?”
123Tema ütles: „Mina olen hüüdja hääl kõrves: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud!”
124Ja need, kes olid läkitatud, olid variseride seast.
125Ja nad küsisid temalt ja ütlesid talle: „Miks sa siis ristid, kui sa pole Kristus ega Eelija ega see prohvet?”
126Johannes vastas neile ning ütles: „Mina ristin veega; aga teie keskel seisab See, Keda te ei tunne,
127Kes tuleb pärast mind, Kelle jalatsi paela lahti päästma mina ei ole vääriline!”
128See sündis Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes ristis.
129Järgmisel päeval näeb Johannes Jeesuse tulevat tema juure ja ta ütleb: „Vaata, see on Jumala Tall, Kes võtab ära maailma patu!
130See on, Kellest ma ütlesin: Pärast mind tuleb Mees, Kes on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!
131Ja mina ei tunnud Teda, kuid selleks, et Ta saaks ilmsiks Iisraelile, olen mina tulnud veega ristima!”
132Ja Johannes tunnistas ning ütles: „Ma nägin Vaimu taevast alla laskuvat nagu tuvi; ja Ta jäi Tema peale.
133Ja mina ei tunnud Teda mitte; aga Kes mind läkitas veega ristima, See ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu alla laskuvat ja Tema peale jäävat, See on, Kes ristib Püha Vaimuga!
134Ja mina olen näinud ja tunnistanud, et Seesinane on Jumala Poeg.”
135Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal, ja kaks tema jüngrit.
136Ja kui ta nägi Jeesust kõndivat, ütles ta: „Ennäe, See on Jumala Tall!”
137Ja need kaks jüngrit kuulsid tema ütlust ja järgisid Jeesust.
138Aga Jeesus pöördus ümber, ja nähes neid Teda järgivat, ütles Ta neile: „Mida te otsite?” Aga nemad ütlesid Talle: „Rabi! - see tähendab meie keeli õpetaja - kus Sa asud?”
139Ta ütles neile: „Tulge ja vaadake!” Nad tulidki ja nägid, kus Ta asus, ja nad jäid Tema juure selle päeva. See oli arvata kümnes tund.
140Andreas, Siimon Peetruse vend, oli üks neist kahest, kes oli kuulnud Johannese ütlust ja hakanud Jeesust järgima.
141Tema leiab esiteks oma venna Siimona ja ütleb temale: „Me oleme leidnud Messia!” - see on meie keeli Kristuse.
142Ja ta viis tema Jeesuse juure. Jeesus vaatas temale otsa ja ütles: „Sina oled Siimon, Joona poeg, sind peab hüütama Keefaseks!” - see tähendab Peetruseks.
143Järgmisel päeval Jeesus tahtis minna Galileasse; ja Ta leiab Filippuse ning ütleb temale: „Järgi mind!”
144Aga Filippus oli pärit Betsaidast, Andrease ja Peetruse linnast.
145Filippus leiab Naatanaeli ja ütleb temale: „Kellest Mooses on kirjutanud käsuõpetuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud, Jeesuse, Joosepi poja, Naatsaretist!”
146Naatanael ütles talle: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?” Filippus ütles temale: „Tule ja vaata!”
147Jeesus nägi Naatanaeli tema juure tulevat ja ütles temast: „Ennäe, tõeline iisraellane, kelles ei ole kavalust!”
148Naatanael ütles talle: „Kust Sa mind tunned?” Jeesus vastas ja ütles temale: „Enne kui Filippus sind kutsus, nägin ma sind, kui sa olid viigipuu all!”
149Naatanael vastas Temale: „Rabi, sina oled Jumala Poeg, Sina oled Iisraeli Kuningas!”
150Jeesus vastas ja ütles talle: „Selleparast et Ma ütlesin: Ma nägin sind viigipuu all! usud sa. Sa saad näha suuremaid asju kui need!”
151Ja Ta ütles talle: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, te näete ka taeva olevat avatud ja Jumala inglid astuvat üles ja alla Inimese Poja peale!”
21Ja kolmandal päeval olid pulmad Kaanas Galileamaal, ja Jeesuse Ema oli seal.
22Ja ka Jeesus ja Tema jüngrid olid kutsutud pulma.
23Ja kui tuli puudus viinast, ütles Jeesuse Ema Temale: „Neil ei ole viina!”
24Jeesus ütles Talle: „Mis Sul minuga asja, Naine? Minu aeg ei ole veel tulnud!”
25Tema Ema ütles teenijaile: „Mis Tema teile iganes ütleb, seda tehke!”
26Aga seal oli kuus kivist anumat seismas juutide puhastuskombe pärast ja igaühte mahtus kaks või kolm mõõtu.
27Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!” Ja nemad täitsid need ääretasa.
28Ja Ta ütles neile: „Ammutage nüüd neist ja viige pidukorraldajale!” Ja nemad viisid.
29Aga kui pidukorraldaja maitses vett, mis oli viinaks saanud, ega teadnud, kust see oli, kuna teenijad, kes vee olid toonud, teadsid, siis kutsus pidukorraldaja peigmehe.
210ja ütles talle: „Igaüks paneb enne lauale hea viina, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema. Sina oled hoidnud hea viina siitsaadik!”
211Selle esimese tunnustähe tegi Jeesus Kaanas Galileamaal ja ilmutas Oma au. Ja Tema jüngrid uskusid Temasse.
212Pärast Ta läks alla Kapernauma, Tema ja Ta Ema ja Ta vennad ja Ta jüngrid; ja sinna nad ei jäänud kauaks ajaks.
213Ja juutide paasapühad olid ligidal. Ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.
214Seal Ta leidis pühakojas neid, kes müüsid härgi ja lambaid ja tuvisid, ja rahavahetajaid istumas.
215Ja Ta tegi paelust piitsa ja ajas kõik pühakojast välja, niihästi lambad kui härjad, ja rahavahetajate raha Ta puistas laiali ning kummutas nende lauad
216ja ütles tuvimüüjaile: „Viige need siit ära! Ärge tehke Minu Isa koda kaubakojaks!”
217Tema jüngritele meenus, et on kirjutatud: „Püha viha Sinu koja pärast sööb Mind ära!”
218Siis kostsid juudid ning ütlesid Temale: „Mis tunnustähte Sa näitad meile, et Sa seda teed?”
219Jeesus vastas ning ütles neile: „Lammutage see tempel, ja Ma püstitan selle kolme päevaga!”
220Siis ütlesid juudid: „Seda templit on ehitatud nelikümmend ja kuus aastat, ja Sina püstitad selle kolme päevaga?”
221Ent Tema rääkis Oma ihu templist.
222Aga kui Ta oli surnuist üles tõusnud, meenus Tema jüngritele, et Ta seda oli ütelnud. Ja nad uskusid Kirja ja sõna, mis Jeesus oli ütelnud.
223Aga kui Ta oli Jeruusalemas paasapühal, uskusid paljud Tema nimesse, nähes Tema imetegusid, mida Ta tegi.
224Kuid Jeesus Ise ei usaldanud Ennast nende kätte, sest Ta tundis neid kõiki
225ega olnud Tal tarvis, et keegi oleks annud tunnistust kellegi inimese kohta; sest Ta ise teadis, mis oli inimeses.
31Oli variseride seas mees, Nikodeemus nimi, uks juutide ülem.
32See tuli Jeesuse juure öösel ja ütles Temale: „Rabi, me teame, et Sa Jumalalt oled tulnud õpetajaks; sest keegi ei või teha neid imetähti, mida Sina teed, kui Jumal ei ole temaga!”
33Jeesus vastas ning ütles talle: „Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, kui keegi ei sunni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!”
34Nikodeemus ütles Temale: „Kuidas võib inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta või teist korda minna oma ema ihusse ja sündida?”
35Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!
36Mis lihast on sündinud, on liha, ja mis Vaimust on sündinud, on vaim!
37Ära pane imeks, et Ma ütlesin sulle: Te peate uuesti sündima!
38Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb; nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust!”
39Nikodeemus vastas ning ütles Talle: „Kuidas see võib sündida?”
310Jeesus vastas ning ütles talle: „Sina oled Iisraeli õpetaja, ja ei tea seda?
311Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, Me räägime, mida Me teame, ja tunnistame, mis Me oleme näinud, ja te ei võta Meie tunnistust vastu!
312Kui Ma teile räägin maisist asjust, ja te ei usu, kuidas te usuksite, kui Ma teile räägiksin taevasist asjust?
313Ja ometi ei ole ükski muu läinud taevasse kui aga See, Kes taevast on maha tulnud, Inimese Poeg!
314Ja nõnda nagu Mooses kõrves mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg,
315et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu!
316Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta Oma Ainusündinud Poja , on annud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!
317Sest Jumal ei ole Oma Poega läkitanud maailma, et Ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm Tema läbi õndsaks saaks!
318Kes usub Temasse, selle üle ei mõisteta kohut; aga kes ei usu, selle üle on juba kohus mõistetud, sest Ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse.
319Aga see on kohus, et valgus on tulnud maailma ja inimesed armastasid pimedust rohkem kui valgust, sest nende teod olid kurjad.
320Sest igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juure, et ta tegusid ei laidetaks.
321Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juure, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on Jumalas tehtud!”
322Pärast seda tulid Jeesus ja Tema jüngrid Juudamaale; ja seal Ta viibis nendega ja ristis.
323Aga ka Johannes oli ristimas Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett ja sinna tuli inimesi ja nad ristiti.
324Sest Johannes ei olnud veel vangitorni heidetud.
325Siis hakkasid Johannese jüngrid vaidlema ühe juudiga puhastuse pärast.
326Ja nad tulid Johannese juure ja ütlesid temale: „Rabi! See, Kes oli Sinuga sealpool Jordanit, Kellest sina tunnistasid, vaata, see ristib ja kõik lähevad Tema juure!”
327Johannes vastas ning ütles: „Inimene ei või midagi võtta, kui see temale ei ole antud taevast.
328Te ise olete minu tunnistajad, et ma ütlesin: Mina ei ole Kristus, vaid mind on läkitatud Tema eele!
329Kellel on pruut, see on peigmees; aga peigmehe sõber seisab ja kuulab teda ja on väga rõõmus peigmehe häälest. See mu rõõm on nüüd saanud täielikuks!
330Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!
331Kes tuleb ülalt, see on üle kõikide! Kes on maast, see on maast ja räägib maast; Kes tuleb taevast, on üle kõikide
332ja tunnistab seda, mida Ta on näinud ja kuulnud, ja Tema tunnistust ei võta ükski vastu!
333Kes võtab vastu Tema tunnistuse, see kinnitab, et Jumal on tõeline!
334Sest See, Kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu; sest Jumal ei anna Vaimu mõõdu järele!
335Isa armastab Poega ja on kõik annud Tema kätte!
336Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!”
41Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus rohkem jüngreid tegevat ja ristivat kui Johannes -
42ehk küll Jeesus ise ei ristinud, vaid Tema jüngrid -
43siis Ta lahkus Judeast ja läks Galileasse.
44Aga Tal tuli Samaariast läbi minna.
45Siis Ta tuli Samaaria linna, mida hüütakse Sühhariks, põllu lähedale, mille Jaakob oli annud oma pojale Joosepile.
46Seal oli Jaakobi allikas. Väsinuna teekäimisest istus siis Jeesus maha allika ääre. Oli arvata kuues tund.
47Siis tuleb Samaariast naine vett ammutama. Jeesus ütleb talle: „Anna Mulle juua!”
48Ent Tema jüngrid olid läinud linna toidust ostma.
49Siis ütleb Samaaria naine Temale: „Kuidas Sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?” Sest juudid ei lepi kokku samaarlastega.
410Jeesus vastas ning ütles talle: „Kui sa teaksid Jumala andi ja Kes See on, Kes sinule ütleb: Anna Mulle juua! siis sa paluksid Teda ja Ta annaks sinule elavat vett!”
411Naine ütleb temale: „Isand, Sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav; kust Sa siis saad selle elava vee?
412Kas Sina oled suurem kui meie isa Jaakob, kes meile andis selle kaevu ja jõi sealt ise, samuti ta pojad ja ta lojused?”
413Jeesus vastas ning ütles temale: „Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle;
414aga kes iganes joob seda vett, mida Mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida Mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!”
415Naine ütleb Temale: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks ega oleks mul vaja siia tulla vett ammutama!”
416Jeesus ütleb talle: „Mine kutsu oma mees ja tule siia!”
417Naine vastas ning ütles: „Minul ei ole meest!” Jeesus ütleb temale: „Sina ütled õigesti: Mul ei ole meest!
418sest viis meest on sul olnud ja kes sul nüüd on, ei ole mitte sinu mees; seda sa oled õigesti ütelnud.”
419Naine ütleb Temale: „Issand, ma näen, et Sa oled prohvet!
420Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel ja teie ütlete, et Jeruusalemas olevat paik, kus tuleb kummardada!”
421Jeesus ütleb talle: „Naine, usu Mind, et tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemas!
422Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest õndsus tuleb juutidelt.
423Aga tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes Teda nõnda kummardavad.
424Jumal on Vaim, ja kes Teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!”
425Naine ütles Temale: „Ma tean, et Messias tuleb, keda nimetatakse Kristuseks, kui See tuleb, siis Ta kuulutab meile kõik!”
426Jeesus ütleb talle: „Mina, kes sinuga rägin, olen See!”
427Ja seepeale tulid Tema jüngrid ja imestasid, et Ta naisega kõneles. Siiski keegi ei ütelnud: „Mis Sa küsid või mis Sa räägid temaga?”
428Siis naine jättis oma veekannu sinna ja läks linna ning ütles inimestele:
429„Tulge vaadake Inimest, Kes mulle on ütelnud kõik, mis ma olen teinud! Kas See ei ole Kristus? „
430Nad väljusid linnast ja tulid Tema juure.
431Vaheajal palusid jüngrid Teda ning ütlesid: „Rabi, söö!”
432Aga Tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, millest teie ei tea!”
433Siis ütlesid jüngrid isekeskis: „Kas ehk keegi on Temale süüa toonud?”
434Jeesus ütleb neile: „Minu roog on see, et Ma teen Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud, ja lõpetan Tema töö.
435Eks te ise ütle, et on veel neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, Ma ütlen teile, tõstke oma silmad üles ja vaadake põlde, et need on valged lõikuseks!
436Ja nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmutseda.
437Sest siin on sõna tõsi: Ūks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab!
438Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud, teised on vaeva näinud, ja teie olete tulnud nende vaevavilja lõikama!”
439Aga palju samaarlasi sellest linnast uskus Temasse naise kõne tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud!”
440Kui nüüd samaarlased tulid Tema juure, palusid nad Teda jääda nende juure. Ja Ta viibis seal kaks päeva.
441Ja veel palju rohkem samaarlasi hakkas uskuma Tema sõna tõttu.
442Nad ütlesid naisele: „Me ei usu mitte enam sinu kõne pärast; sest me ise oleme kuulnud ja teame, et Tema on tõesti maailma Õnnistegija!”43. Aga kahe päeva pärast tuli Ta sealt ära Galileasse.
443
444Sest Jeesus ise tunnistas, et prohvetist ei peeta lugu ta omal isamaal.
445Kui Ta nüüd oli tulnud Galileasse, võtsid galilealased Tema vastu, sest nad olid näinud kõike seda, mis Ta oli teinud Jeruusalemas suurel pühal, sest ka nemad olid käinud neil pühil.
446Siis tuli Jeesus jälle Galilea Kaanasse, kus Ta oli teinud vee viinaks. Ja seal oli üks kuninga ametnik, kelle poeg oli haige Kapernaumas.
447Kui see sai kuulda, et Jeesus on tulnud Judeast Galileasse, läks ta Tema juure ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.
448Siis Jeesus ütles talle: „Kui te ei näe tunnustähti ega imetegusid, siis te ei usu!”
449Kuninga ametnik ütles Temale: „Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!”
450Jeesus ütles talle: „Mine, su poeg elab!” Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ja läks.
451Aga kui ta alles oli minemas, tulid ta sulased talle vastu ja kuulutasid ning ütlesid, et ta poeg elab.
452Siis ta kuulas neilt tundi, mil ta oli hakanud toibuma. Nad ütlesid siis talle: „Eile seitsmendal tunnil lahkus temast palavik!”
453Siis isa märkas, et see oli sündinud samal tunnil, mil Jeesus talle ütles: „Su poeg elab!” Ja tema uskus, samuti kõik ta pere.
454Selle teise tunnustähe tegi Jeesus, kui Ta Judeast oli tulnud Galileasse.
51Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks Jeruusalemma.
52Aga Jeruusalemas on Lambavärava ligi tiik, seda hüütakse heebrea keeli Betsataks. Sellel on viis võlvitud hoonet.
53Neis lamas hulk haigeid, pimedaid, jalutumaid, kõhetuid, [kes ootasid vee liikumist.
54Sest aeg-ajalt tuli Ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, olgu mis tahes haiguses ta oli.]
55Aga seal oli inimene, kes oli kolmkümmend kaheksa aastat haige olnud.
56Kui Jeesus teda nägi seal lamavat ja teada sai, et ta juba kaua aega oli maas olnud, ütles Ta talle: „Kas sa tahad terveks saada?”
57Haige vastas temale: „Isand, mul ei ole seda inimest, kes mind aitaks tiiki, kui vett segatakse; seni, kui ma tulen, astub teine minu eel sisse!”
58Jeesus ütles temale: „Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!”
59Ja inimene sai kohe terveks, võttis oma voodi ja kõndis! Aga see päev oli hingamispäev.
510Siis ütlesid juudid sellele, kes oli terveks saanud: „Nüüd on hingamispäev, sul ei sobi voodit kanda!”
511Tema vastas neile: „Kes mind terveks tegi, ütles mulle: Võta oma voodi ja kõnni!”
512Nad küsisid temalt: „Kes on See Inimene, kes sulle ütles: Võta oma voodi ja kõnni?”
513Aga tervekssaanu ei teadnud, Kes Ta on, sest Jeesus oli läinud kõrvale, seal paigas oleva rahva hulka.
514Pärast seda leiab Jeesus tema pühakojast ja ütleb talle: „Vaata, sa oled terveks saanud, ära tee enam pattu, et sulle ei juhtuks midagi halvemat!”
515Inimene läks ära ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, Kes ta terveks tegi.
516Ja sellepärast juudid kiusasid Jeesust taga, et Ta seda oli teinud hingamispäeval.
517Aga Jeesus kostis neile: „Minu Isa tegutseb tänini ja Mina tegutsen!”
518Sellepärast püüdsid nüüd juudid veel enam Teda tappa, et Ta mitte ainult ei olnud pannud mikski hingamispäeva, vaid oli ka ütelnud Jumala Oma Isa olevat, tehes Ennast Jumala sarnaseks.
519Siis Jeesus vastas ning ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, Poeg ei või Iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida Ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti.
520Sest Isa armastab Poega ja näitab Talle kõik, mida Ta Ise teeb, ja tahab Temale näidata suuremaid tegusid kui need on, nõnda et te seda panete imeks.
521Sest otsegu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.
522Sest Isa ei mõista kohut kellegi üle, vaid kõik kohtu on Ta annud Poja kätte,
523et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa Isa, kes Tema on läkitanud. 24. Tõesti, tõesti ma ütlen teile, kes Minu sõna kuuleb ja usub seda, kes Mind on läkitanud, sellel on igavene elu ja see ei tule mitte kohtu alla, vaid on surmast läinud elusse!
524
525Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, tund tuleb ja on juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ja kes seda kuulevad, peavad elama!
526Sest otsegu Isal on elu iseeneses, nõnda on Ta annud ka Pojale, et elu on Temas Eneses.
527Ja Ta on Temale annud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et Ta on Inimese Poeg.
528Ärge pange seda imeks, sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad Tema häält
529ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.30. Mina ei või Iseenesest ühtki teha. Nagu Ma kuulen, nõnda Ma mõistan kohut ja Minu otsus on õige, sest Mina ei nõua Oma tahtmist, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud.
530
531Kui Mina tunnistan Iseenesest, siis ei ole Mu tunnistus mitte tõsi.
532On Teine, Kes Minust tunnistab, ja Ma tean, et see tunnistus, mida Ta Minust tunnistab, on tõsi.
533Teie läkitasite Johannese juure ja tema andis tõele tunnistust.
534Aga Mina ei võta tunnistust inimeselt, vaid räägin seda, et teie saaksite õndsaks.
535Tema oli küünal, mis põles ja paistis; aga teie tahtsite natuke aega ilutseda tema valguses.
536Aga Minul on suurem tunnistus kui Johannese oma, sest teod, mis Isa Minule on annud, et Ma needlõpetaksin, needsamad teod, mida Ma teen, tunnistavad Minust, et Isa Mind on läkitanud.
537Ja Isa, Kes Mind on läkitanud, see on tunnistanud Minust. Teie ei ole iialgi kuulnud Tema häält ega ole näinud Tema nägu,
538ega ole teil Tema sõna püsivana teie sees, sest te ei usu Teda, Kelle Tema on läkitanud.
539Te uurite Pühi Kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad Minust,
540ja te ei taha tulla Minu juure, et te saaksite elu.
541Mina ei võta vastu austust inimestelt,42. aga Mina tunnen teid, et teil ei ole Jumala armastust iseenestes.
542
543Mina olen tulnud Oma Isa nimel, ja te ei võta Mind vastu, kui teine tuleb iseenese nimel, tema te võtate vastu.
544Kuidas te võite uskuda, kui te võtate austust vastu üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb Ūksnes Jumalalt?
545Ärge mõtelge, et Mina kaebaksin teie peale Isa ees, on olemas, kes teie peale kaebab - Mooses, kelle peale te loodate.
546Sest kui te usuksite Moosest, usuksite te ka Mind; sest tema on kirjutanud Minust.
547Aga kui te tema kirju ei usu, kuidas te siis usuksite Minu sõnu?”
61Pärast seda läks Jeesus Tibeeria poolt Galilea mere teisele poole.
62ja palju rahvast järgis Teda, sest nad nägid Tema imetähti, mida Ta tegi haigete juures.
63Aga Jeesus läks üles mäele ja istus sinna Oma jüngritega.
64Ja paasa, juutide püha, oli ligi.
65Kui nüüd Jeesus Oma silmad üle tõstis ja nägi palju rahvast enese juure tulevat, ütles Ta Filippusele: „Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?”
66Ent seda Ta ütles teda kiusates, sest Ta teadis küll, mida Ta tahtis teha.
67Filippus vastas Talle: „Leibu kahesaja teenari eest ei jätku neile, et igaüks natukesegi võtaks!”
68Ūks Tema jüngritest, Andreas, Siimon Peetruse vend, ütleb Talle:
69
610Jeesus ütles: „Asetage inimesed maha istuma!” Ja seal paigas oli palju rohtu. Siis asetusid maha arvult umbes viis tuhat meest!
611Jeesus võttis nüüd leivad, tänas ja, andis neile, kes maas istusid, samuti kai neist kalukesist, niipalju kui nad tahtsid.
612Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Ta oma jüngritele: „Koguge ülejäänud palukesed kokku, et midagi ei läheks raisku!”
613Siis nad kogusid kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesi, mis oli üle jäänud viiest odraleivas nendelt, kes olid söönud.
614Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: „See on tõesti Prohvet, kes maailma pidi tulema!”
615Siis Jeesus sai aru, et nad tahavad tulla ja Teda vägisi võtta ning teha kuningaks. Ja Ta läks jälle kõrvale mäe ainuüksi.16. Aga kui õhtu tuli, läksid Tema jüngrid mereranda
616
617ja astusid paati ja tulid teisele poole merd Kapernauma. Aga pimedus oli juba käes ja Jeesus ei olnud veel tulnud nende juure.
618Ja meri hakkas lainetama, sest suur tuul puhus.
619Kui nad nüüd olid sõudnud umbes kakskümmend viis või kolmkümmend vagu maad, nägid nad Jeesust merel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma.
620Aga Tema ütles neile: „Mina olen see, ärge kartke!”
621Nüüd nad tahtsid Teda paati võtta, ja varsti sai paat sinna randa, kuhu nad sõitsid.
622Järgmisel päeval nägi rahvas, kes viibis mere teisel rannal, et teist lootsikut ei olnud seal, vaid oli ainult üks, ja et Jeesus ei olnud astunud ühes Oma jüngritega paati, vaid et ainult Tema jüngrid olid ära läinud.
623Oli aga tulnud veel lootsikuid Tibeeriast selle paiga lähedale, kus nad olid leiba söönud, kui Issand oli Jumalat tänanud.
624Kui nüüd rahvas nägi, et seal ei olnud Jeesust ega Tema jüngreid, läksid nad lootsikusse ja tulid Kapernauma ning otsisid Jeesust.
625Ja kui nad Ta leidsid mere teiselt rannalt, ütlesid nad Talle: „Rabi, millal Sa siia said?”26. Jeesus vastas neile ning ütles: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et te ei otsi Mind, sellepärast et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis!
626
627Ärge hankige rooga, mis hävib, vaid rooga, mis jääb igaveseks eluks, mida Inimese Poeg tahab teile anda, sest Teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud!”
628Siis ütlesid nad Temale: „Mis me peame tegema, et võiksime teha Jumala tegusid?”
629Jeesus vastas ning ütles neile: „See on Jumala tegu, et te usute Temasse, Kelle Ta on läkitanud!”
630Siis nad ütlesid Temale: „Mis tunnustähe sa Siis teed, et me näeksime ja usuksime Sind? Mis Sa teed?
631Meie esiisad sõid kõrves mannat, nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast!”
632Siis Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile! Mooses ei annud teile leiba taevast, aga Minu Isa annab teile tõelise leiva taevast!
633Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu!”
634Siis nad ütlesid Talle: „Issand, anna meile ikka seda leiba!”
635
636Aga Mina olen teile ütelnud, et te olete Mind näinud ega usu mitte!
637Kõik, mis Isa Minule annab, tuleb Minu juure, ja kes Minu juure tuleb, seda Ma ei lükka välja.
638Sest Ma olen taevast alla tulnud mitte Oma tahtmist tegema, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on läkitänud.
639Aga see on Selle tahtmine, Kes Mind on läkitanud, et Ma ühtki ei kaota sellest kõigest, mis Ta Minule on annud, vaid et Ma selle üles äratan viimsel päeval.
640Sest see on Mu Isa tahtmine, et igaühel, kes Poega näeb ja Temasse usub, on igavene elu, ja Ma äratan tema üles viimsel päeval!”41. Siis nurisesid juudid Tema üle, et Ta oli ütelnud: „Mina olen leib, mis taevast on alla tulnud!”
641
642Ja nad ütlesid: „Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, Kelle isa ja Ema me tunneme? Kuidas Ta siis ütleb: Ma olen tulnud taevast?”
643Jeesus vastas ning ütles neile: „Ärge nurisege isekeskis!
644Ūkski ei või tulla Minu juure, kui teda ei tõmba Isa, kes Mind on läkitanud; ja Mina äratan tema üles viimsel päeval.
645Prohvetite raamatuis on kirjutatud: Nad kõik peavad olema Jumala poolt õpetatud! Igaüks, kes on Isalt kuulnud ja on õppinud, tuleb Minu juure.
646Mitte, et keegi teine oleks näinud Isa kui See, Kes on Jumala juurest; See on näinud Isa.
647Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Kes usub, sellel on igavene elu!
648Mina olen Eluleib.
649Teie esiisad sõid kõrves mannat ja surid.
650See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks.
651Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille Mina annan, on Minu Liha, mille annan maailma elu eest !„
652Siis riidlesid juudid isekeskis, üteldes: „Kuidas see võib meile anda Oma Liha süüa?”
653Siis Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kui te ei söö Inimese Poja Liha ega joo Tema Verd, siis ei ole elu teis enestes!
654Kes sööb Minu Liha ja joob Minu Verd, sel on igavene elu; ja Mina äratan tema üles viimsel päeval.
655Sest Mu Liha on tõeline roog ja Mu Veri on tõeline jook.
656Kes sööb Minu Liha ja joob Minu Verd, jääb Minusse ja Mina temasse.
657Nagu elav Isa Mind on läkitanud ja Mina elan Isa läbi, nõnda ka see, kes Mind sööb, elab Minu läbi.
658See on leib, mis taevast on alla tulnud; see ei ole niisugune, mida sõid teie vanemad ja surid. Kes seda leiba sööb, elab igavesti!”
659Seda Ta ütles kogudusekojas, õpetades Kapernaumas.
660Siis paljud Tema jüngrid, kui nad seda kuulsid, ütlesid: „See kõne on kõva, kes võib seda kuulda?”
661Aga et Jeesus Iseenesest teadis, et Tema jüngrid selle üle nurisesid, ütles Ta neile: „Kas see teid pahandab?
662Aga mis on siis, kui te näete Inimese Poja üles minevat sinna, kus Ta enne oli?
663Vaim on, kes teeb elavaks; lihast ei ole kasu millekski; sõnad, mis mina teile olen rääkinud, on vaim ja on elu.
664Aga teie seas on mõned, kes ei usu!” Sest Jeesus teadis algusest peale, kes need olid, kes ei uskunud, ja kes see on, kes Tema ära annab.
665Ja Ta ütles: „Sellepärast Ma olen teile ütelnud, et ükski ei või tulla Minu juure, kui temale seda ei ole annud Minu Isa!”
666Sellest ajast läksid paljud Tema jüngrid ära Ta järelt ega kõndinud enam Temaga.
667Siis Jeesus ütles neile kaheteistkümnele: „Kas ka teie tahate ära minna?”
668Siimon Peetrus vastas Temale: „Issand, kelle juure me läheme? Sinul on igavese elu sõnad,
669ja me oleme uskunud ja tunnud, et Sina oled Jumala Püha!”
670Jeesus kostis neile: „Eks ole Mina teid kaksteistkümmend ära valinud, ja üks teie seast on kurat?”
671Aga Ta rääkis Juudast, Iskarioti Siimona pojast, sest see pidi Tema ära andma ja oli üks neist kaheteistkümnest.
71Ja pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest Ta ei tahtnud käia Juudamaal, kuna juudid püüdsid Teda tappa.
72Aga juutide lehtmajade püha oli ligi.
73Siis ütlesid ta vennad Temale „Mine siit ära Judeasse, et ka Su jüngrid näeksid Su tegusid, mida Sa teed;
74sest ükski ei tee midagi salajas, kui ta tahab olla avalikkuses. Kui Sa niisuguseid asju teed, siis ilmuta Ennast maailmale!”
75Sest Ta vennadki ei uskunud Temasse.
76Siis ütles Jeesus neile: „Minu aeg ei ole veel tulnud, aga teie aeg on alati soodus.
77Maailm ei või teid vihata, aga Mind ta vihkab, sest Mina tunnistan temast, et Tema teod on kurjad.
78Minge teie üles pühiks; Mina veel ei lähe üles neiks pühiks, sest Minu aeg ei ole veel täis saanud.”
79Kui Ta neile seda oli ütelnud, jäi Ta Galileasse.
710Ent kui Ta vennad olid üles läinud pühiks, läks Temagi üles, mitte avalikult, vaid otsegu
711Siis otsisid juudid Teda pühil ja ütlesid: „Kus Ta on?”
712Ja nurisemine Tema pärast oli suur hulkade seas. Mõned ütlesid: „Tema on hea!” Teised ütlesid: „Ei, vaid Ta eksitab rahvast!”
713Kuid ükski ei rääkinud Temast julgesti hirmu pärast juutide ees.
714Aga kui pühad juba olid poole peale jõudnud, läks Jeesus üles pühakotta ja õpetas.
715Siis juudid panid seda imeks ning ütlesid: „Kuidas see Kirja tunneb ilma õppimata?”
716Jeesus aga vastas neile ning ütles: „Minu õpetus ei ole Minu oma, vaid Selle, Kes Mind on läkitanud.
717Kui keegi tahab teha Tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast või kas Mina räägin Iseenesest.
718Kes iseenesest räägib, see otsib iseenese austust; aga Kes otsib selle austust, Kes Teda on läkitanud, See on tõeline ja Temas ei ole ülekohut.
719Eks Mooses ole teile annud käsuõpetuse, ja ükski teie seast ei tee käsuõpetuse järele. Miks te püüate Mind tappa?”
720Rahvas vastas: „Sul on kuri vaim; kes püüab Sind tappa?”
721Jeesus kostis ning ütles neile: „Ūhe teo Ma tegin ja te kõik imestate.
722Sellepärast on Mooses teile annud ümberlõikamise - mitte nii, et see on Moosesest, vaid esiisadest - ja te lõikate inimese ümber ka hingamispäeval.
723Kui inimene lõigatakse ümber hingamispäeval, et Moosese käsuõpetust ei rikutaks, miks te siis olete pahased Minule, et Ma olen kogu inimese terveks teinud hingamispäeval?
724Ärge mõistke kohut silmnäo järele, vaid mõistke õiget kohut!”
725Siis ütlesid mõned Jeruusalema elanikest: „Eks See ole See, Keda nad püüavad tappa?
726Ja ennäe, Tema räägib vabalt ja nad ei ütle Talle midagi. Kas on ehk meie ülemad tõesti ära tunnud, et Tema on Kristus?
727Ometi me teame, kust Ta on. Aga kui Kristus tuleb, siis ei tea ükski, kust Ta on!”
728Siis Jeesus hüüdis pühakojas õpetades ning ütles: „Küll te tunnete Mind ja teate, kust Ma olen, ja Ma ei ole tulnud iseenesest; aga tõeline on See, Kes Mind on läkitanud, Keda te ei tunne.
729Mina tunnen Teda, sest Ma olen Temast, ja Tema on Mind läkitanud!”
730Siis nad püüdsid Teda kinni võtta, aga ükski ei pistnud kätt Tema külge, sest Tema tund ei olnud veel tulnud.
731Aga paljud rahva seast uskusid Temasse ja ütlesid: „Kui Kristus tuleb, kas Ta peaks tegema veel rohkem tunnustähti kui See on teinud?”
732Variserid kuulsid rahvast isekeskis seda Temast sosistavat. Ja variserid ja ülempreestrid läkitasid sulaseid Teda kinni võtma.
733Siis ütles Jeesus neile: „Ma olen veel üürikese aja teie juures ja siis Ma lähen Selle juure, Kes Mind on läkitanud.
734Siis te otsite Mind, aga ei leia, ja kus Ma olen, sinna Te ei või tulla!”
735Siis ütlesid juudid isekeskis: „Kuhu Ta tahab minna, et me Teda ei peaks leidma? Mõtleb Ta minna hajuvil asuvate kreeklaste juure ja õpetada kreeklasi?
736Mis sõna see on, mis Ta ütles: Te otsite Mind, aga ei leia, ja kus Ma olen, sinna te ei või tulla?”
737Aga pühade viimsel, suurel päeval seisis Jeesus ja kõneles valju häälega ning ütles: „Kui kellelgi on janu, see tulgu Minu juure ja joogu!
738Kes usub Minusse, nagu Kiri ütleb, selle ihust peavad voolama elava vee jõed!”
739Aga seda Ta ütles Vaimust, Kelle pidid saama need, kes Temasse usuvad; sest veel ei olnud Vaimu, ei olnud ju Jeesust veel mitte austatud.
740Siis ütlesid paljud rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: „Tema on tõesti see prohvet!”
741
742Eks Kiri ütle, et Kristus tuleb Taaveti soost ja Petlemast, alevist, kust oli Taavet?”
743Siis tekkis lahkmeel rahva sekka Tema pärast.
744Aga mõned neist tahtsid Teda kinni võtta, kuid ükski ei pistnud kätt Tema külge.
745Nii tulid sulased ülempreestrite ja variseride juure tagasi. Ja need küsisid neilt: „Mispärast te ei ole Teda toonud?”
746Sulased kostsid: „Ūkski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu See Inimene!”
747Siis vastasid variserid neile: „Kas teiegi olete eksitatud?
748Kas ükski ülemaist või variseridest on uskunud Temasse?
749Aga see rahvahulk, kes ei tunne käsuõpetust, on neetud!”
750Nikodeemus, kes enne oli Tema juure tulnud ja oli üks nende seast, ütleb neile:
751„Kas meie seadus inimese hukka mõistab, enne kui ta tema üle kuulab ja teada saab, mis ta on teinud?”
752Nad vastasid ning ütlesid temale: „Oled ka sina Galileast? Uuri ja vaata, ei Galileast ei tõuse prohvetit!”
753Ja igaüks läks koju.
81Aga Jeesus läks õlimäele.
82Vara hommikul Ta tuli jälle pühakoita ja kõik rahvas tuli Tema juure; ja Ta istus maha ja õpetas neid.
83Seal kirjatundjad ja variserid tõid Tema juure naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskpaika seisma
84ning ütlesid Temale: „Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt!
85Aga Mooses on käsuõpetuses käskinud meid niisugused kividega surnuks visata. Mis siis Sina ütled?”
86Seda nad ütlesid Teda kiusates, et neil oleks kaebamist tema peale. - Jeesus kummardas ja kirjutas sõrmega maa peale.
87Kui nad siis küsides käisid Temale peale, ajas Ta enese sirgu ning ütles neile: „Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!”
88Ja Ta kummardas jälle ning kirjutas maa peale.
89Kui nad seda kuulsid ja südametunnistus neid süüdistas, läksid nad välja üksteise järele, vanemad eesotsas. Ja Jeesus jäi sinna üksi ja naine, nagu ta seal seisis.
810Ent Jeesus ajas Enese sirgu ega näinud kedagi näinud kui naist; ja Ta ütles naisele: „Naine, kus on need sinu süüdistaiad? Ega keegi ole sind hukka mõistnud?”
811Naine vastas: „Mitte keegi, Issand!” Jeesus ütles: „Ega Minagi sind hukka mõista; mine ja ära tee enam pattu!”
812Siis rääkis Jeesus jälle neile ning ütles: „Mina olen maailma valgus. Kes Mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!”
813Siis variserid ütlesid Talle: „Sina tunnistad Iseenesest, Sinu tunnistus ei ole tõsi!”
814Jeesus vastas ning ütles neile: „Ehk Mina küll Iseenesest tunnistan, on Mu tunnistus siiski tõsi, sest Ma tean, kust Ma olen tulnud ja kuhu Ma lähen. Aga teie ei tea, kust Ma tulen ja kuhu Ma lähen.
815Teie mõistate kohut liha järele, Mina ei mõista kohut kellegi üle!
816Aga kui Mina ka kohut mõistan, siis on Minu otsus tõsi, sest Mina ei ole üksi, vaid Minuga on see, Kes Mind on läkitanud.
817Ja teie käsuõpetuseski on kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on tõsi.
818Mina annan Enesest Ise tunnistust, ja ka Isa, Kes Mind on läkitanud, tunnistab Minust!”
819Siis nad ütlesid Temale: „Kus on Sinu Isa?” Jeesus vastas: „Teie ei tunne Mind ega Mu Isa. Kui te Mind tunneksite, siis Te tunneksite ka Mu Isa!”
820Need sõnad rääkis Jeesus ohvriraha kirstu juures, kui Ta pühakojas õpetas. Ja ükski ei võtnud Teda kinni, sest Tema tund ei olnud veel tulnud.
821Siis ütles Jeesus taas neile: „Mina lähen ära ja te otsite Mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu Mina lähen, sinna teie ei või tulla!”
822Siis ütlesid juudid: „Kas Ta õige tahab ennast tappa, et Ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna teie ei või tulla?”
823Ja Ta ütles neile: „Teie olete alt, Mina olen ülalt, teie olete sellest maailmast, Mina ei ole sellest maailmast.
824Sellepärast Ma ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et Mina see olen, siis te surete oma pattudesse!”
825Nemad aga ütlesid Temale: „Kes Sa siis oled?„ Jeesus vastas neile: „Kõigepealt See, mida Mina teile ütlengi.
826Mul on teist palju ütelda ja teie kohta otsustada; aga See, Kes Mind on läkitanud, on tõeline, ja mis Ma Temalt olen kuulnud, seda Ma räägin maailmale!”
827Nad ei saanud aru, et Ta rääkis neile Isast.
828Siis ütles Jeesus: „Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et Mina see olen ja et Ma ei tee midagi Iseenesest, vaid räägin seda selle järele, kuidas Mu Isa Mind on õpetanud.
829Ja See, kes Mind on läkitanud, on Minuga; Ta ei ole Mind üksi jätnud, sest Ma teen ikka, mis on Tema meelt mööda!”
830Kui Ta seda rääkis, uskusid paljud Temasse.
831
832ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!”
833Nemad kostsid Temale: „Meie oleme Aabrahami sugu ega ole veel iialgi kedagi orjanud; kuidas Sa siis ütled: Te saate vabaks?”
834Jeesus kostis neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et igaüks, kes teeb pattu, on patu ori!
835Ent ori ei jää majasse igavesti, poeg jääb igavesti.
836Kui nüüd Poeg teid vabaks teeb, siis te olete õieti vabad!
837Ma tean, et te olete Aabrahami sugu; aga te püüate Mind tappa, sest Mu sõna ei mahu teisse.
838Mina räägin, mida olen näinud Oma Isalt, ja teie teete, mida olete kuulnud oma isalt!”
839Nad vastasid ning ütlesid Temale: „Meie isa on Aabraham!” Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite ka Aabrahami tegusid.
840Aga nüüd te püüate tappa Mind, Inimest, Kes olen rääkinud teile tõtt, mida Ma olen kuulnud Jumalalt. Seda ei ole Aabraham teinud.
841
842Jeesus ütles neile: „Oleks Jumal teie isa, siis te armastaksite Mind, sest Mina olen lähtunud Jumalast ja tulen Temast, sest Ma ei ole ju tulnud Iseenesest, vaid Tema on Mind läkitanud.
843Mispärast te ei mõista Minu kõnet? Sellepärast et te ei või kuulda Minu sõna.
844Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järele te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!
845Aga et Mina tõtt räägin, siis te ei usu Mind!
846Kes teie seast võib Mind patus süüdistada? Kui Mina tõtt räägin, miks te siis ei usu Mind?
847Kes Jumalast on, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalasi!”
848Siis kostsid juudid ning ütlesid Talle: „Eks me ütle õigesti, et Sina oled samaarlane ja et Sul on kuri vaim?”
849Jeesus vastas: „Mul ei ole kurja vaimu, aga Ma austan Oma Isa ja teie teotate Mind.
850Mina aga ei otsi Oma au; Ūks on, Kes seda otsib ja kohut mõistab!
851
852Juudid ütlesid Temale: „Nüüd me oleme ära tunnud, et Sul on kuri vaim! Aabraham on surnud ja prohvetid, ja Sina ütled: Kui keegi Minu sõna peab, siis ta ei maitse surma igavesti!
853Kas Sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on surnud. Kelleks Sina ennast pead?”
854Jeesus vastas: „Kui Mina Iseenesele annan austust, siis ei ole Mu austus midagi; Minu Isa on, Kes Mulle annab austuse, Keda te ütlete oma Jumala olevat.
855Ja teie ei ole Teda tunnud, aga Mina tunnen Teda. Ja kui Ma ütleksin, et Ma Teda ei tunne, siis Ma oleksin teie sarnane valelik; aga Ma tunnen Teda ja pean Tema sõna.
856Aabraham, teie isa, hakkas rõõmutsema, et tema saab näha Minu päeva. Ja Ta nägi seda ja oli rõõmus!”
857Siis ütlesid juudid Temale: „Sa ei ole veel viiskümmend aastat vana ja oled näinud Aabrahami?”
858Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et enne kui Aabraham sündis, olin Mina!”
859Siis nad haarasid kive, ei Tema peale visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja väljus pühakojast.
91Ja mööda minnes Ta nägi inimest, kes sündimisest saadik oli olnud pime.
92Ja Tema jüngrid küsisid Temalt: „Rabi, kes on pattu teinud, kas tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?”
93Jeesus vastas: „Ei ole tema pattu teinud ega ta vanemad, vaid et Jumala teod saaksid temas avalikuks.
94Meie peame tegema Selle tegusid, Kes Mind on läkitanud, niikaua kui päeva on; öö tuleb, mil ükski ei või midagi teha!
95Niikaua kui Ma olen maailmas, olen Ma maailma valgus!”
96Kui Ta seda oli ütelnud, sülitas Ta maha ja tegi süljest muda ning võidis selle mudaga tema silmad.
97ja ütles talle: „Mine pese silmi Siiloa tiigis!” - Siiloa tähendab „Läkitatu”. - Siis ta läks sinna ja pesi, ja tuli nägijana tagasi.
98Aga naabrid ja kes teda varemini olid näinud kerjuse olevat, ütlesid: „Eks see ole sama, kes istus ja kerjas?”
99Ūhed ütlesid: „See on sama!” Aga teised: „Ei ole, vaid ta on tema sarnane!” Tema ise ütles: „Mina olen see!”
910Siis nad küsisid temalt: „Kuidas siis sinu silmad avati?”
911Tema vastas: „Inimene, Keda kutsutakse Jeesuseks, tegi muda ja võidis sellega mu silmi ja ütles mulle: Mine Siiloa tiigi ääre ja pese silmi! Aga kui ma sinna läksin ja pesin, sain ma nägijaks!”
912Siis ütlesid nad temale: „Kus Ta on?” Tema ütles: „Ei mina tea!”
913Siis nad viisid tema, kes enne oli pime olnud, variseride juure.
914Aga see oli hingamispäev, kui Jeesus tegi muda ja avas ta silmad.
915Siis küsisid variseridki taas temalt, kuidas ta oli nägijaks saanud. Aga tema ütles neile: „Ta pani muda mu silmadele ja, ma pesin näo ning sain nägijaks!”
916Siis ütlesid mõned variseridest: „See inimene ei ole Jumalast, sest ta ei pea hingamispäeva!” Teised ütlesid: „Kuidas võib patune inimene teha niisuguseid tunnustähti?” Ja nende seas oli lahkmeel.
917Nüüd nad ütlesid taas pimedale: „Sina, mis sina ütled Temast, et Ta su silmad avas?” Tema ütles: „Ta on prohvet!”
918Aga juudid ei uskunud, et ta oli olnud pime ja oli saanud nägijaks, kuni nad kutsusid nägijaks-saanu vanemad
919ja küsisid neilt ning ütlesid: „Kas see on teie poeg, kelle te ütlete pimedana sündinud olevat? Kuidas ta siis nüüd näeb?”
920Ta vanemad kostsid neile ning ütlesid: „Me teame, et see on meie poeg ja et ta sündis pimedana.
921Aga kuidas ta nüüd näeb, seda me ei tea; või kes ta silmad avas, seda me ei tea. Ta on küllalt vana, küsige temalt eneselt, küllap ta ise kostab enese eest!”
922Seda ütlesid ta vanemad, sest nad kartsid juute; sest juudid olid juba isekeskis võtnud nõuks, et kui keegi peaks Teda tunnistama Kristuseks, siis see lükatakse kogudusest välja.
923Sellepärast ütlesid ta vanemad: „Ta on küllalt vana, küsige temalt eneselt!”
924Siis nad kutsusid teist korda inimese, kes oli pime olnud, ja ütlesid temale: „Anna Jumalale au! Me teame, et See Inimene on patune!”
925Tema vastas nüüd: „Kas Ta on patune, seda ma ei tea; üht ma tean, et olin pime ja nüüd näen!”
926Nad küsisid nüüd temalt: „Mis Ta tegi sulle? Kuidas Ta su silmad avas?”
927Ta vastas neile: „Ma juba ütlesin teile, aga te ei võtnud kuulda. Miks te jälle tahate kuulda? Või tahate teiegi hakata Tema jüngreiks?”
928Siis nad hakkasid teda sõimama ja ütlesid: „Sina oled Tema jünger, meie aga oleme Moosese jüngrid!
929Me teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust See Inimene on, seda me ei tea!”
930Mees kostis ning ütles neile: „See ongi imelik, et te ei tea, kust Ta on, ja Tema avas mu silmad!
931Me ju teame, et Jumal ei kuule patuseid, vaid kui keegi on jumalakartlik ja teeb Tema tahtmist, siis seda Ta kuuleb.
932Maailma algusest ei ole kuuldud, et keegi on avanud sündinud pimeda silmad.
933Kui Ta ei oleks Jumalast, siis Ta ei võiks midagi teha!”
934Nad kostsid ning ütlesid talle: „Sina oled koguni pattudes sündinud ja sina õpetad meid?” Ja nad tõukasid ta välja.
935Jeesus sai kuulda, et nad olid ta välja tõuganud; ja kui Ta tema leidis, ütles Ta: „Kas sa usud Inimese Pojasse?”
936Tema vastas ja ütles: „Issand, Kes See on, et võiksin uskuda Temasse?”
937Jeesus ütles temale: „Sa oled ju Teda näinud ja See on Tema, Kes sinuga räägib!”
938Aga tema ütles: „Issand, ma usun!” Ja ta kummardas Teda.
939Ja Jeesus ütles: „Mina olen tulnud kohtu mõistmiseks sellesse maailma, et need, kes ei näe, saaksid nägijaks, ja kes näevad, saaksid pimedaks!”
940Ja mõned variseridest, kes olid Tema juures, kuulsid seda ja ütlesid: „Kas meiegi oleme pimedad?”
941Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu; aga et te nüüd ütlete: Me näeme! siis jääb teie patt teile!
101Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: kes ei lähe uksest sisse lambatarasse, vaid astub sisse mujalt, see on varas ja röövel!
102Aga kes uksest sisse läheb, see on lammaste karjane,
103sellele avab uksehoidja, ja lambad kuulevad ta häält, ja ta kutsub omi lambaid nimepidi ja viib nad välja.
104Ja kui ta oma lambad on välja ajanud, käib ta nende ees ja lambad järgivad teda, sest nad tunnevad tema häält.
105Aga võõrast nad ei järgi, vaid põgenevad tema eest, sest nad ei tunne vööraste häält!”
106Selle võrduim Jeesus ütles neile; nemad aga ei saanud aru, mis see on, mida Ta neile rääkis.
107Sellepärast ütles Jeesus taas: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et Mina olen lammaste üks!
108Kõik, kes on tulnud enne Mind, on vargad ja röövlid; lambad aga ei ole neid kuulnud!
109Mina olen uks. Kui keegi Minu kaudu sisse läheb, siis ta saab õndsaks ja käib sisse ja välja ja leiab karjamaad.
1010Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ning hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja kõike ülirohkesti!
1011Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.
1012Palgaline ja kes ei ole karjane, kelle omad lambad ei ole, näeb hundi tulevat ja jätab lambad maha ja põgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali.
1013- Ta põgeneb, sest ta on palgaline ega hooli lammastest.
1014Mina olen hea karjane ja tunnen Omi ja Minu Omad tunnevad Mind,
1015nõnda nagu Isa tunneb Mind ja Mina tunnen Isa, ja Ma jätan Oma elu lammaste eest.
1016Ja Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast; needki ma pean tooma siia, ja nad kuulevad Minu häält, ja siis on üks kari ja üks Karjane.
1017Sellepärast Isa armastab Mind, et Ma jätan Oma elu, et seda jälle võtta.
1018Ūkski ei võta seda Minult, vaid Ma jätan selle Iseenesest. Mul on meelevald seda jätta ja Mul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsusõna Ma olen saanud Oma Isalt!”
1019Siis tekkis taas vaidlus juutide keskel nende sõnade pärast.
1020Ja paljud nende seast ütlesid: „Temas on kuri vaim ja Ta jampsib! Miks te Teda kuulate?”
1021
1022Siis tulid templi uuendamise pühad Jeruusalemas. 0li talv.
1023Ja Jeesus köndis pühakojas Saalomoni võlvitud hoones.
1024Siis juudid asusid Ta ümber ja ütlesid Temale: „Kaua sa pead meie hinge kahevahel? Oled Sa Kristus, siis ütle meile seda lausa!”
1025Jeesus kostis neile: „Ma olen teile juba ütelnud aga te ei usu! Teod, mis Ma teen Oma Isa nimel, need tunnistavad Minust.
1026Teie aga ei usu, sest teie ei ole Minu lammaste hulgast.
1027Minu lambad kuulevad Minu häält ja Mina tunnen neid ja nemad järgivad Mind.
1028Ja mina annan neile igavese elu ja nemad ei saa iialgi hukka, ja ükski ei kisu neid minu käest.
1029Minu Isa, Kes nad mulle on annud, on suurem kui kõik; ja ükski ei saa neid Minu Isa Käest ära kiskuda.
1030Mina ja Isa oleme üks.
1031Siis võtsid juudid jälle maast kive, et Teda nendega visata.
1032Jeesus kostis neile: „Palju häid tegusid Ma olen teile näidanud Oma Isast; missuguse teo pärast te tahate Mind kividega visata?”
1033Juudid vastasid Temale: „Hea teo pärast me ei viska Sind kividega, vaid Jumala pilkamise pärast ja et Sina, Kes oled inimene, pead Ennast Jumalaks!”
1034Jeesus vastas neile: „Eks teie käsuõpetuses ole kirjutatud: Mina olen ütelnud: Teie olete jumalad!?
1035Kui Ta nimetab jumalaiks neid, kellede kätte sai Jumala sõna - ja Kiri ei või jääda valeks -
1036kuidas te siis ütlete Sellele, Keda Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma: Sina pilkad Jumalat! sellepärast et Ma ütlesin: Mina olen Jumala Poeg?
1037Kui Ma ei tee Oma Isa tegusid, siis ärge Mind uskuge;
1038aga kui Ma teen, siis uskuge neid tegusid, kui te ka Mind ei usu, et te tunneksite ja saaksite aru, et Isa on Minus ja Mina olen Isas!”
1039Siis nad püüdsid taas Teda kinni võtta aga Ta pääsis nende käest.
1040Ja Tema läks jälle teisele poole Jordanit, sinna paika, kus Johannes esmalt oli olnud ristimas; ja Ta viibis seal.
1041Ja paljud tulid Tema juure ja ütlesid: „Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte; aga kõik, mis Johannes Sellest Mehest on ütelnud, on tõsi!”
1042Ja seal uskusid paljud Temasse.
111Aga keegi Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta alevist, oli haige.
112Maarja aga oli see, kes Issandat oli kalli salviga võidnud ja Tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oligi haigestunud.
113Siis läkitasid õed Tema juure ütlema: „Issand, vaata, see, keda Sa armastad, on haige!”
114Kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et Jumala Poega selle läbi austataks!”
115Aga Jeesus armastas Martat ja tema õde ja Laatsarust.
116Kui ta nüüd kuulis tema haige olevat, siis Ta viibis veel kaks päeva seal paigas, kus Ta oli.
117Pärast seda ütles Ta jüngritele: „Lähme jälle Juudamaale!”
118Jüngrid ütlesid Temale: „Rabi, äsja püüdsid juudid Sind kividega visata ja Sa lähed jälle sinna?”
119Jeesus kostis: „Eks kaksteistkümmend tundi ole päevas? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.
1110Aga kui keegi kõnnib öösel siis ta komistab, sest temas ei ole valjust!”
1111
1112
1113Aga Jeesus rääkis ta surmast; nemad aga mõtlesid, et Ta räägib une magamisest.
1114Siis Jeesus ütles neile lausa: „Laatsarus on surnud,
1115ja Ma olen rõõmus teie pärast, et Ma ei olnud seal, et te usuksite. Aga läki tema juure!”
1116Siis ütles Toomas, keda hüütakse Kaksikuks, kaasjüngritele: „Lähme ka meie, et ühes Temaga surra!”
1117Kui nüüd Jeesus tuli, leidis Ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud.
1118Aga Betaania oli Jeruusalema lähedal, umbes viisteistkümmend vagu maad sellest.
1119Ja palju juute oli tulnud Marta ja Maarja juure neid trööstima nende venna pärast.
1120Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta Temale vastu; aga Maarja jäi koju.
1121Siis Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui Sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!
1122Aga nüüdki ma tean, et Jumal Sulle annab, mis Sa iganes Jumalalt palud!”
1123Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb üles!”
1124Marta ütles Talle: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!”
1125Jeesus ütles temale: „Mina olen ülestõusmine ja elu; kes Minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!
1126Ja igaüks, kes elab ja Minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?”
1127Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, mul on see usk, et Sina oled Kristus Jumala Poeg, Kes maailma on tulemas!”
1128Ja kui ta seda oli ütelnud, läks ta ja kutsus oma õe Maarja salaja ning ütles: „Õpetaja on siin ja kutsub sind!”
1129Kui õde seda kuulis, tõusis ta sedamaid ja läks Tema juure.
1130Sest Jeesus ei olnud veel jõudnud alevisse, vaid oli veel seal paigas, kus Marta Teda oli kohanud.
1131Kui nüüd juudid, kes olid Maarja juures toas teda trööstimas, nägid, et Maarja rutates tõusis ja väljus, järgisid nad teda mõteldes, et ta läheb haua juure nutma.
1132Kui siis Maarja jõudis sinna, kus Jeesus oli, ja Teda nägi, heitis ta maha Tema jalgade ette ning ütles Talle: „Issand, oleksid Sa siin olnud, mu vend ei oleks surnud!”
1133Kui nüüd Jeesus nägi teda nutvat ja juute, kes temaga olid tulnud, ka nutvat, ärritus Ta vaimus ja võpatas.
1134Ja Ta ütles: „Kuhu te olete ta pannud?” Nad ütlesid Temale: „Issand, tule ja vaata!”
1135Jeesus nuttis.
1136Siis ütlesid Juudid: „Vaata, kuidas Ta teda armastas!”
1137Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas Tema, kes avas pimeda silmad, ei võinud teha, et ka see ei oleks surnud?”
1138Siis Jeesus ärritus taas Iseeneses ning tuli haua juure. See oli koobas ja selle avausel lasus kivi.
1139Jeesus ütleb: „Tõstke kivi ära!” Siis ütleb surnu õde Marta Temale: „Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev!”
1140Jeesus ütleb temale: „Eks Ma ütelnud sulle: kui sa usuksid, siis sa näha Jumala au?”
1141Siis nad tõstsid kivi ära. Aga Jeesus tõstis Oma silmad ütles: „Ma tänan Sind, Isa, et sa oled kuulnud!
1142Mina ju teadsin, et Sa Mind ikka kuuled; kuid rahva pärast, kes siin ümber seisab, Ma räägin, et nad usuksid, et Sina Mind oled läkitanud!”
1143Ja kui Ta seda oli ütelnud, hüüdis Ta suure häälega: „Laatsarus, tule välja!”
1144Ja surnu tuli välja jalust ja käsist mähkmetega mähitud ja nägu higirätikusse mässitud. Jeesus ütleb neile „Päästke ta lahti ja laske ta minna!”
1145Siis palju juute, kes olid tulnud Maarja juure ja olid näinud, mis Jeesus oli teinud, uskusid Temasse.
1146Aga mõned neist läksid variseride juure ja ütlesid neile, mis Jeesus oli teinud.
1147Siis ülempreestrid ja variserid kogusid kokku Suurkohtu ja ütlesid: „Mida me peame tegema? Sest See Inimene teeb palju tunnustähti.
1148Kui me Ta nõnda jätame, usuvad kõik Temasse; siis tulevad roomlased ja võtavad ära meie paiga ja rahva!”
1149Aga üks nende seast, Kaifas, kes oli sel aastal ülempreester, ütles neile: „Te ei tea midagi
1150ega sellele, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest kui et kogu rahvas hukkub!”
1151Ent seda ta ei ütelnud iseenesest, vaid olles sel aastal ülempreester, kuulutas ta prohveti viisil, et Jeesus pidi surema rahva eest,
1152ja mitte ainult selle rahva eest, vaid et Ta ka hajuvil elavad Jumala lapsed koguks ühtekokku.
1153Sellest päevast alates nad pidasid nüüd üheskoos nõu Teda ära tapma.
1154Siis ei käinud Jeesus enam avalikult juutide seas, vaid läks sealt ära kõrvelähedasse kohta, Efraimi-nimelisse linna; ja Ta viibis seal Oma jüngritega.
1155Aga juutide paasapühad olid ligi, ja paljud läksid sealt maalt enne paasapühi Jeruusalemma endid puhastama.
1156Siis nad otsisid Jeesust ja rääkisid üksteisega pühakojas seistes: „Mis te arvate, kas Ta ei tule pühiks?”
1157Ūlempreestrid ja variserid olid aga annud käsud, et kui keegi peaks teadma, kus Ta on, see annaks seda teada, et nad Ta kinni võtaksid.
121Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuis üles äratanud.
122Siis nad tegid seal Temale söömaaja ja Marta ümmardas. Ja Laatsarus oli üks neist, kes ühes Temaga lauas istusid.
123Siis võttis Maarja naela selget, väga kallist nardisalvi ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas Ta jalgu oma juustega. Ja maja sai täis salvi lõhna.
124Aga üks Tema jüngritest, Juudas Iskariot, kes pärast Tema ära andis, ütles:
125„Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?”
126Aga seda ta ei ütelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta käes oli kukkur, ja ta kõrvaldas, mis sisse pandi.
127Siis ütles Jeesus: „Jäta ta rahule, et ta seda saaks hoida Minu matuse päevaks.
128Sest vaeseid on ikka teie juures, aga Mind ei ole teil ikka!”
129Siis sai suur hulk juute teada, et Tema on seal, ja nad ei tulnud sinna mitte ainult Jeesuse pärast, vaid et ka näha saada Laatsarust, kelle Ta oli surnuist üles äratanud.
1210Aga ülempreestrid pidasid nõu Laatsarusegi ära tappa,
1211sest tema pärast läks sinna palju juute ja uskus Jeesusesse.
1212Järgmisel päeval, kui palju rahvast, kes oli tulnud pühi pidama, kuulis, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,
1213võtsid nad palmipuude oksi ja läksid välja Temale vastu ning hüüdsid: „Hoosianna, õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!”
1214Aga Jeesus leidis noore eesli ja istus tema selga, nõnda nagu on kirjutatud:
1215„Ära karda, Siioni tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb ning istub eeslisälu seljas!”
1216Sellest ei saanud jüngrid esialgu aru; aga kui Jeesus oli austatud, siis meenus neile, et see oli kirjutatud Tema kohta ja et nad Temale seda olid teinud.
1217Nii andis Temast tunnistust rahvas, kes oli Tema juures, kui ta Laatsaruse välja hüüdis hauast ja tema üles äratas surnuist.
1218Sellepärast ka rahvas läks Temale vastu, sest nad kuulsid Teda selle tunnustähe teinud olevat.
1219Siis variserid rääkisid isekeskis: „Eks te näe, et te ei saa midagi teha? Vaata, maailm jookseb Tema järele!”
1220Aga nende seas, kes olid tulnud pühiks palvetama, leidusid mõned kreeklased.
1221Need tulid nüüd Filippuse juure, kes oli Betsaidast, Galilea linnast, ja palusid teda, üteldes: „Isand, me tahame Jeesust näha!”
1222Filippus tuleb ja ütleb seda Andreasele, ja Andreas ja Filippus tulevad ning ütlevad seda Jeesusele.
1223Aga Jeesus vastab neile ning ütleb: „Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks!
1224Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!
1225Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
1226Kui keegi Mind teenib, see järgigu Mind, ja kus Mina olen, seal peab olema ka Minu teenija; ja kes Mind teenib, seda tahab Isa austada. Ja mis
1227
1228Isa, austa Oma nime!” Siis tuli hääl taevast: „Mina olen juba austanud ja austan veel!”
1229Siis rahvahulk, kes seal seisis ja seda kuulis, ütles pikse olevat müristanud. Aga teised ütlesid: „Ingel rääkis Temaga!”
1230Jeesus kostis ning ütles: „See hääl ei sündinud Minu pärast, vaid teie pärast.
1231Nüüd käib kohus üle selle maailma; nüüd tõugatakse välja selle maailma vürst.
1232Ja Mina tahan, kui Mind maast üles tõstetakse, kõik tõmmata Enese juure!”
1233Aga seda Ta ütles tähendades, mis surma Ta pidi surema.
1234Siis vastas rahvas Temale: „Me oleme kuulnud käsuõpetusest, et Kristus jääb igavesti. Kuidas siis Sina ütled, et Inimese Poeg ülendatakse? Kes on See Inimese Poeg?”
1235Jeesus ütles nüüd neile: „Valgus on veel üürikeseks ajaks teie keskel; käige niikaua kui teil valgust on, et pimedus teid ei tabaks; sest kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ja läheb.
1236Uskuge valgusesse, niikaua kui teil valgus on, et te saaksite valguse lapsiks!” Seda rääkis Jeesus ja läks ning, peitis Enese ära nende eest.
1237Ja ehk Ta küll palju tunnustähti oli teinud nende nähes, ei uskunud nad siiski Temasse,
1238et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta ütles: „Issand, kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?”
1239Sellepärast nad ei võinud uskuda, et Jesaja oli veel ütelnud:
1240„Tema on teinud nende silmad pimedaks ja nende südamed kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!”
1241Seda ütles Jesaja, kui ta nägi Jeesuse auhiilgust ja rääkis Temast.
1242Siiski uskus ka palju ülemaid Temasse; kuid variseride pärast nad ei tunnistatud seda, et neid ei lükataks kogudusest välja.
1243Sest nad armastasid austust inimeselt rohkem kui austust Jumalalt.
1244Aga Jeesus hüüdis ning ütles: „Kes Minusse usub, see ei usu Minusse, vaid Sellesse, Kes Mind on läkitanud!
1245Ja kes näeb Mind, see näeb Seda, Kes Mind on läkitanud.
1246Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub Minusse, ei jääks pimedusse.
1247Ja kui keegi kuuleb Minu sõnu ega pea neid, selle üle ei mõista Mina kohut; sest Mina ei ole tulnud kohut mõistma maailma üle, vaid maailma õndsaks tegema.
1248Kes Mind põlgab ega võta vastu Minu sõna, sellel oma kohtumõistja. Sõna, mis Ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval.
1249Sest Ma ei ole rääkinud Iseenesest, vaid Isa, Kes Mind on läkitanud, on Mulle annud kasu, mida Ma pean rääkima.
1250Ja Ma tean, et Tema käsk on igavene elu. Mida Ma nüüd räägin, seda räägin nõnda, kuidas Isa mulle on ütelnud!”
131Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et Ta siit maailmast läheb Isa juure, armastas Ta neid otsani, nõnda Ta oli armastanud Omi, kes olid maailmas.
132Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat juba oli Juuda, Siimona poja Iskarioti südamesse pannud, et ta Tema ära annaks,
133ja kui Jeesus teadis et Isa kõik Tema kätte oli annud ja et Tema oli lähtunud Jumalast Ja läheb Jumala juure,
134tõuseb Ta üles õhtusöömaajalt ja võtab Oma kuue seljast ja võtab rätiku ja vöötub sellega.
135Pärast seda Ta valab vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, millega Ta oli vöötatud.
136Siis Ta tuleb Siimon Peetruse juure, ja see ütleb Temale: „Issand, kas Sina mu jalg pesed?”
137Jeesus vastas ütles temale: „Mida Mina teen, seda sina nüüd ei tea, aga pärast seda sa pead teada saama!”
138Peetrus ütleb Temale: „Eladeski ei või Sina minu jalgu pesta!” Jeesus vastas temale: „Kui Ma sind ei pese, siis ei ole sul osa Minuga!”
139Siimon Peetrus ütleb Temale: „Issand, mitte üksnes minu jalgu, vaid ka käed ja pea!”
1310Jeesus ütleb temale: „Kes on pestud, sellel ei ole vaja muud kui jalgu pesta, sest ta on üldse puhas; ja teie olete puhtad, kuid mitte kõik!”
1311Sest Ta teadis, kes Tema ära annab, sellepärast Ta ütles: „Teie ei ole kõik puhtad!”
1312Kui Ta nüüd nende jalad on pesnud ja Oma kuue oli võtnud, istus Ta jälle maha ja ütles neile: „Kas teate, mis Ma teile olen teinud?
1313Te hüüate Mind Õpetajaks ja Issandaks ja ütlete õigesti, sest Mina olen See.
1314Kui nüüd Mina, Isaand ja Õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.
1315Sest Ma olen teile annud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite,
1316Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Ei ole ori suurem kui tema isand ega käskjalg suurem kui tema läkitaja!
1317Kui te seda teate; õndsad olete, kui te seda teete!
1318Ma ei ütle seda teie kõikide kohta; Ma tean, kelled Ma olen valinud. Aga Ma ütlen seda, et Kiri täide läheks: Kes Minu leiba sööb, on tõstnud oma kanna Minu vastu!
1319Nüüd ütlen Ma teile seda, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et Mina See olen.
1320Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kes vastu võtab selle, kelle Ma läkitan, see võtab Mind vastu; aga kes Mind vastu võtab, see võtab vastu Tema, kes Mind on läkitanud!”
1321Kui Jeesus seda oli ütelnud, võpatas Ta oma vaimus ja tunnistas ning ütles: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et üks teie seast annab Mind ära!”
1322Siis vaatasid jüngrid üksteisele otsa ja olid kahevahel, kellest Ta räägib.
1323Ūks Tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli lauas istumas Jeesuse rinna najal.
1324Selle poole nüüd Siimon Peetrus noogutas peaga ning ütles temale: „Ūtle, kes see on, kellest Ta räägib?”
1325See laskus siis Jeesuse rinnale ja ütles Temale: Issand, kes see on?”
1326Jeesus vastas: „See on see, kellele Mina kastutan ja annan selle palukese!” Ja Tema kastis palukese ning võttis ja andis selle Juudale, Siimona pojale Iskariotile.
1327Ja palukese järele läks saatan temasse. Siis Jeesus ütles temale: „Mis sa teed, seda tee kähku!”
1328Aga sellest ei saanud aru ükski neist, kes lauas istusid, miks Ta seda temale ütles.
1329Sest mõned mõtlesid, et Jeesus, kuna Juuda käes seisis kukkur, temale ütleb: „0sta, mis meile pühiks vaja on!” Või et ta midagi vaestele annaks.
1330Kui ta nüüd palukese oli võtnud, läks ta sedamaid välja. Aga oli öö.
1331Kui ta nüüd oli väljunud, ütles Jeesus: „Nüüd on Inimese Poeg austatud ja Jumal on austatud Temas!
13320ns Jumal Temas austatud, siis austab Teda ka Jumal Eneses ja austab Teda varsti!
1333Lapsukesed, Ma olen veel üürikese aja teie juures; te hakkate Mind otsima. Ja nagu Ma juutidele ütlesin: Kuhu Mina lähen, sinna teie ei või tulla! nõnda Ma ütlen nüüd ka teile.
1334Uue käsusõna Ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu Mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!
1335Sellest tunnevad kõik, et teie olete Minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”
1336Siimon Peetrus ütleb Temale: „Issand, kuhu sa lähed?” Jeesus vastas: „Kuhu Ma lähen, sinna sa ei võid Mind järgida, aga edaspidi sa järgid Mind!”
1337Peetrus ütleb Temale: „Issand, miks ma nüüd ei või Sind järgida? Ma annan oma elu Sinu eest!”
1338Jeesus vastab temale: „Annad sina oma elu Minu eest? Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, et kukk ei laula mitte enne, kui sa Mind juba kolm korda oled salanud!
141Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge Minusse.
142Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas Ma oleksin teile ütelnud: Ma lähen teile aset valmistama?
143Ja kui Ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen Ma jälle tagasi ja võtan teid Enese juure, et teiegi oleksite, kus Mina olen.
144Ja kuhu Mina lähen, seda teed te teate!”
145Toomas ütleb Temale: „Issand, me ei tea, kuhu Sa lähed! Kuidas võime teada teed?”
146Jeesus ütleb temale: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juure muidu kui Minu kaudu!
147Kui te Mind oleksite ära tunnud, siis te tunneksite ka Minu Isa, ja sellest ajast te tunnete Teda ja olete Teda näinud!”
148Filippus ütleb Temale: „Issand, näita meile Isa, siis me jääme rahule!”
149Jeesus ütleb temale: „Niikaua aega olen Ma teie juures ja sa ei ole Mind tunnud, Filippus? Kes Mind on näinud, see on näinud Isa. Kuidas sa ütled: Näita meile Isa!?
1410Kas sa ei usu, et Mina olen Isas ja Isa on Minus? Neid sõnu, mida Ma räägin, ei räägi Ma Iseenesest, vaid Isa, Kes asub Minus, teeb Oma tegusid.
1411Uskuge Mind, et Mina olen Isas ja et Isa on Minus; aga kui mitte, siis uskuge nende tegude pärast.
1412Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kes usub Minusse, see teeb ka neid tegusid, mida Mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on, sest Mina lähen Isa juure!
1413Ja mida te iganes palute Minu nimel, seda Ma teen, et Isa austaks Pojas!
1414Kui te midagi Minult palute Minu nimel, siis Ma teen seda.
1415Kui te Mind armastate, siis pidage Minu käsusõnu!
1416Ja Mina palun Isa, ja Tema annab teile Trööstija, et see teie juure jääks igavesti,
1417tõe Vaimu, Keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta Teda ei näe ega tunne, aga teie tunnete Teda, sest Tema jääb teie juure ja tahab olla teie sees.
1418Ma ei jäta teid vaestekslasteks; Ma tulen teie juure.
1419Veel on pisut aega, siis maailm ei näe Mind enam, aga teie näete Mind; sest Mina elan ja teie saate elama!
1420
1421Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes Mind armastab; kes aga Mind armastab, seda armastab Minu Isa ja Ma tahan teda armastada ja Iseennast temale ilmutada!”
1422Temale ütleb Juudas, mitte Iskariot: „Issand, millest see oleneb, et Sa meile tahad Ennast ilmutada, aga mitte maailmale?”
1423Jeesus vastas ning ütles temale: „Kui keegi Mind armastab, küll ta peab Minu sõna, ja Minu Isa armastab Teda, ja Me tuleme tema juure„ ja teeme eluaseme tema juure.
1424Kes Mind ei armasta, see ei pea Minu sõnu, ja sõna, mida te kuulete, ei ole Minu, vaid on Isa sõna, kes Mind on läkitanud.
1425Seda olen Mina teile rääkinud teie juures viibides.
1426Aga Trööstija, Püha Vaim, kelle Minu Isa läkitab Minu nimel, see õpetab teile kõik ja tuletab teile meele kõik, mis Mina teile olen ütelnud.
1427Rahu Ma jätan teile; Oma rahu Ma annan teile; Mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!
1428Te kuulsite Mind teile ütlevat: Ma lähen ära ja tulen taas teie juurde. Kui te Mind armastaksite, siis te rõõmutseksite, et Ma lähen Isa juure; sest Minu Isa on suurem kui Mind!
1429Ja nüüd Ma olen teile seda ütelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib.
1430Ma ei räägi enam palju teiega, sest selle maailma vürst tuleb ja ta ei saa Minust midagi.
1431Aga et maailm aru, et Ma armastan Isa ja teen nõnda, kuidas Isa mind on käskinud. Tõuske, mingem siit ära!”
151„Mina olen tõeline viinapuu ja Minu Isa on viinamäe aednik.
152Iga oksa Minu küljes, mis ei kanna vilja, Tema kõrvaldab ja igaüht, mis kannab vilja, Tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja.
153Teie olete juba puhtad selle sõna pärast, mis Mina teile rääkinud!
154Jääge Minusse ja Mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää Minusse.
155Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb Minusse ja Mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma Minuta ei või te midagi teha!
156Kui keegi ei jää Minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ning kuivab ära. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning põletatakse ära.
157Kui te jääte Minusse ja Minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile!
158Selles on Minu Isa austatud, et te kannate palju vilja ja osutute Minu jüngriteks.
159Otsegu Minu Isa on armastanud Mind, nõnda olen ka Mina teid armastanud; jääge Minu armastusse.
1510Kui te peate Minu käsusõnu, siis te jääte Minu armastusse, nõnda nagu Mina olen pidanud Oma Isa käsusõnu ja jään Tema armasusse.
1511Seda Ma olen teile rääkinud, et Minu rõõm oleks teie sees ja teie rõõm saaks täielikuks.
1512See on Minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu Mina teid olen armastanud!
1513Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!
1514Teie olete Mu sõbrad, kui te teete, mida Mina teid käsin.
1515Ma ei ütle teid enam orjad olevat, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Vaid Ma olen teid nimetanud sõpradeks, sest Ma olen teile teada annud kõik, mis Ma Oma Isalt olen kuulnud.
1516Mitte teie ei ole Mind valinud, vaid Mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks ja Isa teile annaks, mida te iganes palute Minu nimel.
1517Seda Ma käsin teid, et te armastaksite üksteist!
1518Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta Mind on enne teid vihanud.
1519Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, vaid Mina olen teid ära valinud maailmast, sellepärast vihkab teid maailm!
1520Pidage meeles seda sõna, mis Ma teile olen ütelnud: Ei ole ori suurem oma isandast! On nemad Mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga. On nad pidanud Minu sõna, siis nad peavad teiegi sõna.
1521Aga seda kõike nad teevad teile Minu nime pärast, sest nad ei tunne Teda, Kes Mind on läkitanud.
1522Kui Ma ei oleks tulnud ega oleks neile rääkinud, siis ei oleks neil pattu. Aga nüüd ei ole neil oma pattu millegagi vabandada.
1523Kes vihkab Mind, see vihkab Mu Isa!
1524Kui Ma ei oleks nende keskel teinud neid tegusid, mida ükski muu ei ole teinud, ei oleks neil pattu, aga nüüd on nad näinud ja vihanud niihästi Mind kui Mu Isa.
1525Aga see on sündinud, et läheks täide sõna, mis on kirjutatud nende käsuõpetuses: Nad on Mind vihanud ilmaasjata!
1526Aga kui Trööstija tuleb, kelle Mina teile läkitan Isalt, tõe Vaim, Kes lähtub Isast, See tunnistab Minust.
1527
161Seda Ma olen teile rääkinud, et te ei taganeks.
162Nad heidavad teid kogudusest välja ja tuleb aeg, mil igaüks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale.
163Ja seda nad teevad, sellepärast et nad ei tunne Isa ega Mind.
164Aga seda Ma olen teile rääkinud, et kui tuleb see aeg, te mõtleksite sellele, et Mina teile seda olen ütelnud. Ent seda Ma ei ole teile ütelnud algusest, sest Ma olin ühes teiega.
165Aga nüüd Ma lähen Selle juure, Kes Mind on läkitanud, ja keegi teie seast ei küsi Minult: Kuhu Sa lähed?
166Ainult et Mina seda teile olen ütelnud, siis on kurbus täitnud teie südame.
167Aga Mina ütlen teile tõtt: See tuleb teile heaks, et Mina lähen ära. Sest kui Ma ei läheks, ei tuleks Trööstija teie juure. Aga kui Ma lähen, siis Ma läkitan Tema teie juure.
168Ja kui Ta tuleb, siis Ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta:
169patu kohta, et nad ei usu Minusse,
1610õiguse kohta, et Ma lähen Isa juure ja te ei näe Mind enam;
1611ja kohtu kohta, et selle maailma vürsti üle on kohus mõistetud.
1612Mul on teile veel palju ütlemist, aga te ei või nüüd seda kanda.
1613Aga kui Tema, tõe Vaim, tuleb, siis Ta juhatab teid kõigesse tõtte, sest Tema ei räägi Iseenesest, vaid mida Ta kuuleb, seda ta räägib ja tulevasi asju Ta kuulutab teile.
1614Tema austab Mind, sest Minu Omast Ta võtab ja kuulutab teile.
1615Kõik, mis Isal on, see on Minu päralt; sellepärast ma ütlesin, et Ta võtab Minu Omast ja kuulutab teile.
1616Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast, siis te näete Mind!”
1617Siis ütlesid mõned Tema jüngritest isekeskis: „Mis see on, mis Ta ütleb meile: Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast, siis te näete Mind! ja: Mina lähen Isa juure!?”
1618Nimelt nad küsisid: „Mis see on, mis Ta ütleb: üürikese aja pärast? Meie ei tea, mida Ta räägib.”
1619Siis Jeesus sai aru, et nad Temalt tahtsid küsida, ja ütles neile: „Seda te küsitlete isekeskis, et Ma ütlesin: Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast te näete Mind!
1620Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, te nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus! Teid kurvastatakse, aga teie kurvastus muutub rõõmuks!
1621Kui naine sünnitab, on ta murelik, sest tema hetk on tulnud; aga kui ta lapse on saanud, ei mõtle ta enam ahastusele rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.
1622Ja teilgi on nüüd meel murelik, aga Ma tahan teid jälle näha ja teie süda rõõmustub, ja ükski ei võta teie rõõmu teilt ära.
1623Ja sel päeval te ei küsi Minult midagi. Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et mida te iganes Isalt palute, seda Ta annab teile Minu nimel!
1624Tänini ei ole te midagi palunud Minu nimel. Paluge, siis te saate, et teie rõõm võiks olla täielik.
1625Seda Ma olen teile rääkinud võrdumitega; aga tuleb aeg, mil Ma teile enam ei räägi võrdumitega, vaid kuulutan Isast teile avalikult.
1626Sel päeval te palute Minu nimel. Ja Ma ei ütle teile, et Ma palun Isa teie eest.
1627Sest Isa Ise armastab teid, sellepärast et teie olete Mind armastanud ja uskunud, et Mina olen lähtunud Jumalast.
1628Ma olen lähtunud Isast ja tulnud maailma; taas Ma jätan maha maailma ja lähen Isa juure!”
1629Tema jüngrid ütlesid: „Vaata, nüüd Sa ütled lausa ega räägi võrdumitega!
1630Nüüd me teame, et Sa tead kõik ja et Sul ei ole vaja, et keegi Sinult küsib. Sellest me usume, et Sa oled lähtunud Jumala juurest!”
1631Jeesus vastas neile: „Kas te nüüd usute?
1632Vaata, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks ise kohta ja te jätate Mind üksi! Ja Mina ei ole ometi mitte üksi, sest Isa on Minuga.
1633Seda Ma olen teil rääkinud, et teil oleks rahu Minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, Mina olen maailma ära võitnud!”
171Seda rääkis Jeesus ja tõstis Oma silmad taeva poole ning ütles: „Isa, tund on tulnud! Austa Oma Poega, et ka Poeg austaks Sind,
172nagu Sa oled Temale annud meelevalla kõige liha üle, et Ta annaks igavese elu kõigile, kelled Sina oled Temale annud!
173Aga see on igavene elu, et nad tunneksid Sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle Sina oled läkitanud.
174
175Ja nüüd austa Mind Sina, Isa, Enese juures selle auga, mis Mul oli Sinu juures enne maailma olemasolu.
176Mina olen Sinu nime ilmutanud inimestele, kelled Sa Mulle oled annud maailmast. Nemad olid Sinu Omad ja Sina andsid nad Mulle, ja nad on pidanud Sinu sõna.
177Nüüd nad teavad, et kõik, mis Sina Mulle oled annud, on Sinult.
178Sest need sõnad, mis Sa andsid Mulle, olen Ma annud neile, ja nemad on vastu võtnud ja teavad, et Ma tõesti olen lähtunud Sinu juurest, ja nemad on uskunud, et Sina oled Mind läkitanud.
179Mina palun nende eest; maailma eest Ma ei palu, vaid nende eest, kelled Sina oled Mulle annud, sest nad on Sinu Omad.
1710Ja kõik, mis on Minu Oma, on Sinu, ja mis on Sinu Oma, on Minu, ja nendes Ma olen austatud.
1711Ja Ma ei ole edaspidi enam maailmas, aga nemad on maailmaas, ja Mina tulen Sinu juure. Püha Isa, hoia neid Oma nimes, mille Sa oled mulle annud, et nad oleksid üks, nõnda nagu Meie!
1712Kui Ma olin ühes nendega, hoidsin Ma neid Sinu nimes, mille Sa oled mulle annud; ja Ma hoidsin neid ning ükski neist ei ole kadunud, kui ainult kadumisepoeg, et Kiri täide läheks.
1713Aga nüüd Ma tulen Sinu juure ja räägin seda maailmas, et Minu rõõm neil oleks täieline neis enestes.
1714Mina olen neile annud Sinu sõna ja maailm vihkab neid; sest nad ei ole maailmast, nõnda nagu Mina ei ole maailmast.
1715Mina ei palu, et Sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et Sa neid hoiaksid tigeda eest.
1716Nad ei ole maailmast, nõnda nagu Minagi ei ole maailmast.
1717Pühitse neid tões: Sinu sõna on tõde!
1718Otsegu Sina oled Mind läkitanud maailma, nõnda Minagi olen nad läkitanud maailma.
1719Ja Mina pühitsen Iseennast nende eest, et nemadki oleksid pühitsetud tõe sees.
1720Aga Ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad Minusse,
1721et nemad kõik oleksid üks, nõnda nagu Sina, Isa, Minus ja Mina Sinus, et nemadki Meis oleksid ja maailm usuks, et Sa Mind oled läkitanud.
1722Selle au, mille Sa andsid Mulle, olen Mina annud neile, et nad oleksid üks, nõnda nagu Meie oleme üks:
1723Mina nendes ja Sina Minus, et nad täielikult saaksid üheks ja maailm tunneks, et Sina oled Mind läkitanud ja oled armastanud neid, nõnda nagu Sa Mind oled armastanud.
1724Isa, Ma tahan, kus Mina olen, ka nemad oleksid Minu juures, kelled Sa Mulle oled annud; et nad näeksid Minu auhiilgust, mille Sa mulle oled annud, sest Sa oled Mind armastanud enne maailma rajamist.
1725Õige, Isa, maailm ei ole Sind tunnud; aga Mina tunnen Sind ja need on hakanud tundma, et Sina oled Mind läkitanud.
1726Ja Ma olen neile annud teada Sinu nime ja annan seda teada selleks, et armastus, millega Sa Mind oled armastanud, oleks nendes ja Mina oleksin nendes!”
181Kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta Oma jüngritega välja üle Kiidroni jõe. Seal oli aed, kuhu Ta läks Oma jüngritega.
182Aga Juudas, kes Tema ära andis, teadis ka seda paika, sest et Jeesus sagedasti sinna oli kokku tulnud Oma jüngritega.
183Juudas võttis nüüd enesega kaasa väesalga ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid ja tuli sinna tulelontide, lampide ja relvadega.
184Siis Jeesus, kuna Ta teadis kõik, mis Tema peale tuleb, läks välja ja ütles neile: „Keda te otsite?”
185Nad vastasid Temale: „Jeesust Naatsaretlast!” Tema ütles neile: „Mina olen See!” Ka Juudas, kes Tema ära andis, seisis nende juures.
186Kui Ta nüüd neile ütles: „Mina olen See!” taganesid nad ja langesid maha.
187Siis Ta küsis taas neilt: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid: „Jeesust Naatsaretlast!”
188Jeesus vastas: „Ma olen teile ütelnud, et Mina See olen! Kui te nüüd Mind otsite, siis laske need ära minna!”
189et täide läheks sõna, mis Ta oli ütelnud: Mina ei ole kaotanud kedagi neist, kelled Sa Mulle oled, annud!
1810Siis Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära; sulase nimi aga oli Malkus.
1811Siis Jeesus ütles Peetrusele: „Pista oma mõõk tuppe! Eks Mina pea jooma seda karikat, mille Isa Mulle on annud?”
1812Aga väesalk ja ülempealik ja juutide sulased võtsid Jeesuse ja sidusid Ta kinni
1813ja viisid esiti Annase juure; sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.
1814Kaifas aga oli see, kes juutidele nõu andes oli ütelnud: „Parem on, et üks inimene sureb rahva eest!”
1815Aga Siimon Peetrus järgis Jeesust ja üks teine jünger. See jünger oli tuttav ülempreestrile ja läks Jeesusega ühes ülempreestri õue.
1816Ja Peetrus seisis väljas ukse ees. Siis läks teine jünger, kes oli tuttav ülempreestrile, välja ja rääkis uksehoidjaga ning viis Peetruse sisse.
1817Siis ütles uksehoidjatüdruk Peetrusele: „Eks sinagi ole üks Selle Inimese jüngritest?” Tema ütles: „Mina ei ole!”
1818Aga teenrid ja sulased seisid ja olid teinud sütetule, sest oli külm, ja soojendasid endid. Ja Peetrus seisis nende juures ning soojendas ennast.
1819Ūlempreester küsis nüüd Jeesuselt Tema jüngrite ja Tema õpetuse kohta.
1820Jeesus kostis temale: „Mina olen avalikult rääkinud maailmale; Mina olen alati õpetanud koguduse- ja pühakojas, kuhu kõik juudid kokku tulevad, ja salaja Ma ei ole midagi rääkinud.
1821
1822Aga kui Ta seda oli ütelnud, lõi üks sulaseist, kes seisid seal juures, Jeesust kõrva ääre ning üttes: „Kas Sa nõnda vastad ülempreestrile?”
1823Jeesus kostis temale: „Kui Ma olen rääkinud pahasti, siis tõesta, et see on paha; aga kui Ma olen hästi rääkinud, miks sa Mind siis lööd?”
1824Siis Annas saatis Tema seotult ülempreester Kaifase juurde.
1825Aga Siimon Peetrus seisis ja soojendas ennast. Siis ütlesid nad temale: „Eks sinagi ole Tema jüngrite seast?” Tema salgas ja ütles: „Mina ei ole!”
1826Ūks ülempreestri teenreist, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütleb: „Kas mina sind ei näinud ühes Temaga aias?”
1827Siis Peetrus salgas jälle, ja sedamaid laulis kukk.
1828
1829Siis läks Pilaatus välja nende juure ja ütles: „Mis teil on kaebamist Selle Inimese peale?
1830Nemad vastasid ning ütlesid temale: „Kui see ei oleks kurjategija, me ei oleks annud Teda sinu kätte!”
1831Siis ütles Pilaatus neile „Võtke teie Ta ja mõistke oma käsuõpetuse järele kohut Tema üle!” Juudid ütlesid temale: „Meil ei ole luba kedagi tappa!”
1832et täide läheks Jeesuse sõna, mis Ta oli ütelnud, kui Ta tähendas millist surma Ta sureb.
1833Siis käis Pilaatus jälle kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles Temale: „0led Sina Juutide Kuningas?”
1834Jeesus vastas: „Räägid sa seda iseenesest või on sulle teised seda Minust ütelnud?”
1835Pilaatus vastas: „Egas ma juut ole! Sinu Oma rahvas ja ülempreestrid on Sind annud minu kätte. Mis Sa oled teinud?”
1836Jeesus kostis: „Minu Riik ei ole sellest maailmast; oleks Mu Riik sellest maailmast, küll Mu sulased oleksid võidelnud, et Mind ei oleks antud juutide kätte. Ent nüüd ei ole Mu Riik mitte siit!”
1837Siis ütles Pilaatus Temale: „Siis oled Sina ometi Kuningas?” Jeesus vastas: „Jah, olen, sest Mina olen Kuningas!” Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et Ma tõele tunnistus annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb Minu häält!”
1838Pilaatus ütleb Temale: „Mis on tõde?” Kui ta seda oli ütelnud, läks ta uuesti välja juutide juure ja ütles neile: „Mina ei leia Temast ühtki süüd!”
1839Aga teil on kombeks, et ma paasapühal lasen ühe teile vabaks. Kas tahate nüüd, et ma teile vabaks lasen Juutide Kuninga?”
1840Siis nad kisendasid jälle kõik ning ütlesid: „Mitte Teda, vaid Barabas!” Aga Barabas oli röövel.
191Siis Pilaatus võttis Jeesuse ja laskis Teda rooskadega peksta.
192Ja sõjamehed punusid kibuvitsust krooni ja panid selle Temale pähe ja riietasid Teda purpurkuuega
193ja tulid Tema juure ja ütlesid: „Tere, Juutide Kuningas!! Ja nad lõid Teda kõrva ääre.
194Siis Pilaatus läks taas välja ja ütles neile: „Vaata, ma toon Ta teile välja, et te aru saaksite, et ma ei leia Temast ühtki süüd!”
195Siis tuli Jeesus välja ja kandis kibuvitsakrooni ja purpurkuube. Ja Pilaatus ütles neile: „Ennäe Inimest!”
196Kui nüüd ülempreestrid ja sulased Teda nägid, kisendasid nad ning ütlesid: „Löö risti! Löö risti!” Pilaatus ütles neile: „Võtke teie Tema ja lööge Ta risti, sest mina ei leia Temast süüd!”
197Juudid vastasid temale: „Meil on käsuõpetus, ja kasu järele Ta peab surema, sest Ta on Enese teinud Jumala Pojaks!”
198Kui nüüd Pilaatus seda sõna kuulis, kartis ta veel enam.
199Ja ta läks jälle kohtukotta ja ütleb Jeesusele: „Kust Sa oled?” Aga Jeesus ei annud temale vastust.
1910Siis ütleb Pilaatus Temale: „Kas Sa ei räägi minuga? Eks Sa tea, et mul on meelevald Sind vabaks lasta ja meelevald Sind risti lüüa?”
1911Jeesus kostis: „Sinul ei oleks mingit meelevalda Minu üle, kui see sulle ei oleks antud ülalt; sellepärast on sellel, kes Mind sinu kätte andis, suurem patt!”
1912Sellest alates püüdis Pilaatus Teda vabaks lasta. Aga juudid kisendasid ning ütlesid: „Kui sa Selle vabaks lased, siis sa ei ole keisri sõber! Igaüks, kes iseenese teeb kuningaks, on keisri vastane!”
1913Kui nüüd Pilaatus neid sõnu kuulis, viis ta Jeesuse välja ja istus maha kohtujärjele sinna paika, mida hüütakse Kivipõrandaks, aga heebrea keeli Gabbataks.
1914Aga oli paasapüha valmistuspäev, arvata kuues tund. Ja tema ütles juutidele: „Ennäe teie Kuningat!”
1915Aga nad kisendasid: „Vii ära, vii ära, löö Ta risti!” Pilaatus ütleb neile: „Kas ma pean teie Kuninga risti lööma?” Ūlempreestrid vastasid: „Meil ei ole kuningat, vaid on keiser!”
1916Siis ta andis Tema nende kätte risti lüüa. Ja nad võtsid Jeesuse.
1917Ja Tema kandis Ise Oma risti ning väljus nõndanimetatud Pealae asemele, mida heebrea keeli hüütakse Kolgataks.
1918Seal nad lõid Ta risti ja teised kaks Temaga, teise teisele poole, aga Jeesuse keskele.
1919Aga Pilaatus kirjutas ka pealkirja ja pani selle risti külge; ja sellele oli kirjutatud: „Jeesus Naatsaretlane, Juutide Kuningas!”
1920Seda pealkirja luges nüüd palju juute, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna ligi. Ja pealkiri oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeli.
1921Siis ütlesid juutide ülempreestrid Pilaatusele: „Ära kirjuta „Juutide Kuningas”, vaid: „Ta on ütelnud: Mina olen Juutide Kuningas!”
1922Pilaatus kostis: „Mis ma olen kirjutanud, olen ma kirjutanud!”
1923Kui nüüd sõjamehed Jeesuse olid risti löönud, võtsid nad Tema riided ja tegid neli osa, igale sõjamehele ühe osa, ja kuue; kuub aga oli õmbluseta, ülemisest äärest alumiseni ühes tükis kootud.
1924Siis nad ütlesid üksteisele: „Ärgem kiskugem seda lõhki, vaid heitkem liisku selle kohta, kellele see saab!” - et läheks täide Kiri, mis ütleb: „Nad on Mu riided isekeskis jaganud ja Minu kuue kohta liisku heitnud!” Seda sõjamehed tegidki.
1925Aga Jeesuse risti juures seisid Tema Ema ja Ta Ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena.
1926Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seisvat Oma Ema ja jüngrit, keda Ta armastas, ütleb Ta Emale: „Naine, vaata, see on Su poeg!”
1927Pärast Ta ütleb jüngrile: „Vaata, See on su Ema!” Ja sestsamast tunnist võttis jünger Ta oma kotta.
1928Pärast seda ütleb Jeesus, teades, et kõik juba on lõpetatud, et Kiri täide läheks: „Mul on janu!”
1929Seal seisis astja täis äädikat. Siis nad pistsid äädikaga täidetud käsna iisopi otsa ja panid selle Tema suu ette.
1930Kui nüüd Jeesus äädikat oli võtnud, ütles Ta: „See on lõpetatud!” Ja Ta nõrgutas pead ning heitis hinge.
1931Aga et oli valmistuspäev ja et kehad ei jääks hingamispäevaks ristile - sest see hingamispäev oli suur - palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud murtaks ja nad maha võetaks.
1932Siis tulid sõjamehed ja murdsid esimese sääreluud ja teise omad, kes ühes Temaga olid risti löödud.
1933Aga kui nad tulid Jeesuse juure ja nägid Ta juba surnud olevat, ei murdnud nad Tema sääreluid, 34, vaid üks sõjameestest pistis odaga Tema küljesse; ja kohe tuli välja verd ja vett.
1934
1935Ja see, kes seda nägi, on seda tunnistanud, ja tema tunnistus on tõsi, ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite.
1936Sest see on sündinud, et Kiri täide läheks: „Tema luid ärgu murtagu!”
1937Ja taas ütleb teine Kiri: „Nad saavad näha, Kellesse nad on pistnud!” 38. Aga pärast seda Joosep Arimaatiast, kes oli Jeesuse jünger, kuid salaja, kartusest juutide eest, palus Pilaatuselt, ei ta tohiks maha võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus andis temale loa. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu maha.
1938
1939Nikodeemuski, kes varem oli öösel Jeesuse juure tulnud, tuli ja tõi segatud mürri ja aaloet ligi sada naela.
1940Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta linastesse riietesse lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmisviis.
1941Aga seal paigas, kus Ta oli risti löödud, oli aed ja aias uus haud, kuhu veel iialgi ei olnud kedagi pandud.
1942Sinna nad panid siis Jeesuse juutide valmistuspäeva pärast; sest see haud oli lähedal.
201Aga nädala esimesel päeval tuli Maarja Magdaleena vara, kui alles pime oli, hauale ja näeb, et kivi on haua eest ära võetud.
202Siis ta jookseb ja tuleb Siimon Peetruse ja teise jüngri juure, keda Jeesus armastas, ja ütleb neile: „Nad on Issanda hauast ära võtnud ja me ei tea, kuhu nad Ta on pannud!”
203Siis läksid välja Peetrus ja teine jünger ja tulid hauale.
204Aga nad jooksid mõlemad üheskoos, ja teine jünger jooksis ees usinamini kui Peetrus ja jõudis enne hauale.
205Ja kummargile sisse vaadates näeb ta surnulinad seal olevat, aga ta ei läinud sisse.
206Siis tuli Siimon Peetrus, kes teda järgis, ja läks haua sisse. Ja ta näeb surnulinad maas olevat,
207ja higirätiku, mis oli Tema pea peal olnud et see ei ole surnulinadega maas, vaid on isepäinis kokkumähitud teises kohas.
208Siis läks sisse ka teine jünger, kes esimesena oli tulnud hauale, ja nägi ja uskus.
209Sest nad ei saanud veel aru Kirjast, et Tema pidi surnuist üles tõusma.
2010Siis need jüngrid läksid ja tagasi omaste juure.
2011Maarja aga seisis haua juures väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargile hauda
2012ja näeb kaks Inglit valgeis riideis istuvat, ühe peatsis ja teise jalutsis, seal kus Jeesuse ihu maganud.
2013Ja need ütlevad temale: „Naine, miks sa nutad?” Ta ütleb neile „Nemad on mu Issanda ära viinud ja ei tea, kuhu nad Ta on pannud!”
2014Kui ta seda oli ütelnud, pöördus ta ümber ja näeb Jeesust seisvat, ja ta ei teadnud, et see on Jeesus.
2015Jeesus ütleb temale: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Naine mõtleb Tema aedniku olevat ja ütleb Talle: „Isand, kui sina Ta oled ära kannud, siis ütle mulle, kuhu sa Ta oled pannud, ja mina toon Ta ära!”
2016Jeesus ütleb temale: „Maarja!” See pöördub ümber ja ütleb Talle heebrea keeli: „Rabuuni!” See tähendab: õpetaja.
2017Jeesus ütleb talle: „Ära puuduta Mind, sest Ma pole veel üles läinud Oma Isa juure! Kuid mine Mu vendade juure ja ütle neile: Mina lähen üles Oma Isa ja teie Isa juure ja Oma Jumala ja teie Jumala juure!”
2018Maarja Magdaleena tuleb ja teatab jüngritele, et ta on Issandat näinud ja et Ta temale seda on ütelnud.
2019Kui nüüd õhtu aeg oli samal nädala esimesel päeval ja uks6d olid lukus seal, kus jüngrid olid kartuse pärast juutide eest, siis tuli Jeesus ja seisis keset nende seas ja ütles neile: „Rahu olgu teile!”
2020Ja kui Ta seda oli ütelnud, näitas Ta neile Oma käsi ja külge. Siis jüngrid said rõõmsaks Issandat nähes.
2021Jeesus ütles nüüd taas neile: „Rahu olgu teile! Nõnda nagu Minu Isa on Mind läkitanud, nõnda läkitan ka Mina teid!”
2022Ja kui Ta seda oli ütelnud, puhus Ta nende peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim!
2023Kelledele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud; kelledele te iganes patud kinnitate, neile i need kinnitatud!”
2024Aga Toomas, üks neist kaheteistkümnest, keda nimetatakse Kaksikuks, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli.
2025Siis ütlesid teised jüngrid temale: „Me nägime Issandat!” Aga tema ütles neile: „Kui ma ei näe Tema kätes naelte jälgi ega pane oma sõrme naelte asemeisse ja oma kätt Tema külje sisse, siis ma ei usu!”
2026Ja kaheksa päeva pärast olid Tema jüngrid jälle toas ja Toomas nendega. Siis tuli Jeesus uste lukus olles ja seisis nende keskel ja ütles: „Rahu olgu teile!”
2027Selle järele Ta ütleb Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata Minu käsi, ja siruta oma käsi siia ja pista see Minu küljesse, ja ära ole uskmatu, vaid usklik!”
2028Toomas vastas ning ütles Temale: „Minu Issand ja minu Jumal!”
2029Jeesus ütleb Temale: „Et sa Mind oled näinud, siis sa usud. Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!”
2030Nii tegi Jeesus ka veel muid tunnustähti jüngrite ees, mida ei ole kirjutatud sellesse raamatusse.
2031Aga need on kirjutatud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu Tema nime sees.
211Pärast seda ilmus Jeesus jälle jüngritele Tibeeria mere ääres. Aga Ta ilmus nõnda:
212Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsutakse Kaksikuks, ja Naatanael Kaanast Galileamaalt, ja Sebedeuse pojad ja veel teised kaks Tema jüngritest olid seal koos.
213Siis ütleb Siimon Peetrus neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlevad temale: „Me tuleme ka ühes sinuga.” Nad läksid välja ja astusid varsti paati, aga ei saanud ühtki sel ööl.
214Aga kui juba oli hommik, seisis Jeesus rannal. Ent jüngrid ei teadnud, et see oli Jeesus.
215Siis ütleb Jeesus neile: „Lapsed, kas teil on midagi toidupoolist?” Nemad vastasid Temale: „Ei ole.”
216Aga Tema ütles neile: „Heitke võrk välja paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsid selle siis välja ega suutnud seda enam vedada kalade hulga pärast!
217Siis ütles see jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Kui nüüd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre.
218Aga teised jüngrid tulid paadiga - sest nad ei olnud kaldast kaugemal kui kakssada küünart maad - ja vedasid võrku kaladega.
219Kui nad nüüd astusid maale, näevad nad sütetule maas olevat ja kalukesi seal peal ja leiba.
2110Jeesus ütleb neile: „Tooge neid kalukesi, mis te praegu püüdsite!”
2111Siimon Peetrus läks ja vedas võrgu mäele, mis oli täis suuri kalu, arvult sada ja viiskümmend kolm. Ja ehk küll kalu nii palju oli, võrk ei rebenenud mitte.
2112Jeesus ütleb neile: „Tulge einestama!” Aga ükski jüngritest ei julgenud Temalt küsida: „Kes sa oled?” Sest nad teadsid, et See oli Issand.
2113Siis Jeesus tuleb ja võtab leiva ja annab neile, ja samuti kalukesi.
2114See oli juba kolmas kord, et Jeesus pärast Oma ülestõusmist surnuist näitas Ennast Oma jüngritele.
2115Aga kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad Mind rohkem kui need?” Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!” Ta ütleb temale: „Sööda Mu tallekesi!”
2116Ta ütleb temale jälle teist korda: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad Mind?” Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!” Ta ütleb temale: „Hoia Mu lambaid kui karjane!”
2117Kolmat korda Ta ütleb temale: „Siimon, Joona poeg, kas Ma olen sulle armas?” Peetrus sai kurvaks, et Ta temale kolmat korda ütles: „Kas Ma olen sulle armas?” Ja ta ütles Temale „Issand, Sina tead kõik, Sina tunned, et oled mulle armas!” Jeesus ütleb temale „Sööda Mu lambaid!
2118Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle: Kui sa olid noorem, siis sa vöötasid ennast ise ja läksid, kuhu sa tahtsid. Aga kui sa saad vanaks, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine vöötab sind ja viib sind, kuhu sa ei taha!”
2119Aga seda Ta ütles tähendades, missuguse surmaga ta pidi Jumalat austama. Ja kui Ta seda oli rääkinud, ütleb Ta temale: „Järgi mind!”
2120Aga Peetrus pöördus ja näeb jüngrit, keda Jeesus armastas, järel sammuvat, selle, kes õhtusöömaajal oli laskunud Jeesuse rinnale ja ütelnud „Issand, kes see on, kes Sind ära annab?”
2121Kui nüüd Peetrus teda nägi, ütleb Jeesusele: „Issand, aga kuidas jääb temaga?”
2122Jeesus ütleb talle: „Kui Ma tahan, et ta jääb, kuni Ma tulen, mis see sinusse puutub? Järgi sina Mind!
2123
2124See on see jünger, kes neist asjust tunnistab ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on tõsi.
2125