Multilingual Scriptures Home » Estonian Genesis New Testament » Luke
| Estonian Genesis New Testament | ||
| Chapter # | Verse # | Verse Detail |
| 1 | 1 | Et juba mitmed on v |
| 1 | 2 | n |
| 1 | 3 | siis olen minagi arvanud heaks algusest peale k |
| 1 | 4 | et sa |
| 1 | 5 | Heroodese, Judea kuninga ajal oli preester, nimega Sakarias, Abija järjekorrast, ja temal oli naine Aaroni tütardest, ja selle nimi oli Eliisabet. |
| 1 | 6 | Nad olid m |
| 1 | 7 | Ja neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu ja nad m |
| 1 | 8 | Aga sündis, kui ta oma teenistuse järjekorras oli preestritalitusi toimetamas Jumala ees, |
| 1 | 9 | et preestriameti kombe järele langes liisk temale minna suitsutama, ja ta läks Issanda templisse. |
| 1 | 10 | Ja k |
| 1 | 11 | Seal ilmus temale Issanda Ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool. |
| 1 | 12 | Teda nähes Sakarias ehmus ja hirm valdas teda. |
| 1 | 13 | Aga Ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned temale nimeks Johannes. |
| 1 | 14 | Ja temast on sul r |
| 1 | 15 | Sest ta peab suur olema Issanda ees; ja viina ega vägijooki ei joo ta mitte, ja ta täitub Püha Vaimuga juba oma ema ihus; |
| 1 | 16 | ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole; |
| 1 | 17 | ja ta käib Tema eel Eeiija vaimus ja väes, et käänata isade südamed laste poole ja s |
| 1 | 18 | Ja Sakarias ütles Inglile: „Millest ma seda v |
| 1 | 19 | Ingel vastas ning ütles temale: „Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja ma olen läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda r |
| 1 | 20 | Ja vaata, sa jääd keeletumaks ega saa rääkida päevani, mii see sünnib, sellepärast et sa ei ole uskunud mu s |
| 1 | 21 | Ja rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis. |
| 1 | 22 | Aga väljudes ta ei saanud nendega rääkida. Siis nad said aru, et ta templis oli näinud nägemust. Ja tema andis neile käega märku ning jäi keeletumaks. |
| 1 | 23 | Ja kui tema teenistuskorra päevad täis said, siis ta läks koju. |
| 1 | 24 | Aga pärast neid päevi sai tema naine Eliisabet käima peale ja pidas ennast varjul viis kuud, üteldes: |
| 1 | 25 | „N |
| 1 | 26 | Aga kuuendas kuus läkitas Jumal Ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret, |
| 1 | 27 | Neitsi juure, Kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja. |
| 1 | 28 | Ja tulles sisse Tema juure, ütles Ingel: „Tere, Sa armuleidnu, Issand olgu Sinuga!” |
| 1 | 29 | Aga Tema ehmus väga sellest s |
| 1 | 30 | Siis Ingel ütles temale: „Ära karda, Maarja, sest Sa oled leidnud armu Jumala juures! |
| 1 | 31 | Ja vaata, Sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus. |
| 1 | 32 | Tema saab suur olema ja Teda peab hüütama K |
| 1 | 33 | ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema Kuningriigil ei ole otsa!” |
| 1 | 34 | Aga Maarja ütles Inglile: „Kuidas see v |
| 1 | 35 | Ingel vastas ning ütles Temale: „Püha Vaim tuleb Su peale ja K |
| 1 | 36 | Ja vaata, Su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda üteldi olevat sigimatu, |
| 1 | 37 | sest Jumalal ei ole ükski asi v |
| 1 | 38 | Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda Ūmmardaja; Mulle sündigu su s |
| 1 | 39 | Neil päevil asus Maarja teele ja läks rutuga mägestikku Juuda linna. |
| 1 | 40 | Ja Ta tuli Sakariase kotta ja teretas Eliisabetti. |
| 1 | 41 | Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja teretust, et laps hüppas tema ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu |
| 1 | 42 | ja hüüdis suure häälega ning ütles: „ |
| 1 | 43 | Kust see tuleb, et minu Issanda Ema on tulnud minu juure? |
| 1 | 44 | Sest vaata, kui Su teretuse hääl kostis mu k |
| 1 | 45 | Ja |
| 1 | 46 | Siis Maarja ütles: „Mu hing ülistab väga Issandat |
| 1 | 47 | ja Mu vaim r |
| 1 | 48 | sest Ta on vaadanud oma Ūmmardaja alanduse peale! Vaata, nüüdsest peake kiidavad Mind |
| 1 | 49 | sest Minule on teinud suuri asju Vägev, ja Tema nimi on püha, |
| 1 | 50 | ja Tema halastus kestab p |
| 1 | 51 | Ta on Oma käsivarrega teinud v |
| 1 | 52 | Ta on t |
| 1 | 53 | näljased on Ta täitnud heade andidega, aga rikkad tühjalt minema saatnud; |
| 1 | 54 | Ta on vastu v |
| 1 | 55 | n |
| 1 | 56 | Ja Maarja jäi tema juure umbes kolm kuud ja läks siis tagasi koju. |
| 1 | 57 | Aga Eliisabeti mahasaamise aeg tuli kätte, ja ta t |
| 1 | 58 | Kui tema üleaedsed ja sugulased kuulsid, et Issand oli temale osutanud suurt halastust, olid nad r |
| 1 | 59 | Ja nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber l |
| 1 | 60 | Aga tema ema kostis ning ütles: „Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!” |
| 1 | 61 | Kuid nemad ütlesid temale: „Su suguv |
| 1 | 62 | Ja viibates isale küsisid nad, kuidas tema tahaks teda nimetada. |
| 1 | 63 | Tema n |
| 1 | 64 | Aga sedamaid läks tema suu ning keel lahti, ja ta hakkas rääkima, kiites Jumalat. |
| 1 | 65 | Ja kartus tuli k |
| 1 | 66 | Ja k |
| 1 | 67 | Ja Sakarias, tema isa, sai täis Püha Vaimu ja hakkas ennustama, üteldes: |
| 1 | 68 | „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et Ta on tulnud katsuma Oma rahvast ja on saatnud Oma rahvale lunastuse |
| 1 | 69 | ning on meile äratanud päästesarve Taaveti, Oma sulase kojast |
| 1 | 70 | - n |
| 1 | 71 | päästu meie vaenlasist ja k |
| 1 | 72 | et osutada halastust meie esiisadele ja tuletada meele oma püha lepingut, |
| 1 | 73 | seda vannet, mille Ta vandus meie isale Aabrahamile, |
| 1 | 74 | et ta laseb meid päästetuina meie vaenlaste käest kartmatult |
| 1 | 75 | Teda teenida pühaduses ja |
| 1 | 76 | Ja sina, lapsuke, sind peab hüütama K |
| 1 | 77 | et anda Tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises |
| 1 | 78 | meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meid on tulnud katsuma päevat |
| 1 | 79 | paistma meile, kes istume pimeduses ja surma varjus, ja juhtima meie jalgu rahuteele!” |
| 1 | 80 | Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli k |
| 2 | 1 | Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu üles kirjutada kogu maailm. |
| 2 | 2 | See üleskirjutus oli esimene ja toimus, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja. |
| 2 | 3 | Ja k |
| 2 | 4 | Siis läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemaks, sest ta oli pärit Taaveti kojast ning soost, |
| 2 | 5 | ennast laskma kirja panna ühes Maarja, oma kihlatud naisega, kes oli käima peal. |
| 2 | 6 | Aga nende seal olles sai aeg täis, et Maarja pidi maha saama, |
| 2 | 7 | ja Ta t |
| 2 | 8 | Ja seal paigus oli karjaseid väljal öitsis pidamas valvet öösel oma karja juures. |
| 2 | 9 | Ja Issanda Ingel astus nende ette ja Issanda auhiilgus paistis nende ümber, ja nemad kartsid üliväga. |
| 2 | 10 | Ja Ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt r |
| 2 | 11 | sest teile on täna Taaveti linnas sündinud |
| 2 | 12 | Ja see olgu teile tunnuseks: te leiate lapse mähitud ja s |
| 2 | 13 | Ja äkitselt oli Ingliga ühes taeva s |
| 2 | 14 | „Au olgu Jumalale k |
| 2 | 15 | Kui siis Inglid olid läinud nende juurest ära taevasse, ütlesid karjased üksteisele: „Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada annud!” |
| 2 | 16 | Ja nad tulid t |
| 2 | 17 | Aga kui nad seda nägid, teatasid nad asjast, mis neile oli üteldud selle lapsukese kohta. |
| 2 | 18 | Ja k |
| 2 | 19 | Ent Maarja pidas k |
| 2 | 20 | Ja karjased läksid tagasi Jumalale au andes ja Teda kiites k |
| 2 | 21 | Ja kui kaheksa päeva täis sai ja Laps pidi ümber l |
| 2 | 22 | Ja kui nende puhastuspäevad täis said Moosese käsu |
| 2 | 23 | nagu on kirjutatud Issanda käsu |
| 2 | 24 | - ja tuua ohver, nagu Issanda käsu |
| 2 | 25 | Ja vaata, Jeruusalemas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli |
| 2 | 26 | Temale oli Püha Vaim ilmutanud, et ta ei näe surma, enne kui ta on näinud Issanda V |
| 2 | 27 | Ja ta tuli Vaimu sunnil pühakotta. Ja kui vanemad Lapsukese Jeesuse sinna t |
| 2 | 28 | siis ta v |
| 2 | 29 | „Issand, nüüd Sa lased Oma sulase rahus minna Oma s |
| 2 | 30 | sest mu silmad on näinud Sinu päästet, |
| 2 | 31 | mille Sa oled valmistanud k |
| 2 | 32 | valguseks, mis peab ilmuma paganaile ja auhiilguseks Oma rahvale Iisraelile!” |
| 2 | 33 | Ja Ta isa ja Ema panid imeks, mida Temast räägiti. |
| 2 | 34 | Ja Siimeon |
| 2 | 35 | ent Sinu Omastki hingest peab m |
| 2 | 36 | Ja seal oli naisprohvet Anna, Fanueli tütar, Aaseri suguharust. See oli väga elatanud ja oli elanud oma mehega seitse aastat pärast oma neitsip |
| 2 | 37 | ja tema oli lesk, ligi kaheksakümmend neli aastat vana. See ei läinud ära pühakojast, vaid teenis Jumalat paastumiste ja palvetamistega ööd ja päevad. |
| 2 | 38 | Tema tuli sinna samal tunnil ja ülistas Jumalat ning k |
| 2 | 39 | Ja kui nad olid l |
| 2 | 40 | Aga Lapsuke kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli Tema peal. |
| 2 | 41 | Ja Tema vanemad käisid iga aasta Jeruusalemas paasapühil. |
| 2 | 42 | Ja kui Ta sai kaheteistkümneaastaseks, läksid nad üles Jeruusalemma pühadeaja kommet mööda. |
| 2 | 43 | Ja kui pärast nende päevade möödumist nad olid kodu poole minemas, jäi Laps Jeesus Jeruusalemma; ja Tema vanemad ei pannud seda tähele. |
| 2 | 44 | Nad arvasid Tema olevat kaasteekäijate seas, ja käisid ühe ühe päeva tee ning otsisid Teda sugulaste ja tuttavate juurest; |
| 2 | 45 | ja kui nad Teda ei leidnud, läksid nad tagasi Jeruusalemma ja otsisid Teda sealt. |
| 2 | 46 | Ja kolme päeva pärast sündis, et nad Ta leidsid pühakojas istumast |
| 2 | 47 | Aga k |
| 2 | 48 | Ja Teda nähes ehmusid Tema vanemad väga, ja Ta Ema ütles Temale: „Poeg, miks Sa oled meile n |
| 2 | 49 | siis Ta ütles neile: „Miks te Mind otsite? Eks te teadnud, et Ma pean olema selles, mis on Mu Isa Oma?” |
| 2 | 50 | Aga nemad ei m |
| 2 | 51 | Ja ta läks ühes nendega ja tuli Naatsaretti ja oli neile allaheitlik. Ja Tema Ema pidas k |
| 2 | 52 | Ja Jeesus edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures. |
| 3 | 1 | Keiser Tibeeriuse valitsuse viieteistkümnendal aastal, kui Pontius Pilaatus oli Judea maavalitseja ja Heroodes Galilea nelivürst ja Filippus, tema vend, Iturea ja Trahhoniitisemaa nelivürst ja Lüsaanias Abileene nelivürst, |
| 3 | 2 | kui ülempreestreiks olid Annas ja Kaifas, sai Jumala s |
| 3 | 3 | Ja ta tuli kogu Jordani ümberkaudsele maale ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andekssaamiseks, |
| 3 | 4 | nagu on kirjutatud prohvet Jesaja s |
| 3 | 5 | K |
| 3 | 6 | siis k |
| 3 | 7 | Siis ta ütles rahvale, kes tuli välja ennast laskma tema poolt ristida: „Te rästikute sigitis, kes on teile annud märku p |
| 3 | 8 | Seepärast kandke |
| 3 | 9 | Kuid kirves on ka juba puude juure küljes! Iga puu nüüd, mis head vilja ei kanna, raiutakse maha ja visatakse tulle!” |
| 3 | 10 | Ja rahvas küsis temalt ning ütles: „Mis meil siis tuleb teha?” |
| 3 | 11 | Tema vastas ning ütles neile: „Kellel on kaks vammust, see andku sellele, kellel ei ole, ja kellel on rooga, see tehku n |
| 3 | 12 | Ent ka tölnereid tuli endid laskma ristida, ja need ütlesid temale: „ |
| 3 | 13 | Aga ta ütles neile: „Ärge n |
| 3 | 14 | Ka küsisid temalt s |
| 3 | 15 | Aga kui rahvas ootas ja k |
| 3 | 16 | siis kostis Johannes ja ütles k |
| 3 | 17 | Tema visklabidas on Ta käes, et teha puhtaks Oma rehealune ja koguda nisud Oma aita, aga aganad p |
| 3 | 18 | Ka veel muude asjade pärast manitsedes kuulutas ta armu |
| 3 | 19 | Aga kui nelivürst Heroodes sai talt noomida Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast ja k |
| 3 | 20 | sai ta peale k |
| 3 | 21 | Ent sündis, kui k |
| 3 | 22 | ja Püha Vaim tuli ihulikul kujul alla nagu tuvi Tema peale, ja hääl kostis taevast: „Sina oled Mu armas Poeg, Sinust on Mul hea meel!” |
| 3 | 23 | Ja Jeesus oli Oma tegevust alates umbes kolmkümmend aastat vana ja oli, nagu arvati, Joosepi Poeg, kes oli Eeli poeg. |
| 3 | 24 | Eeli oli Mattati, see oli Leevi, see oli Melki, see oli Jannai, see oli Joosepi, |
| 3 | 25 | see oli Matatia, see oli Aamose, see oli Nahumi, see oli Esli, see oli Nangai, |
| 3 | 26 | see oli Mahati, see oli Matatia, see oli Simei, see oli Jooseki, see oli Jooda, |
| 3 | 27 | see oli Joohanani, see oli Reesa, see oli Serubaabeli, see oli Sealtieli, see oli Neeri, |
| 3 | 28 | see oli Melki, see oli Adi, see oli Koosami, see oli Elmadami, see oli Eeri, |
| 3 | 29 | see oli Jeesuse, see oli Elieseri, see oli Joorimi, see oli Mattati, see oli Leevi, |
| 3 | 30 | see oli Siimeoni, see oli Juuda, see oli Joosepi, see oli Joonami, see oli Eljakimi, |
| 3 | 31 | see oli Melea, see oli Menna, see oli Matata, see oli Naatani, see oli Taaveti, |
| 3 | 32 | see oli Jesse, see oli Oobedi, see oli Boase, see oli Salma, see oli Nahsoni, |
| 3 | 33 | see oli Amminaadabi, see oli Admini, see oli Arni, see oli Hesromi, see oli Peretsi, see oli Juuda, |
| 3 | 34 | see oli Jaakobi, see oli Iisaki, see oli Aabrahami, see oli Taara, see oli Naahori, |
| 3 | 35 | see oli Serugi, see oli Reu, see oli Pelegi, see oli Eeberi, see oli Sela, |
| 3 | 36 | see oli Keenani, see oli Arpaksadi, see oli Seemi, see oli Noa, see oli Lenseki, |
| 3 | 37 | see oli Metuusala, see oli Eenoki, see oli Jeredi, see oli Mahalaleli, see oli Keenani, |
| 3 | 38 | see oli Eenose, see oli Seti, see oli Aadama, see oli Jumala poeg. |
| 4 | 1 | Siis tuli Jeesus, täis Püha Vaimu, tagasi Jordani äärest, ja Ta aeti Vaimu läbi k |
| 4 | 2 | ja nelikümmend päeva kurat kiusas Teda. Ja Ta ei söönud midagi neil päevil. Ja kui need möödusid, tuli Temale nälg. |
| 4 | 3 | Siis ütles kurat Temale: „Kui Sa oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et ta leivaks muutuks!” |
| 4 | 4 | Jeesus vastas temale: „Kirjutatud on, et inimene ei ela ükspäinis leivast!” |
| 4 | 5 | Siis kurat viis Tema k |
| 4 | 6 | Ja kurat ütles Temale: „Ma annan Sulle meelevalla k |
| 4 | 7 | Kui Sa nüüd kummardad minu ette, on k |
| 4 | 8 | Jeesus vastas ning ütles temale: „Kirjutatud on: Sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis Teda teenima!” |
| 4 | 9 | Ja ta viis Tema Jeruusalemma ja asetas ta pühakoja harjale ning ütles Talle: „Kui Sa oled Jumala Poeg, siis kukuta Ennast siit alla; |
| 4 | 10 | sest on kirjutatud: Ta annab Oma Inglitele käsu Sinu pärast, et nad Sind hoiaksid |
| 4 | 11 | ja et nad Sind kätel kannaksid, et Sa Oma jalga vastu kivi ei t |
| 4 | 12 | Jeesus vastas ning ütles temale: „Ūteldud on: Sa ei tohi Issandat, oma Jumalat kiusata!” |
| 4 | 13 | Ja kui kurat k |
| 4 | 14 | Ja Jeesus läks tagasi Vaimu väes Galileasse; ja kuuldus Temast levis kogu ümberkaudsele maale. |
| 4 | 15 | Ja Ta |
| 4 | 16 | Ja Ta tuli Naatsaretti, kus Ta oli üles kasvanud, ja läks Oma harjumust mööda hingamispäeval kogudusekotta ja |
| 4 | 17 | Ja Tema kätte anti prohvet Jesaja raamat. Ja kui Ta raamatu avas, leidis Ta koha, kuhu oli kirjutatud: |
| 4 | 18 | „Issanda Vaim on Minu peal; seepärast on Ta Mind v |
| 4 | 19 | kuulutama Issanda meelepärast aastat!” |
| 4 | 20 | Ja kui Ta raamatu oli kokku keeranud, andis Ta selle kojasulase kätte ja istus maha; ja k |
| 4 | 21 | Ta hakkas neile k |
| 4 | 22 | Ja k |
| 4 | 23 | Siis Ta ütles neile: „Küllap te Mulle ütlete selle vanas |
| 4 | 24 | Aga Ta ütles: „T |
| 4 | 25 | T |
| 4 | 26 | aga ei ühegi juure nende seast ei läkitatud Eelijat kui vaid Sareptasse Siidonimaale lesknaise juure. |
| 4 | 27 | Ja palju pidalit |
| 4 | 28 | Seda kuuldes said k |
| 4 | 29 | ja t |
| 4 | 30 | Aga Tema sammus nende keskelt läbi ja läks Oma teed. |
| 4 | 31 | Ja Ta tuli Kapernauma, Galilea linna, ja |
| 4 | 32 | Ja nemad hämmastusid Tema |
| 4 | 33 | Ja kogudusekojas oli mees, kellel oli rüveda pahareti vaim, see kisendas suure häälega: |
| 4 | 34 | „Oeh, mis on meil Sinuga tegemist, Jeesus Naatsaretlane? Oled Sa tulnud meid hävitama? Ma tunnen Sind, kes Sa oled, Jumala Püha!” |
| 4 | 35 | Siis Jeesus s |
| 4 | 36 | Ja kohkumine valdas k |
| 4 | 37 | Ja kuuldus Temast levis k |
| 4 | 38 | Aga ta t |
| 4 | 39 | Ja Ta astus tema juure ja ähvardas palavikku, ja see lahkus temast. Ja sedamaid t |
| 4 | 40 | Aga kui päike looja läks, t |
| 4 | 41 | Aga ka kurjad vaimud läksid paljudest välja kisendades ning üteldes: „Sina oled Jumala Poeg!” Ja Tema s |
| 4 | 42 | Ja päeva tulles väljus Ta ja läks tühja paika; kuid rahvahulgad otsisid Teda ning tulid Tema juure. Ja nad pidasid Teda kinni, et Ta ei läheks ära nende juurest. |
| 4 | 43 | Aga Tema ütles neile: „Ma pean ka muudele linnadele kuulutama Jumala Riigi Evangeeliumi, sest selleks Ma olen läkitatud!” |
| 4 | 44 | Ja Ta jutlustas Galilea kogudusekodades. |
| 5 | 1 | Aga sündis, kui rahvas tema juure tungis Jumala s |
| 5 | 2 | et Ta nägi kaht paati järve rannas seisvat; aga kalamehed olid neist väljunud ja loputasid v |
| 5 | 3 | Tema astus ühte paati, mis oli Siimona oma, ja palus teda natuke maad rannast eemale s |
| 5 | 4 | Aga kui Ta lakkas k |
| 5 | 5 | Siimon vastas ning ütles Temale: „ |
| 5 | 6 | Ja kui nad seda tegid, said nad suure hulga kalu; ja nende v |
| 5 | 7 | Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et nad tuleksid ja neid aitaksid. Ja nad tulid ja täitsid m |
| 5 | 8 | Seda nähes heitis Siimon Peetrus maha Jeesuse p |
| 5 | 9 | Sest kohkumine oli vallanud teda ja k |
| 5 | 10 | n |
| 5 | 11 | Ja nad vedasid paadid maale ja jätsid k |
| 5 | 12 | Ja kui Ta viibis ühes linnas, vaata, siis oli seal mees täis pidalit |
| 5 | 13 | Ja Ta sirutas oma käe ja puudutas teda ning ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!” Ja sedamaid lahkus pidalit |
| 5 | 14 | Ja Tema keelas teda seda kellelegi ütlemast „Mine vaid” — ütles Ta — „ja näita ennast preestrile ja ohverda oma puhastuse eest, n |
| 5 | 15 | Aga s |
| 5 | 16 | Aga Tema läks k |
| 5 | 17 | Ja ühel päeval, kui Ta |
| 5 | 18 | Ja vaata, mehed t |
| 5 | 19 | |
| 5 | 20 | Kui Tema nende usku nägi, ütles Ta: „Inimene, sinu patud on sulle andeks antud!” |
| 5 | 21 | Siis kirjatundjad ja variserid hakkasid m |
| 5 | 22 | Aga Jeesus tundis ära nende m |
| 5 | 23 | Kumb on h |
| 5 | 24 | Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda,” — siis ütles Ta halvatule: „Ma ütlen sulle, t |
| 5 | 25 | Ja sedamaid t |
| 5 | 26 | Ja hämmastus valdas k |
| 5 | 27 | Pärast seda Ta läks välja ja nägi tölnerit, Leevi nimi, tollihoones istuvat ja ütles temale: „Järgi Mind!” |
| 5 | 28 | Ja ta jättis k |
| 5 | 29 | Ja Leevi tegi Temale suure v |
| 5 | 30 | Siis variserid ja nende kirjatundjad nurisesid tema jüngrite vastu ning ütlesid: „Miks te sööte ja joote ühes tölnerite ja patustega?” |
| 5 | 31 | Ja Jeesus vastas neile ning ütles: „Ei ole arsti vaja tervetele, ainult haigetele! |
| 5 | 32 | Ma ei ole tulnud |
| 5 | 33 | Aga nemad ütlesid Temale: „Johannese jüngrid paastuvad sagedasti ja peavad palveid, samuti variseridegi omad, aga Sinu jüngrid söövad ja joovad!” |
| 5 | 34 | Jeesus ütles neile: „Kas te v |
| 5 | 35 | Ent päevad tulevad, mil peigmees v |
| 5 | 36 | Aga Ta ütles neile ka tähendamiss |
| 5 | 37 | Ka ei pane keegi värsket viina vanusse nahklähkreisse, muidu värske viin ratkub lähkrid ja ta jookseb maha ning lähkrid lähevad rikki; 38. vaid värske viin tuleb panna uutesse nahklähkritesse, |
| 5 | 38 | |
| 5 | 39 | siis keegi, kes joob vana, ei himusta värsket, vaid ütleb: Vana on maitsev!” |
| 6 | 1 | Ja hingamispäeval Ta juhtus minema läbi viljap |
| 6 | 2 | Ent m |
| 6 | 3 | Aga Jeesus vastas ning ütles neile: „Eks te ole seda lugenud, mida Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel oli nälg, |
| 6 | 4 | kuidas ta läks Jumala kotta ja v |
| 6 | 5 | Ja Ta ütles neile: „Inimese Poeg on hingamispäeva isand!” |
| 6 | 6 | Aga juhtus ühel teisel hingamispäeval, et ta läks kogudusekotta ja |
| 6 | 7 | Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid Teda, kas Ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et nad leiaksid kaebust Tema peale. |
| 6 | 8 | Tema aga teadis nende m |
| 6 | 9 | Siis ütles Jeesus neile: „Ma küsin teilt: Kas hingamispäeval on luba teha head v |
| 6 | 10 | Ja Ta vaatas ümber nende k |
| 6 | 11 | Nemad aga sattusid meeletumasse vimma ja rääkisid üksteisega sellest, mida nad küll v |
| 6 | 12 | Neil päevil sündis ka, et Ta läks välja mäele palvetama ja viibis kogu öö Jumala palumises. |
| 6 | 13 | Ja kui valgeks läks, kutsus Ta Oma jüngrid Enese juure ja valis nende seast kaksteistkümmend, kelled Ta nimetas ka apostliteks: |
| 6 | 14 | Siimona, keda Ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, Jakoobuse ja Johannese, Filippuse ja Bartolomeuse, |
| 6 | 15 | Matteuse ja Tooma, Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda hüütakse Selooteseks, |
| 6 | 16 | ja Juuda, Jakoobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai äraandjaks. |
| 6 | 17 | Nendega Ta astus alla ja jäi peatuma lagedale paigale; ja seal oli suur hulk Tema jüngreid ja kogu Juudamaalt ja Jeruusalemast ning Tüürose ja Siidoni rannamaalt suur rahvakogu, |
| 6 | 18 | kes oli tulnud Teda kuulama ja ennast laskma parandada oma haigustest. Ja ka need, keda rüvedad vaimud vaevasid, said terveks. |
| 6 | 19 | Ja k |
| 6 | 20 | Ja Tema t |
| 6 | 21 | |
| 6 | 22 | |
| 6 | 23 | R |
| 6 | 24 | Kuid häda teile rikastele! Sest teil on troost käes. |
| 6 | 25 | Häda teile, kes nüüd olete täidetud, sest teile tuleb nälg! Häda teile, kes nüüd naerate, sest te saate veel leinata ja nutta! |
| 6 | 26 | Häda teile, kui k |
| 6 | 27 | Aga teile, kes kuulete, ütlen Ma: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad; |
| 6 | 28 | |
| 6 | 29 | Kes sind lööb vastu k |
| 6 | 30 | Anna igaühele, kes sind palub, ja sellelt, kes v |
| 6 | 31 | Ja n |
| 6 | 32 | Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tänu on teil sellest? Sest patusedki armastavad neid, kes neid armastavad. |
| 6 | 33 | Ja kui te teete head oma heategijaile, mis tänu on teil sellest? Sest patusedki teevad sedasama. |
| 6 | 34 | Ja kui te laenate neile, kelledelt te loodate tagasi saada, mis tänu on teil sellest? Patusedki laenavad patustele, et nad samav |
| 6 | 35 | |
| 6 | 36 | Olge armulised, n |
| 6 | 37 | Ja ärge m |
| 6 | 38 | Andke, siis antakse ka teile; hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga m |
| 6 | 39 | Aga Ta ütles neile v |
| 6 | 40 | Ei ole |
| 6 | 41 | Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki su omas silmas sa ei pane tähele? |
| 6 | 42 | Ehk kuidas sa v |
| 6 | 43 | Sest ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega jälle halba puud, mis kannaks head vilja. |
| 6 | 44 | Sest igat puud tuntakse tema viljast. Ei nopita ju viigimarju kibuvitsust ega korjata viinakobaraid ohakaist. |
| 6 | 45 | Hea inimene toob esile head oma südame heast tagavarast ja halb inimene toob esile halba oma südame halvast tagavarast. Sest mida süda täis, sellest suu räägib! |
| 6 | 46 | Aga miks te Mind hüüate: Issand, Issand! ega tee, mida Ma ütlen? |
| 6 | 47 | Igaüks, kes tuleb Minu juure ja kuuleb Mu s |
| 6 | 48 | Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja v |
| 6 | 49 | Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes maja rajas maa peale ilma aluseta; ja voolav vesi r |
| 7 | 1 | Kui Ta k |
| 7 | 2 | Ja ühe s |
| 7 | 3 | Aga kui ta Jeesusest kuulis, läkitas ta juutide vanemad Tema juure ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks tema sulase terveks. |
| 7 | 4 | Kui need saabusid Jeesuse juure, palusid nad Teda üliväga ning ütlesid: „Ta on seda väärt, et Sa temale seda teed; |
| 7 | 5 | sest ta armastab meie rahvast ja tema on meile ehitanud kogudusekoja.” |
| 7 | 6 | Jeesus läks nendega. Aga kui ta enam ei olnud majast kaugel, läkitas pealik oma s |
| 7 | 7 | Sellepärast ei ole mina ennast arvanud väärt tulema Sinu juure, vaid ütle aga s |
| 7 | 8 | |
| 7 | 9 | Kui Jeesus seda kuulis imetles Ta teda ja pöördudes rahva poole, kes järel käis, ütles Ta: „Ma ütlen teile, ei ole ma Iisraelistki leidnud nii suurt usku!” |
| 7 | 10 | Ja kui need, kes olid läkitatud, jälle koju said, leidsid nad sulase terve olevat. |
| 7 | 11 | Järgmisel päeval läks Ta linna, mida hüütakse Nainiks, ja Temaga ühes läksid Tema jüngrid ja palju rahvast. |
| 7 | 12 | Kui Ta linna värava ligi j |
| 7 | 13 | Ja kui Issand teda nägi, oli tal väga hale meel temast ja ütles talle: „Ära nuta!” |
| 7 | 14 | Ja ta astus ligi ja puudutas puusärki; aga kandjad jäid seisma. Ja Ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, t |
| 7 | 15 | Ja surnu t |
| 7 | 16 | Aga neid k |
| 7 | 17 | Ja see jutt Temast levis kogu Juudamaale ja k |
| 7 | 18 | Ja seda k |
| 7 | 19 | ja läkitas nad Issanda juure küsima: „Kas oled Sina See, Kes tuleb, v |
| 7 | 20 | Aga kui mehed Tema juure j |
| 7 | 21 | Ent samal tunnil Ta tegi paljud terveks t |
| 7 | 22 | Ja Ta vastas ning ütles neile: „Minge ja kuulutage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutumad käivad, pidalit |
| 7 | 23 | ja |
| 7 | 24 | Aga kui Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Ta rahvale rääkima Johannesest: „Mida te olete läinud välja k |
| 7 | 25 | V |
| 7 | 26 | V |
| 7 | 27 | Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina läkitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees! |
| 7 | 28 | Mina ütlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes, aga väikseim Jumala Riigis on suurem temast!” |
| 7 | 29 | Ja k |
| 7 | 30 | Variserid ja käsutundjad aga tegid tühjaks Jumala tahte eneste kohta ega lasknud teda endid ristida. |
| 7 | 31 | „Kellega Ma siis v |
| 7 | 32 | Nad on laste sarnased, kes turul istuvad ja üksteisele hüüavad n |
| 7 | 33 | Sest Ristija Johannes on tulnud, ja ta ei söönud leiba ega joonud viina; ja te ütlete: Temal on kuri vaim! |
| 7 | 34 | Inimese Poeg on tulnud, ja ta sööb ja joob, ja te ütlete: Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste s |
| 7 | 35 | Ometi m |
| 7 | 36 | Aga keegi variseridest palus Teda enesega leiba v |
| 7 | 37 | Ja vaata, selles linnas oli naine, kes oli patune. Kui see teada sai, et Ta istub lauas variseri kojas, t |
| 7 | 38 | ja astus nuttes Tema taha ta jalgade juure ja hakkas Tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles Tema jalgu ning v |
| 7 | 39 | Aga kui variser, kes Teda oli kutsunud, seda nägi, m |
| 7 | 40 | |
| 7 | 41 | „Ūhel rahalaenajal oli kaks v |
| 7 | 42 | Aga kui neil ei olnud maksta, kinkis ta m |
| 7 | 43 | Siimon vastas ning ütles: „Ma arvan see, kellele ta rohkem kinkis.” Tema ütles temale: „Sa otsustasid |
| 7 | 44 | Ja pöördudes naise poole, ütles Ta Siimonale: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majasse, sa ei annud vett Mu jalgade tarvis, tema aga on pisaratega Mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud. |
| 7 | 45 | Sa ei annud Mulle suud; tema aga ei ole sellest ajast, kui ta sisse tuli, lakanud Minu jalgadele suud andmast. |
| 7 | 46 | Sa ei v |
| 7 | 47 | Sellepärast, ütlen Ma sulle, on tema rohked patud andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele pisut andeks antakse, see armastab pisut!” |
| 7 | 48 | Ja Ta ütles naisele: „Sinu patud on sulle andeks antud!” |
| 7 | 49 | Siis need, kes Temaga lauas istusid, hakkasid iseeneses m |
| 7 | 50 | Aga Tema ütles naisele: „Sinu usk on sind aidanud; mine rahuga!” |
| 8 | 1 | Pärast seda aega rändas Tema linnast linna ja külast külla ning jutlustas ja kuulutas Evangeeliumi Jumala Riigist. Ja need kaksteistkümmend olid Temaga, |
| 8 | 2 | ja m |
| 8 | 3 | ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusa naine, ja Susanna ja palju muid, kes Teda toetasid oma varaga. |
| 8 | 4 | Aga kui palju rahvast kogunes ja k |
| 8 | 5 | „Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre ja tallati ära, ja taeva linnud s |
| 8 | 6 | Ja muist kukkus kaljule. Ja kui see tärkas, kuivas see ära, sest sellel ei olnud niiskust. |
| 8 | 7 | Ja muist kukkus ohakate keskele, ja ohakad kasvasid ühtlasi üles ja lämmatasid selle. |
| 8 | 8 | Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas, kandis see sajakordse vilja.” Seda üteldes Ta hüüdis: „Kellel k |
| 8 | 9 | Siis küsisid Tema jüngrid Temalt, mida see tähendamiss |
| 8 | 10 | Tema ütles: „Teile on antud m |
| 8 | 11 | Ent tähendamiss |
| 8 | 12 | Teeäärsed on need, kes kuulevad; pärast tuleb kurat ja v |
| 8 | 13 | Kaljupealsed on need, kes kuuldes s |
| 8 | 14 | Mis ohakate sekka kukkus, need on need, kes kuulevad ja lähevad ära ning lämbuvad muredest ja rikkusest ja elu l |
| 8 | 15 | Aga mis on heas maas, on need, kes s |
| 8 | 16 | Ūkski, kes süütab küünla, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle küünlajalale, et sissetulijad näeksid valgust. |
| 8 | 17 | Sest midagi ei ole varjul, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi salajas, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks. |
| 8 | 18 | Katsuge siis, kuidas te kuulete; sest kellel iganes on, sellele antakse, ja kellel iganes ei ole, sellelt v |
| 8 | 19 | Aga Tema juure tulid Ta ema ja vennad ega v |
| 8 | 20 | Ja Temale teatati: „Sinu Ema ja Su vennad seisavad |
| 8 | 21 | Aga Ta kostis ning ütles neile: „Minu Ema ja Mu vennad on need, kes Jumala s |
| 8 | 22 | Ja ühel päeval astusid Tema ja Ta jüngrid paati, ja Ta ütles neile: „Lähme teisele poole järve!” Ja nad s |
| 8 | 23 | Ja kui nad paadiga purjetasid, uinus Ta magama. Siis t |
| 8 | 24 | Siis nad tulid Tema juure, äratasid Ta üles ja ütlesid: „ |
| 8 | 25 | Aga Tema ütles neile: „Kus on teie usk?” Ent nad kartsid ja imestasid ning ütlesid üksteisele: „Kes see |
| 8 | 26 | Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastas. |
| 8 | 27 | Aga kui Tema astus maale, tuli linnast Talle vastu mees, kelle sees oli kurje vaime; ja ta ei olnud ammust ajast kuube selga pannud ega asunud majas, vaid surnuhaudades. |
| 8 | 28 | Jeesust nähes ta hakkas karjuma, heitis Tema ette maha ning ütles suure häälega: „Mis on mul tegemist Sinuga, |
| 8 | 29 | Sest Ta käskis rüvedat vaimu väljuda inimesest. See oli teda juba kaua aega vaevanud, ja teda oli ahelatega seotud ja peetud jalgrauus, aga ta oli rauad katki kiskunud ja kuri vaim oli teda ajanud k |
| 8 | 30 | Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Tema vastas: „Leegion!” Sest palju kurje vaime oli läinud tema sisse. |
| 8 | 31 | Ja need palusid Teda, et Ta neid ei käsiks minna ära p |
| 8 | 32 | Aga seal oli suur seakari mäel söömas. Ja nad palusid Teda, et Ta neid lubaks minna nende sisse. Ja Ta andis neile loa. |
| 8 | 33 | Aga kui kurjad vaimud olid inimesest väljunud, läksid nad sigade sisse, ja seakari kukutas enese ülepeakaela kaldalt järve ning uppus. |
| 8 | 34 | Kui karjatsejad nägid, mis sündis, p |
| 8 | 35 | |
| 8 | 36 | Siis jutustasid neile need, kes olid näinud, kuidas seestunu oli terveks saanud. |
| 8 | 37 | Ja kogu rahvahulk gerasalaste maa ümbruskonnast palus Teda, et Ta läheks ära nende juurest. Sest suur hirm oli neid vallanud. Tema aga astus paati ja pöördus tagasi. |
| 8 | 38 | Aga mees, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, palus Teda, et ta v |
| 8 | 39 | „Mine tagasi koju ja jutusta, mis suuri asju Jumal sulle on teinud!” Ja ta läks ära ja kuulutas mööda kogu linna, kui suuri asju Jeesus temale oli teinud. |
| 8 | 40 | Aga kui Jeesus tagasi tuli, v |
| 8 | 41 | Ja vaata, siis tuli mees, Jairus nimi, ja see oli kogudusekoja ülem; ja ta heitis Jeesuse jalge ette ning palus Teda tulla enese kotta. |
| 8 | 42 | Sest tal oli ainus tütar, kaksteistkümmend aastat vana, ja see oli suremas. Aga Tema sinna minnes tungis rahvas Temale peale. |
| 8 | 43 | Ja keegi naine, kes oli kaksteistkümmend aastat p |
| 8 | 44 | tuli Tema selja taha ja puudutas Ta kuue palistust, ja sedamaid lakkas ta verejooks. |
| 8 | 45 | Ja Jeesus ütles: „Kes puudutas Mind?” Aga kui k |
| 8 | 46 | Kuid Jeesus ütles: „Keegi puudutas Mind, sest Ma tundsin väe Enesest välja minevat!” |
| 8 | 47 | Kui nüüd naine nägi, et ta ei olnud varjule jäänud, tuli ta värisedes ja heitis Tema ette maha ja teatas Temale k |
| 8 | 48 | Siis Ta ütles naisele: „Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!” |
| 8 | 49 | Kui Tema alles rääkis, tuli kogudusekoja ülema perest keegi ning ütles: „Su tütar on surnud, ära tülita enam |
| 8 | 50 | Aga seda kuuldes vastas Jeesus temale: „Ara karda, usu vaid, siis ta saab abi!” |
| 8 | 51 | Kui Ta siis j |
| 8 | 52 | Ja k |
| 8 | 53 | Ja nad naersid Teda, teades, et lapsuke on surnud. |
| 8 | 54 | Ent Tema haaras lapse käest kinni ja ütles hüüdes: „Tütarlaps, t |
| 8 | 55 | Ja tema vaim tuli tagasi, ja ta t |
| 8 | 56 | Ja tütarlapse vanemad kohkusid; aga Tema keelas neid ühelegi rääkimast seda, mis oli sündinud. |
| 9 | 1 | Aga Ta kutsus kokku need kaksteistkümmend ja andis neile väe ja meelevalla k |
| 9 | 2 | ja läkitas nad välja kuulutama Jumala Riiki ja tegema haigeid terveks, |
| 9 | 3 | ja ütles neile: „Ärge v |
| 9 | 4 | Ja kuhu majasse te iganes sisse lähete, sinna jääge ja sealt minge teele. |
| 9 | 5 | Ja kes iganes teid vastu ei v |
| 9 | 6 | Nii nad läksid teele ja käisid mööda külasid, kuulutades Evangeeliumi ja tehes haigeid terveks igal pool. |
| 9 | 7 | Aga nelivürst Heroodes sai kuulda k |
| 9 | 8 | aga teised: „Eelija on ilmunud!” aga m |
| 9 | 9 | Ent Heroodes ütles: „Johannese pea ma lasksin maha raiuda; kes on siis See, Kellest ma kuulen niisuguseid asju?” Ja ta püüdis Teda näha saada. |
| 9 | 10 | Ja kui Apostlid tagasi tulid, jutustasid nad Temale, mis nad olid teinud. Ja Ta v |
| 9 | 11 | Aga kui rahvahulgad seda teada said, läksid nad Temale järele. Ja Ta v |
| 9 | 12 | Siis päev hakkas veerema. Ja need kaksteistkümmend tulid Ta juure ja ütlesid Talle: „Lase rahvas minema, et nad läheksid ümberkaudseisse küladesse ja asulaisse puhkama ja otsima rooga; sest me oleme siin tühjas paigas!” |
| 9 | 13 | Aga Ta ütles neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad vastasid: „Meil pole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, v |
| 9 | 14 | Ent neid oli ligi viis tuhat meest. Siis Ta ütles Oma jüngritele: „Seadke nad maha istuma salkadesse viiekümne kaupa!” |
| 9 | 15 | Ja nad tegid n |
| 9 | 16 | Ent Ta v |
| 9 | 17 | Ja k |
| 9 | 18 | Ja sündis, kui Ta üksipäini oli palvetamas, et Ta jüngrid olid ühes Temaga. Ja Ta küsis neilt: „Keda rahvas ütleb Mind olevat?” |
| 9 | 19 | Aga nemad vastasid ning ütlesid: „Ristija Johannese, aga m |
| 9 | 20 | Siis Ta ütles neile: „Ent teie, keda teie ütlete Mind olevat?” Peetrus vastas ning ütles: „Jumala Kristuse!” |
| 9 | 21 | Ja Ta ähvardas neid kangesti ning keelas neid sellest ühelegi rääkimast, |
| 9 | 22 | üteldes: „Inimese Poeg peab palju kannatama ja k |
| 9 | 23 | Aga Ta ütles k |
| 9 | 24 | Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle, aga kes iganes oma hinge kaotab Minu pärast, see päästab selle! |
| 9 | 25 | Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga kaotaks iseenese v |
| 9 | 26 | Sest kes Minu ja Mu s |
| 9 | 27 | Aga Ma ütlen teile t |
| 9 | 28 | Ent arvata kaheksa päeva pärast neid k |
| 9 | 29 | Ja kui Ta palvetas, muutus Tema näoilme teissuguseks ja Tema riietus läks valgeks ja hiilgavaks. |
| 9 | 30 | Ja vaata, kaks meest k |
| 9 | 31 | Nemad olid ilmunud auhiilguses ja k |
| 9 | 32 | Aga Peetrus ja ta kaaslased olid suikunud raskesse unne; ent üles ärgates nad nägid Tema auhiilgust ja neid kaht meest seisvat Tema juures. |
| 9 | 33 | Kui siis need Temast olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: „ |
| 9 | 34 | Aga kui ta seda rääkis, tekkis pilv ja varjas nad; ja nemad kartsid pilve sisse j |
| 9 | 35 | Ja hääl kostis pilvest ning ütles: „See on Minu Äravalitud Poeg, Teda kuulake!” |
| 9 | 36 | Ja kui see hääl oli kostnud, leiti Jeesus üksi olevat. Ja nad olid vait ega kuulutanud neil päevil kellelegi midagi sellest, mida nad olid näinud. |
| 9 | 37 | Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla läksid, tuli palju rahvast Temale vastu. |
| 9 | 38 | Ja vaata, üks mees rahvahulga seast kisendas ning ütles: „ |
| 9 | 39 | Ja vaata, vaim haarab teda, ja ta karjatab äkki, ja vaim raputab teda, n |
| 9 | 40 | Ja mina palusin Sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, ja nad ei suutnud!” |
| 9 | 41 | Aga Jeesus vastas ning ütles: „Oh sa uskmatu ja pöörane t |
| 9 | 42 | Kui ta alles oli tulemas, kiskus teda kuri vaim ja raputas teda. Aga Jeesus s |
| 9 | 43 | Ent k |
| 9 | 44 | „Pange teie oma k |
| 9 | 45 | Ent nemad ei m |
| 9 | 46 | Aga nende seas t |
| 9 | 47 | Jeesus, teades nende südame m |
| 9 | 48 | ning ütles neile: „Kes iganes selle lapsukese v |
| 9 | 49 | Siis Johannes hakkas rääkima ning ütles: „ |
| 9 | 50 | Jeesus ütles talle: „Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!” |
| 9 | 51 | Aga sündis, kui Tema ülesv |
| 9 | 52 | ja Ta läkitas käskjalad Enese eele. Ja need läksid ja tulid ühte samaarlaste külla, valmistama Temale öömaja. |
| 9 | 53 | Ent need ei v |
| 9 | 54 | Kui Ta jüngrid Jakoobus ja Johannes seda nägid, ütlesid nad: „Issand, kas tahad, et me käsime tulla tule taevast maha ja nad hävitada?” |
| 9 | 55 | Aga ta pöördus ümber ja s |
| 9 | 56 | Ja nad läksid teise alevisse. |
| 9 | 57 | Ja kui nad olid sinna minemas, ütles teel keegi Temale: „Issand, ma tahan Sind järgida, kuhu Sa iganes lähed!” |
| 9 | 58 | Jeesus ütles talle: „Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, aga Inimese Pojal ei ole aset, kuhu Ta Oma pea paneks!” |
| 9 | 59 | Kellelegi teisele Ta ütles: „Järgi mind!” Ent see ütles: „Issand, luba mind enne minna ja oma isa maha matta!” |
| 9 | 60 | Aga Ta ütles temale: „Lase surnuid oma surnud matta, sina aga mine ja kuuluta Jumala Riiki!” |
| 9 | 61 | Ja veel üks teine ütles: „Issand, ma tahan Sind järgida! Aga luba mind enne jätta jumalaga oma kodakondsed!” |
| 9 | 62 | Aga Jeesus ütles temale: „Ūkski, kes paneb oma käe adra külge ja vaatab tagasi, ei k |
| 10 | 1 | Pärast seda määras Issand teised seitsekümmend ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu Ta ise m |
| 10 | 2 | Ja Ta ütles neile: „L |
| 10 | 3 | Minge! Vaata, ma läkitan teid kui tallesid huntide keskele! |
| 10 | 4 | Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja teel ärge kedagi teretage. |
| 10 | 5 | Kuhu majasse te aga iganes sisse lähete, seal ütelge esiti: „Rahu olgu sellele kojale!” |
| 10 | 6 | Ja kui iganes seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal; aga kui mitte, siis tuleb rahu tagasi teie peale. |
| 10 | 7 | Aga sinna majasse jääge, sööge ja jooge, mis neil on, sest töötegija on oma palga väärt; ärge käige ühest majast teise. |
| 10 | 8 | Ja kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu v |
| 10 | 9 | ja tehke selle paiga haiged terveks ja ütlege neile: Jumala Riik on teie lähedal! |
| 10 | 10 | Aga kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu ei v |
| 10 | 11 | Tolmugi, mis teie linnast on hakanud meie jalgade kulge, me pühime ära teile; ometi teadke, et Jumala Riik on lähedal! |
| 10 | 12 | Ma ütlen teile, et Soodomal on sel päeval H |
| 10 | 13 | Häda sulle, Korasin, häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammu kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt! |
| 10 | 14 | Ometi peab Tüürosel ja Siidonil olema kohtus h |
| 10 | 15 | Ja sina, Kapernaum, eks sa olnud ülendatud taevani? Sind t |
| 10 | 16 | Kes teid kuuleb, see kuuleb Mind, ja kes teid hülgab, see hülgab Mind; aga kes hülgab Mind, see hülgab Selle, Kes Mind on läkitanud!” |
| 10 | 17 | Siis need seitsekümmend tulid tagasi r |
| 10 | 18 | Aga Ta ütles neile: „Ma nägin saatana nagu välgu taevast maha langevat! |
| 10 | 19 | Vaata, Ma olen annud teile meelevalla astuda madude ja skorpionide peale ja vaenlase k |
| 10 | 20 | Ometi ärge r |
| 10 | 21 | Selsamal tunnil Ta r |
| 10 | 22 | K |
| 10 | 23 | Ja Ta pöördus jüngrite poole eriti ning ütles: „ |
| 10 | 24 | Sest Ma ütlen teile, et palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ja ei ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ja ei ole kuulnud!” |
| 10 | 25 | Ja vaata, keegi käsutundja astus esile, kiusas Teda ja ütles: „ |
| 10 | 26 | Aga Tema ütles talle: „Mis on käsu |
| 10 | 27 | Tema vastas ning ütles: „Armasta Issandat, oma Jumalat, k |
| 10 | 28 | Aga Ta ütles temale: „Sa oled |
| 10 | 29 | Tema aga tahtis iseennast |
| 10 | 30 | Aga vastates Jeesus ütles: „Ūks inimene läks Jeruusalemast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope annud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. |
| 10 | 31 | Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed mööda alla ja nägi teda ning läks mööda. |
| 10 | 32 | N |
| 10 | 33 | Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juure; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks. |
| 10 | 34 | Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale |
| 10 | 35 | Ja teisel hommikul ära minnes v |
| 10 | 36 | Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud röövlite kätte?” |
| 10 | 37 | Aga tema ütles: „See, kes tema peale halastas!” Siis ütles Jeesus temale: „Mine ja tee sina n |
| 10 | 38 | Aga kui nad rändasid, läks Ta ühte alevisse. Ent üks naine, Marta nimi, v |
| 10 | 39 | Ja temal oli |
| 10 | 40 | Marta aga tegi tegemist mitmesuguse talitusega. Ta tuli sinna ja ütles: „Issand, kas Sa ei hooli sellest, et mu |
| 10 | 41 | Aga Issand vastas ning ütles talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja teed enesele tüli paljude asjadega; |
| 10 | 42 | kuid tarvis on vähe, |
| 11 | 1 | Ja kui Ta ühes paigas oli palvetamas ja oli l |
| 11 | 2 | Aga Ta ütles neile: „Kui te palvetate, siis ütelge: Isa! Pühitsetud olgu Sinu nimi; Sinu riik tulgu; |
| 11 | 3 | meie igapäevane leib anna meile iga päev; |
| 11 | 4 | ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kellel on meiega v |
| 11 | 5 | Ja Ta ütles neile: „Kellel teie seast on s |
| 11 | 6 | sest mu s |
| 11 | 7 | Kas tema peaks toast vastama ning ütlema: Ära tee mulle tüli, uks on juba lukus ja mu lapsukesed on minuga voodis; ma ei v |
| 11 | 8 | Ma ütlen teile, kui ta üles ei t |
| 11 | 9 | Ka Mina ütlen teile: Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. |
| 11 | 10 | Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse. |
| 11 | 11 | Ent missugune isa on teie seas, kellelt poeg palub kala, et ta annaks sellele kala asemel mao? |
| 11 | 12 | V |
| 11 | 13 | Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad.” |
| 11 | 14 | Ja kord Ta ajas kurja vaimu välja; ja see oli keeletu. Aga kui kuri vaim oli väljunud, hakkas keeletu rääkima ja rahvahulgad panid seda imeks. |
| 11 | 15 | Aga m |
| 11 | 16 | Aga teised kiusasid Teda ning n |
| 11 | 17 | Ent Tema m |
| 11 | 18 | Kui saatangi on riius isekeskis, kuidas v |
| 11 | 19 | Aga kui Mina kurje vaime välja ajan Peeltsebuli abil, kelle abil ajavad teie pojad neid välja? Sellepärast saavad nemad teie kohtum |
| 11 | 20 | Ent kui Mina kurje vaime välja ajan Jumala s |
| 11 | 21 | Kui vägev relvastatud mees valvab oma elamut, siis on ta vara rahus. |
| 11 | 22 | Aga kui temast vägevam peale tuleb ja v |
| 11 | 23 | Kes Minu poolt ei ole, on Minu vastu; ja kes Minuga ei kogu, see hajutab. |
| 11 | 24 | Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta mööda p |
| 11 | 25 | Ja kui ta tuleb, leiab ta selle pühitud ning ehitud olevat. |
| 11 | 26 | Siis ta läheb ja v |
| 11 | 27 | Kui Ta seda rääkis, sündis, et üks naine rahva seast t |
| 11 | 28 | Aga Tema ütles: „Jah, |
| 11 | 29 | Kui rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas Ta k |
| 11 | 30 | Sest n |
| 11 | 31 | L |
| 11 | 32 | Niinive mehed t |
| 11 | 33 | Ūkski ei süüta küünalt ega pane seda varjule ega vaka alla, vaid küünlajalale, et sissetulijad valgust näeksid. |
| 11 | 34 | Ihu küünal on su silm. Kui su silm on korras, siis on ka k |
| 11 | 35 | Katsu siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus! |
| 11 | 36 | Kui nüüd kogu su ihu on valguses, n |
| 11 | 37 | Kui Tema alles n |
| 11 | 38 | Aga variser pani imeks, kui ta nägi, et Ta enne söömist ennast ei pesnud. |
| 11 | 39 | Siis Issand ütles temale: „Teie, variserid, teete küll väljastpoolt puhtaks karika ja vaagna, aga seestpoolt te olete täis rüüstet ja kurjust! |
| 11 | 40 | Te m |
| 11 | 41 | Ent andke armuanniks, mis teie sees on, ja vaata, siis on teile k |
| 11 | 42 | Aga häda teile, variseridele, et te maksate kümnist mündist ja ruudist ja k |
| 11 | 43 | Häda teile variseridele, et te armastate esimest istet kogudusekodades ja teretusi turgudel! |
| 11 | 44 | Häda teile, et te olete nagu äravajunud hauad, ja inimesed käivad nende peal, ilma et nad teaksid!” |
| 11 | 45 | Aga üks käsutundjaist kostis ja ütles Temale: „ |
| 11 | 46 | Ent Tema ütles: „Häda ka teile käsutundjaile, sest te panete inimestele peale rängad koormad ja ise ei puutu ühe oma s |
| 11 | 47 | Häda teile, et te ehitate prohvetitele hauamärke, aga teie isad on nad tapnud! |
| 11 | 48 | Nii te olete ise tunnistajad, et teil on hea meel oma isade tegudest; sest nemad tapsid nad, aga teie ehitate nende hauamärke! |
| 11 | 49 | Sellepärast ütleb ka Jumala tarkus: Ma läkitan nende juure prohveteid ja apostleid, ja nad tapavad m |
| 11 | 50 | et sellelt sugup |
| 11 | 51 | Aabeli verest Sakarja verest saadik, kes sai hukka altari ja Jumala koja vahel. T |
| 11 | 52 | Häda teile käsutundjaile, et te olete ära v |
| 11 | 53 | Ja kui Ta sealt väljus, hakkasid kirjatundjad ja variserid Teda kangesti kimbutama ja usutlema mitmeis asjus, |
| 11 | 54 | et kavaldamisega midagi Tema suust kätte saada. |
| 12 | 1 | Kui sel ajal rahvast oli tuhandeti kokku tulnud, n |
| 12 | 2 | Ei ole midagi varjatud, mis ei tuleks ilmsiks, ega ole midagi salajas, mida ei saadaks teada. |
| 12 | 3 | Sellepärast peab k |
| 12 | 4 | Aga Ma ütlen teile, Oma s |
| 12 | 5 | Ent Ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita p |
| 12 | 6 | Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees! |
| 12 | 7 | Aga teie juuksekarvadki on k |
| 12 | 8 | Ent Ma ütlen teile: Kes iganes Mind tunnistab inimeste ees, seda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala Inglite ees! |
| 12 | 9 | Aga kes Mind salgab inimeste ees, see salatakse Jumala Inglite ees! |
| 12 | 10 | Ja igaüks, kes Inimese Poja vastu räägib s |
| 12 | 11 | Aga kui teid viiakse kogudusekodadesse ja ülemate ja valitsejate ette, ärge olge mures, kuidas v |
| 12 | 12 | sest Püha Vaim |
| 12 | 13 | Siis keegi rahva seast ütles Talle: „ |
| 12 | 14 | Aga Tema ütles talle: „Inimene, kes on Mind seadnud teile kohtum |
| 12 | 15 | Ja Ta ütles neile: „Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest; sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” |
| 12 | 16 | Ja Ta rääkis neile ka tähendamiss |
| 12 | 17 | Ja ta m |
| 12 | 18 | Ja ta ütles: Seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun k |
| 12 | 19 | ja ütlen oma hingele: Hing, sul on palju hüüt tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole r |
| 12 | 20 | Aga Jumal ütles temale: Sina meeletu! Selsamal ööl n |
| 12 | 21 | N |
| 12 | 22 | Siis Ta ütles oma jüngritele: „Seepärast ma ütlen teile: Ärge olge mures oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! |
| 12 | 23 | Sest hing on enam kui toidus ja ihu enam kui riided! |
| 12 | 24 | Pange tähele kaarnaid! Nad ei külva ega l |
| 12 | 25 | Aga kes teie seast v |
| 12 | 26 | Kui te nüüd k |
| 12 | 27 | Pange tähele lilli, kuidas nad ei ketra ega koo; aga ma ütlen teile: Saalomongi k |
| 12 | 28 | Kui nüüd Jumal rohtu, mis täna kasvab ja homme visatakse ahju, n |
| 12 | 29 | Ka teie ärge küsige, mida süüa v |
| 12 | 30 | Sest k |
| 12 | 31 | Otsige vaid Tema Riiki, ja see k |
| 12 | 32 | Ära karda, sa pisuke karjuke, sest teie Isa on heaks arvanud anda teile Kuningriigi! |
| 12 | 33 | Müüge ära, mis teil on, ja andke armuande! Valmistage enestele kukrud, mis ei vanane, ja varandus taevas, mis ei vähene, kuhu varas ligi ei pääse ja mida koi ei riku! |
| 12 | 34 | Sest kus teie varandus on, seal on ka teie süda! |
| 12 | 35 | Teie niuded olgu vöötatud ja küünlad p |
| 12 | 36 | Ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat, millal ta lahkub pulmast, et kui ta tuleb ja koputab, nad kohe temale avaksid. |
| 12 | 37 | |
| 12 | 38 | Ja tulgu ta teisel v |
| 12 | 39 | Aga seda teadke: Kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, ta ei laseks oma kotta sisse murda! |
| 12 | 40 | Olge siis ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!” |
| 12 | 41 | Aga Peetrus küsis: „Issand, kas ütled selle tähendamiss |
| 12 | 42 | Ja Issand ütles: „Kes on siis ustav ja m |
| 12 | 43 | |
| 12 | 44 | T |
| 12 | 45 | Aga kui see sulane ütleb oma südames: Mu isand viibib tulles! ja ta hakkab peksma poisse ja tüdrukuid, ja sööma ja jooma ja purjutama, |
| 12 | 46 | siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota teda, ja tunnil, mida ta ei tea, ja raiub ta pooleks ja annab temale osa ühes uskmatutega. |
| 12 | 47 | Aga sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, aga ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järele, saab palju hoope. |
| 12 | 48 | Aga kes ei teadnud, kuid tegi, mis on hoopide väärt, saab pisut hoope. Sest kellele on palju antud, sellelt n |
| 12 | 49 | Tuld Ma tulin viskama maa peale; ja mis Ma muud tahaksin, kui et see juba oleks süüdatud! |
| 12 | 50 | Aga Mind peab ristitama ristimisega, ja kuidas on mul kitsas käes, kuni see on l |
| 12 | 51 | Kas m |
| 12 | 52 | Sest nüüdsest alates peavad viis ühes majas olema lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu, |
| 12 | 53 | isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm oma minia vastu ja minia ämma vastu!” |
| 12 | 54 | Aga Ta ütles ka rahvale: „Kui te näete pilve t |
| 12 | 55 | Ja kui näete l |
| 12 | 56 | Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva nägu te oskate m |
| 12 | 57 | Ja miks te ka iseenestest ei otsusta, mis on |
| 12 | 58 | Sellepärast kui sa oma vastasega lähed ülema ette, siis püüa temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik sind ei annaks kohtusulase kätte ja kohtusulane sind ei heidaks vanglasse. |
| 12 | 59 | Ma ütlen sulle, et sa ei pääse sealt, enne kui maksad viimse leptoni!” |
| 13 | 1 | Selsamal ajal olid saabunud m |
| 13 | 2 | Ja Jeesus hakkas k |
| 13 | 3 | Ma ütlen teile, et mitte sugugi, vaid kui te ei paranda meelt, lähete k |
| 13 | 4 | V |
| 13 | 5 | |
| 13 | 6 | Ja Ta ütles selle tähendamiss |
| 13 | 7 | Siis ta ütles viinamäe aednikule: Vaata, kolm aastat ma käin otsimas sellelt viigipuult vilja, aga ei leia. Raiu ta maha! Miks ta maad raiskab? |
| 13 | 8 | Aga see vastas ning ütles talle: Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta ümber kaevan ja talle panen s |
| 13 | 9 | Ehk ta hakkab edaspidi vilja kandma; aga kui mitte, siis raiu ta maha!” |
| 13 | 10 | Ja Ta oli |
| 13 | 11 | Ja vaata, seal oli naine, kellel oli olnud haiguse vaim kaheksateistkümmend aastat; naine oli küürus ega saanud ennast sugugi sirgeks ajada. |
| 13 | 12 | Teda nähes kutsus Jeesus ta enese juure ja ütles talle: „Naine, sa oled lahti oma haigusest!” |
| 13 | 13 | Ja Ta pani oma käed tema peale; ja kohe ajas naine enese sirgeks ja andis Jumalale au. |
| 13 | 14 | Aga kogudusekoja ülem, kes pahandus sellest, et Jeesus tegi terveks hingamispäeval, hakkas rääkima ning ütles rahvale: „Kuus päeva on, mil tööd tehakse; tulge ometi neil päevil ja laske endid ravida, aga mitte hingamispäeval!” |
| 13 | 15 | Aga Issand vastas temale ning ütles: „Te silmakirjatsejad! Eks igaüks teie seast päästa oma härja v |
| 13 | 16 | Kas siis teda, kes on Aabrahami tütar, keda saatan, vaata, kaheksateistkümmend aastat on sidunud, ei pidanud päästetama sellest köidikust hingamispäeval?” |
| 13 | 17 | Ja kui Ta seda ütles, häbenesid k |
| 13 | 18 | Siis Ta ütles: „Mille sarnane on Jumala Riik ja millega Ma v |
| 13 | 19 | See on sinepiivakese sarnane, mille inimene v |
| 13 | 20 | Ja Ta ütles veel: „Millega Ma v |
| 13 | 21 | See on haputaigna sarnane, mille üks naine v |
| 13 | 22 | Ja Ta rändas mööda linnu ja külasid |
| 13 | 23 | Siis küsis keegi Temalt: „Issand, kas on pisut neid, kes saavad |
| 13 | 24 | „V |
| 13 | 25 | Sellest ajast, kui peremees on üles t |
| 13 | 26 | Siis te hakkate ütlema: Me oleme Sinu ees Söönud ja joonud ja meie uulitsais Sa |
| 13 | 27 | Ja Tema ütleb teile: Ma ei tunne teid, kust te olete! Jääge Minust eemale, k |
| 13 | 28 | Seal on ulumine ja hammaste kiristamine, kui te näete Aabrahami ja Iisakit ja Jaakobit ja k |
| 13 | 29 | Ja tuleb inimesi idast ja läänest, p |
| 13 | 30 | Ja vaata, on viimseid, kes saavad esimesiks, ja esimesi, kes jäävad viimseiks!” |
| 13 | 31 | Samal tunnil tulid m |
| 13 | 32 | |
| 13 | 33 | Siiski Ma pean veel rändama täna ja homme ja tunahomme; sest see ei sobi, et prohvet saab hukka mujal kui Jeruusalemas! |
| 13 | 34 | Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juure on läkitatud! Kui mitu korda Ma olen tahmud koguda sinu lapsi otsegu kana oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! |
| 13 | 35 | Vaata, teie koda jäetakse teil maha! Ja t |
| 14 | 1 | Ja sündis, kui Tema hingamispäeval tuli ühe variseride ülema kotta leiba v |
| 14 | 2 | Ja vaata, üks vesit |
| 14 | 3 | Ja Jeesus hakkas rääkima kirjatundjatele ja variseridele ning ütles: „Kas on luba hingamispäeval terveks teha?” |
| 14 | 4 | Aga nad jäid vait. Ja puudutades Ta tegi tema terveks ja laskis ta minna. |
| 14 | 5 | Siis Ta ütles neile: „Kes on teie seast, kelle poeg v |
| 14 | 6 | Ja nad ei suutnud selle peale midagi vastata. |
| 14 | 7 | Aga tähele pannes, kuidas need, kes olid kutsutud, valisid ülemaid istekohti, rääkis Ta neile tähendamiss |
| 14 | 8 | „Kui sind keegi on pulma kutsunud, siis ära istu ülemasse paika, sest vahest on tema poolt kutsutud keegi sinust aulisem, |
| 14 | 9 | ja et see, kes sind ja teda kutsus, ei ütleks sulle: Anna sellele aset! ja sa peaksid siis häbiga istuma alamasse paika. |
| 14 | 10 | Aga kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu alamasse paika, ja kui tuleb see, kes sind kutsus, ja ütleb sulle: S |
| 14 | 11 | Sest igaüht, kes ennast ülendab, alandatakse, ja kes ennast alandab, ülendatakse!” |
| 14 | 12 | Aga Ta ütles ka sellele, kes Teda oli kutsunud: „Kui sa teed l |
| 14 | 13 | |
| 14 | 14 | siis sa oled |
| 14 | 15 | Kui üks lauas kaasistujaist seda kuulis, ütles ta Temale: „ |
| 14 | 16 | Aga Ta ütles temale: „Ūks inimene tegi suure |
| 14 | 17 | Ja |
| 14 | 18 | Ja nad hakkasid endid k |
| 14 | 19 | Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid katsuma; ma palun sind, vabanda mind! |
| 14 | 20 | Ja veel teine ütles: Ma olen v |
| 14 | 21 | Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis vihastus kojaisand ja ütles oma sulasele: Mine kohe välja linna laiadele uulitsatele ja kurudesse ja too siia sisse vaesed ja vigased ja jalutumad ja pimedad! |
| 14 | 22 | Ja sulane ütles: Isand, see on tehtud, n |
| 14 | 23 | Ja isand ütles sulasele: Mine välja teede peale ja aedade ääre ja sunni sisse tulema, et minu koda täis saaks! |
| 14 | 24 | Sest Ma ütlen teile, et ükski neist kutsutud meestest ei saa maitsta Mu |
| 14 | 25 | Aga Temaga ühes käis palju rahvast ja Tema pöördus ning ütles neile: |
| 14 | 26 | „Kui keegi tuleb Minu juure ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja |
| 14 | 27 | Ja kes ei kanna oma risti ega käi Minu järel, see ei v |
| 14 | 28 | Sest kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu, kas temal on, mis vaja läheb teostamiseks? |
| 14 | 29 | Et kui ta aluse on rajanud ega suuda l |
| 14 | 30 | üteldes: See mees hakkas ehitama ega suuda l |
| 14 | 31 | V |
| 14 | 32 | Ja kui mitte, eks ta läkita, kui teine alles on kaugel, ja palu rahu? |
| 14 | 33 | N |
| 14 | 34 | Sool on hea; aga kui sool tuimub, millega seda teha soolaseks? |
| 14 | 35 | Ei see k |
| 15 | 1 | Aga k |
| 15 | 2 | Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: „See v |
| 15 | 3 | Aga Ta rääkis neile selle tähendamiss |
| 15 | 4 | „Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jäta need üheksakümmend üheksa k |
| 15 | 5 | Ja kui ta on leidnud, v |
| 15 | 6 | ja kui ta koju tuleb, ta kutsub kokku s |
| 15 | 7 | Ma ütlen teile, n |
| 15 | 8 | V |
| 15 | 9 | Ja kui ta selle on leidnud, siis ta kutsub kokku s |
| 15 | 10 | N |
| 15 | 11 | Veel ütles ta: „Ūhel inimesel oli kaks poega. |
| 15 | 12 | Ja noorem neist ütles isale: Isa, anna mulle kätte see osa vara, mis saab minule! Ja isa jagas varanduse nende vahel. |
| 15 | 13 | Ja ei möödunud palju päevi, kui noorem poeg kogus kokku k |
| 15 | 14 | Aga kui ta k |
| 15 | 15 | Ja ta läks ja poetas enese ühe kodaniku juure seal maal, ja see saatis ta oma väljadele sigu hoidma. |
| 15 | 16 | Ja ta püüdis oma k |
| 15 | 17 | Aga kui ta keskenes endasse, ütles ta: Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, mina aga suren siia nälja kätte! |
| 15 | 18 | Ma asun teele ning lähen oma isa juure ja ütlen temale: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees |
| 15 | 19 | ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks; pea mind kui üht oma palgalist! |
| 15 | 20 | Ja ta läks teele ja tuli oma isa juure. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi teda tema isa ja tal hakkas hale meel. Ja ta jooksis ja hakkas temale ümber kaela ja andis temale suud. |
| 15 | 21 | Aga poeg ütles talle: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! |
| 15 | 22 | Ent isa ütles oma sulastele: Tooge k |
| 15 | 23 | ja tooge, veristage nuumvasikas ja söögem ning olgem r |
| 15 | 24 | sest see mu poeg oli surnud ja on ellu virgunud, ta oli kadunud ja on leitud! Ja nemad hakkasid r |
| 15 | 25 | Aga tema vanem poeg oli väljal; ja kui ta sealt tulles j |
| 15 | 26 | Siis ta kutsus ühe teenijaist enda juure ja kuulas, mis see peaks olema. |
| 15 | 27 | See ütles temale: Su vend on tulnud ja su isa on veristanud nuumvasika, et ta on saanud tema tervisega tagasi! |
| 15 | 28 | Aga ta vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli ta isa välja ja palus teda. |
| 15 | 29 | Kuid tema vastas ning ütles isale: Vaata, nii mitu aastat orjan mina sind ja ei ole iialgi astunud üle sinu käsu, ja sina ei ole mulle elades annud üht sikkugi, et ma oleksin v |
| 15 | 30 | Aga kui tuli see sinu poeg, kes su vara on ära raisanud hooradega, veristasid sina temale nuumvasika! |
| 15 | 31 | Tema ütles temale: Laps, sina oled ikka minu juures ja k |
| 15 | 32 | Nüüd oli tarvis pidu teha ja r |
| 16 | 1 | Aga Ta ütles ka Oma jüngritele: „Oli keegi rikas mees, kellel oli majapidaja, ja seda oli tema ees süüdistatud, nagu pillaks see tema vara. |
| 16 | 2 | Ta kutsus tema ja ütles talle: Kuidas ma seda kuulen sinust? Tee aru oma majapidamisest, sest sa ei v |
| 16 | 3 | Aga majapidaja m |
| 16 | 4 | Ma tean, mis ma teen, et kui ma majapidamisest lahti saan, mind vastu v |
| 16 | 5 | Ja ta kutsus enda juure igaühe oma isanda v |
| 16 | 6 | See ütles: Sada vaati |
| 16 | 7 | |
| 16 | 8 | Ja isand kiitis seda ülekohtust majapidajat, et ta arukalt oli teinud, sest selle maailma lapsed on oma sugup |
| 16 | 9 | Ja Mina ütlen teile: Tehke endile s |
| 16 | 10 | Kes ustav on k |
| 16 | 11 | Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole ustavad olnud, kes v |
| 16 | 12 | Ja kui te v |
| 16 | 13 | Ūkski sulane ei v |
| 16 | 14 | Aga seda k |
| 16 | 15 | Ja Ta ütles neile: „Teie olete need, kes endid teevad |
| 16 | 16 | Käsu |
| 16 | 17 | Aga kergem on, et taevas ja maa hukka lähevad, kui et üks täheke käsu |
| 16 | 18 | Igauks, kes oma naise enesest lahutab ja v |
| 16 | 19 | Oli üks rikas mees. See riietus purpuri ja kalli l |
| 16 | 20 | Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees täis paiseid |
| 16 | 21 | ja püüdis oma k |
| 16 | 22 | Siis sündis, et vaene suri, ja Inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha. |
| 16 | 23 | Ja kui ta p |
| 16 | 24 | |
| 16 | 25 | Aga Aabraham ütles: Laps, m |
| 16 | 26 | Ja k |
| 16 | 27 | Aga ta ütles: Ma palun siis sind, isa, et sa läkitaksid tema mu isa majasse, |
| 16 | 28 | sest mul on viis venda - et ta kinnitaks neile, et nemadki ei satuks siia piinapaika! |
| 16 | 29 | Kuid Aabraham ütles: Neil on Mooses ja prohvetid; kuulaku nad neid! |
| 16 | 30 | Aga tema ütles: Ei mitte, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist läheks nende juure, siis nad parandaksid meelt! |
| 16 | 31 | Siis Aabraham ütles talle: Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei nad veenduks ka, kui keegi surnuist üles t |
| 17 | 1 | Ja Ta ütles oma jüngritele: „V |
| 17 | 2 | Sellele oleks tulusam, et veskikivi pandaks temale kaela ja ta visataks merre, kui et ta pahandaks ühe neist pisukesist. |
| 17 | 3 | Pidage endid silmas! Kui su vend pattu teeb, siis noomi teda; ja kui ta kahetseb, anna talle andeks. |
| 17 | 4 | Ja kui ta seitse korda päevas eksib su vastu ja seitse korda päevas pöördub su poole ning ütleb: Ma kahetsen! siis anna temale andeks!” |
| 17 | 5 | Ja Apostlid ütlesid Issandale: „Kasvata meie usku!” |
| 17 | 6 | Aga Issand ütles: „Kui teil usku oleks sinepiivakese v |
| 17 | 7 | Aga kes teie seast, kellel sulane on kündmas v |
| 17 | 8 | Eks ta pigemini ütle temale: Valmista, mida ma |
| 17 | 9 | Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida kästi? |
| 17 | 10 | N |
| 17 | 11 | Ja sündis, kui Ta oli teel Jeruusalemma, et Ta läks Samaaria ja Galilea vahelt läbi. |
| 17 | 12 | Ja kui Ta saabus ühte alevisse, tulid Temale vastu kümme pidalit |
| 17 | 13 | ja nad t |
| 17 | 14 | Neid nähes ütles ta neile: „Minge ja näidake endid preestritele!” Ja kui nad läksid, said nad puhtaks. |
| 17 | 15 | Aga üks nende seast, nähes enese terveks saanud olevat, läks tagasi ja andis Jumalale suure häälega au |
| 17 | 16 | ja heitis Tema jalge ette silmili maha ja tänas Teda. Ja see oli samaarlane. |
| 17 | 17 | Aga Jeesus kostis ning ütles: „Eks kümme ole saanud puhtaks? Ent kus on need üheksa? |
| 17 | 18 | Kas muid ei ole leitud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalale au andma, kui aga see muulane?” |
| 17 | 19 | Ja Ta ütles temale: „T |
| 17 | 20 | Aga kui variserid Temalt küsisid, millal tuleb Jumala Riik, vastas Ta neile ning ütles: „Jumala riik ei tule tähelepanu äratades; |
| 17 | 21 | ei ütelda ka mitte: Vaata siin! v |
| 17 | 22 | Ja Ta ütles jüngritele: „Päevad tulevad, mil te himustate näha üht Inimese Poja päevist, ja te ei näe mitte! |
| 17 | 23 | Siis üteldakse teile: Vaata siin! v |
| 17 | 24 | Sest otsegu välk, mis sähvatab teisel pool taeva serval ja paistab teisele poole taeva servale, n |
| 17 | 25 | Kuid enne Ta peab palju kannatama ja sellesinase sugup |
| 17 | 26 | Ja n |
| 17 | 27 | nad s |
| 17 | 28 | Samuti ka, nagu oli Loti päevil: nad s |
| 17 | 29 | aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad k |
| 17 | 30 | Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub! |
| 17 | 31 | Kes sel päeval on katusel ja kelle riistad on toas, ärgu see tulgu maha neid v |
| 17 | 32 | M |
| 17 | 33 | Kes oma hinge püüab säästa, see kaotab selle, ja kes selle kaotab, see hoiab selle elus! |
| 17 | 34 | Ma ütlen teile, selsamal ööl on kaks ühes voodis: üks v |
| 17 | 35 | kaks naist jahvatavad üheskoos: üks v |
| 17 | 36 | kaks meest on väljal: üks v |
| 17 | 37 | Ja nad vastasid ning ütlesid Temale: „Kus, Issand?” Aga Ta ütles neile: „Kus on korjus, sinna kogunevad ka kotkad!” |
| 18 | 1 | Aga ta ütles neile tähendamiss |
| 18 | 2 | Ta ütles: „Ūhes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi. |
| 18 | 3 | Samas linnas oli ka lesknaine. See tuli ta juure ja ütles: Kaitse mu |
| 18 | 4 | Ja kaua aega ta ei tahtnud. Kuid pärast ta m |
| 18 | 5 | siis ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma temale |
| 18 | 6 | Siis ütles Issand: „Kuulge, mida see ülekohtune kohtunik ütleb! |
| 18 | 7 | Kas siis Jumal ei peaks muretsema |
| 18 | 8 | Ma ütlen teile: Küll ta peatselt muretseb neile |
| 18 | 9 | Aga ka m |
| 18 | 10 | „Kaks inimest läks üles pühakotta palvetama: üks oli variser ja teine tölner. |
| 18 | 11 | Variser seisis ning palus iseeneses n |
| 18 | 12 | Ma paastun kaks korda nädalas; ma annan kümnist k |
| 18 | 13 | Aga tölner seisis eemal ega tahtnud oma silmigi t |
| 18 | 14 | Ma ütlen teile, et see läks alla oma kotta paremini |
| 18 | 15 | Siis toodi ka lapsukesi Tema juure, et Ta neid puudutaks. Aga seda nähes jüngrid s |
| 18 | 16 | Jeesus aga kutsus lapsed Enese juure ja ütles: „Laske lapsukesed Minu juure tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala Riik! |
| 18 | 17 | T |
| 18 | 18 | Ja üks ülem küsis Temalt ning ütles: „Hea |
| 18 | 19 | Aga Jeesus ütles temale: „Miks sa Mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal. |
| 18 | 20 | Käsud sa tead: Sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa pead oma isa ja ema austama!” |
| 18 | 21 | Aga tema ütles: „Seda k |
| 18 | 22 | Aga kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta temale: „Ūht asja on sulle vaja: müü ära k |
| 18 | 23 | Aga seda kuuldes sai ta koguni kurvaks; sest ta oli väga rikas. |
| 18 | 24 | Teda n |
| 18 | 25 | Sest h |
| 18 | 26 | Ent kuuljad ütlesid: „Kes siis v |
| 18 | 27 | Aga Tema ütles: „Mis inimestel on v |
| 18 | 28 | Siis ütles Peetrus: „Vaata, meie oleme k |
| 18 | 29 | Aga Tema ütles neile: „T |
| 18 | 30 | kes mitte mitu korda rohkem tagasi ei saaks selsinasel ajal ja tulevases maailmas igavest elu!” |
| 18 | 31 | Aga Ta v |
| 18 | 32 | Sest Ta antakse ära paganate kätte ja Teda naerdakse ja teotatakse ja Tema peale sülitatakse, |
| 18 | 33 | ja kui nad Teda on rooskadega peksnud, tapavad nad Ta, ja kolmandal päeval Ta t |
| 18 | 34 | Aga nemad ei saanud midagi aru sellest, ja see k |
| 18 | 35 | Aga kui Ta Jeerikole lähenes, istus üks pime tee ääres ja kerjas. |
| 18 | 36 | Kuuldes rahvast mööda minevat, päris ta, mis see peaks olema. |
| 18 | 37 | Talle teatati: „Jeesus Naatsaretlane läheb mööda!” |
| 18 | 38 | Siis ta kisendas ning ütles: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta mu peale!” |
| 18 | 39 | Ja möödaminejad s |
| 18 | 40 | Jeesus jäi seisma ja käskis talutada teda Enese juure. Kui ta ligidale j |
| 18 | 41 | „Mis sa tahad, et Ma sulle teeksin?” Tema ütles: „Issand, et ma jälle näeksin!” |
| 18 | 42 | Ja Jeesus ütles temale: „Näe jälle! Sinu usk on sind aidanud!” |
| 18 | 43 | Ja kohe ta nägi jälle ja järgis Teda ning andis Jumalale au! Ja seda nähes k |
| 19 | 1 | Ja tema tuli Jeeriko linna ja läks sealt läbi. |
| 19 | 2 | Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi, ja see oli tölnerite ülem ja oli rikas. |
| 19 | 3 | Ja ta püüdis näha saada Jeesust, kes Ta on, aga ei saanud rahva pärast, sest ta oli väikese kasvuga. |
| 19 | 4 | Ja ta jooksis ettepoole ja ronis metsviigipuu otsa, et Teda näha; sest Jeesus pidi sealtkaudu minema. |
| 19 | 5 | Kui nüüd Jeesus sinna paika j |
| 19 | 6 | Ja ta tuli usinasti maha ja v |
| 19 | 7 | Seda nähes nurisesid k |
| 19 | 8 | Aga Sakkeus astus Issanda ette ning ütles: „Vaata, Issand, poole oma varandusest ma annan vaestele; ja kui ma kellelegi olen ülekohut teinud, annan ma neljakordselt tagasi!” |
| 19 | 9 | Siis Jeesus ütles temale: „Täna on sellele kojale |
| 19 | 10 | sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma, mis on kadunud!” |
| 19 | 11 | Aga kui nad seda kuulsid, ütles Ta sinna juure veel tähendamiss |
| 19 | 12 | Sellepärast Ta ütles: „Ūks suursugune inimene läks teele kaugele maale, et omandada kuningriik ja tulla tagasi. |
| 19 | 13 | Aga ta kutsus oma kümme sulast ja andis neile kümme naela raha ning ütles neile: Kaubelge seni, kuni ma tagasi tulen. |
| 19 | 14 | Aga tema kodanikud vihkasid teda ja läkitasid käskjalad temale järele ja lasksid ütelda: Me ei taha, et ta on kuningaks meie üle! |
| 19 | 15 | Ja sündis, kui tema tuli tagasi ja oli omandanud selle riigi, et ta käskis kutsuda enese juure need sulased, kelledele ta raha oli annud, et teada saada, missugust kasu igaüks kaubeldes oli saavutanud. |
| 19 | 16 | Siis tuli sinna esimene ja ütles: Isand, sinu nael raha on tootnud kümme naela! |
| 19 | 17 | Tema ütles talle: See on hea, sa hea sulane! Et sa k |
| 19 | 18 | Ja teine tuli ja ütles: Isand, sinu nael on tootnud viis naela! |
| 19 | 19 | Aga ta ütles sellelegi: Ja sina valitse viie linna üle! |
| 19 | 20 | Veelgi tuli teine ja ütles: Isand, vaata, siin on su nael, mida ma olen hoidnud higirätikus; |
| 19 | 21 | sest ma kartsin sind, et sa oled vali inimene; sa v |
| 19 | 22 | |
| 19 | 23 | miks sa siis ei annud mu raha panka? Küll ma tulles oleksin selle tagasi n |
| 19 | 24 | Ja ta ütles juuresseisjaile: V |
| 19 | 25 | Ja nad ütlesid talle: Isand, temal on kümme naela! |
| 19 | 26 | Ma ütlen teile: Kellel on, sellele antakse, aga kellel ei ole, sellelt v |
| 19 | 27 | Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud mind kuningaks, tooge tänna ja tapke nad ära minu ees!” |
| 19 | 28 | Ja kui ta seda oli rääkinud, läks ta edasi Jeruusalema poole. |
| 19 | 29 | Ja sündis, kui Ta Betfage ja Betaania ligi j |
| 19 | 30 | ning ütles: „Minge vastasolevasse alevisse, ja kui te sinna j |
| 19 | 31 | Ja kui keegi teilt küsib: Miks te ta lahti päästate? siis ütelge nii: Issandal on teda tarvis!” |
| 19 | 32 | Aga need, kes olid läkitatud, läksid ja leidsid k |
| 19 | 33 | |
| 19 | 34 | Nemad vastasid: „Issandal on teda tarvis!” |
| 19 | 35 | Ja nad t |
| 19 | 36 | Kui Ta nüüd edasi liikus, laotasid nad oma riided tee peale. |
| 19 | 37 | Aga kui Ta lähenes |
| 19 | 38 | ning ütlesid: „Kiidetud olgu Kuningas, Kes tuleb Issanda nimel, rahu taevas ja au k |
| 19 | 39 | Ja m |
| 19 | 40 | Ta vastas ning ütles: „Ma ütlen teile, kui need vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama!” |
| 19 | 41 | Ja kui ta ligi j |
| 19 | 42 | ning ütles: „Kui sina teaksid sellel päeval, mis sinu rahule tarvis läheb! Ent nüüd see on pandud varjule sinu silmade eest. |
| 19 | 43 | Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind k |
| 19 | 44 | Ja l |
| 19 | 45 | Ja Ta läks pühakotta ja hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid ja ostsid, |
| 19 | 46 | ning ütles neile: „Kirjutatud on: Minu koda on palvekoda, aga teie olete ta teinud röövliauguks!” |
| 19 | 47 | Ja Ta oli iga päev |
| 19 | 48 | kuid ei leidnud, mis teha. Sest k |
| 20 | 1 | Ja ühel päeval, kui Ta pühakojas rahvast |
| 20 | 2 | k |
| 20 | 3 | Tema kostis ning ütles neile: „Mina küsin ka teilt ühe asja; ütelge Mulle: |
| 20 | 4 | Kas oli Johannese ristimine taevast v |
| 20 | 5 | Nemad pidasid n |
| 20 | 6 | Aga kui me ütleme inimestest, siis k |
| 20 | 7 | Nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust. |
| 20 | 8 | Siis Jeesus ütles neile: „Ega Minagi ütle teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen!” |
| 20 | 9 | Aga Ta hakkas rääkima rahvale seda tähendamiss |
| 20 | 10 | Ja parajal ajal ta läkitas sulase aednike juure, et nad temale annaksid viinamäe viljast. Aga aednikud peksid teda ja saatsid ta tühjalt minema. |
| 20 | 11 | Ja ta läkitas veel teise sulase. Aga nad peksid tedagi ja saatsid ta tühjalt minema. |
| 20 | 12 | Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga nad haavasid ka seda ja t |
| 20 | 13 | Siis ütles viinamäe isand: Mis ma pean tegema? Ma läkitan oma armsa poja, vahest nad häbenevad teda! |
| 20 | 14 | Aga kui aednikud teda nägid, pidasid nad n |
| 20 | 15 | Ja nad t |
| 20 | 16 | Ta tuleb ja hukkab need aednikud ja annab viinamäe teiste kätte!” Seda kuuldes nad ütlesid: „Ärgu seda sündigu!” |
| 20 | 17 | Aga Tema vaatas neile otsa ja ütles: „Mis see siis |
| 20 | 18 | Igaüks, kes selle kivi peale kukub, läheb rusuks; aga kelle peale see langeb, selle ta teeb pihuks!” |
| 20 | 19 | Ja ülempreestrid ja kirjatundjad püüdsid selsamal tunnil pista käed Tema külge, kuid nad kartsid rahvast, sest nad said aru, et Ta nende kohta oli ütelnud selle tähendamiss |
| 20 | 20 | Ja nad varitsesid Teda ja läkitasid välja kavalad mehed, kes pidid teesklema |
| 20 | 21 | Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: „ |
| 20 | 22 | Kas meil sünnib keisrile anda maksuraha v |
| 20 | 23 | Aga Tema m |
| 20 | 24 | Näidake Mulle teenariraha! Kelle kuju ja pealkiri sellel on?” Nemad vastasid: „Keisri!” |
| 20 | 25 | Tema ütles neile: „Siis andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” |
| 20 | 26 | Ja nad ei saanud Teda kinni v |
| 20 | 27 | Ent Ta juure tuli m |
| 20 | 28 | n |
| 20 | 29 | Oli kord seitse venda; ja esimene v |
| 20 | 30 | Ja teine samuti. |
| 20 | 31 | Ja kolmas v |
| 20 | 32 | K |
| 20 | 33 | Kelle naiseks nende seast nüüd see naine peab olema ülest |
| 20 | 34 | Jeesus kostis neile: „Sellesinase maailm-asjastu lapsed v |
| 20 | 35 | aga kes on väärt arvatud j |
| 20 | 36 | Sest nad ei v |
| 20 | 37 | Aga et surnud t |
| 20 | 38 | Jumal aga ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest k |
| 20 | 39 | Siis m |
| 20 | 40 | Ei nad julgenud Temalt ka enam midagi küsida. |
| 20 | 41 | Aga Ta ütles neile: „Kuidas üteldakse Kristus olevat Taaveti Poeg, |
| 20 | 42 | kuna Taavet ise ütleb Laulude raamatus: Issand on ütelnud minu Issandale: Istu Mu paremale poole, |
| 20 | 43 | kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks järiks? |
| 20 | 44 | Taavet nimetab siis Teda Issandaks, ja kuidas Ta on tema Poeg?” |
| 20 | 45 | Aga Ta ütles k |
| 20 | 46 | „Hoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat kohta lauas söömaaegadel! |
| 20 | 47 | Nemad söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid. Need saavad seda raskema hukatuse!” |
| 21 | 1 | Aga Ta vaatas ja nägi rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat. |
| 21 | 2 | Ent Ta nägi ka üht vaest lesknaist kaks leptonit sinna sisse panevat. |
| 21 | 3 | Ja Ta ütles: „T |
| 21 | 4 | Sest need k |
| 21 | 5 | Ja kui m |
| 21 | 6 | „Päevad tulevad, et sellest k |
| 21 | 7 | Siis küsiti Temalt: „ |
| 21 | 8 | Aga Tema ütles: „Katsuge, et teid ei eksitataks; sest paljud tulevad Minu nime all ja ütlevad: Mina olen see! ja: Aeg on lähenenud! Ärge minge nende järele! |
| 21 | 9 | Ja kui te kuulete s |
| 21 | 10 | Siis ta ütles neile: „Rahvas t |
| 21 | 11 | ja suuri maavärisemisi on siis ja paiguti nälga ning katku; ja hirmsaid asju on näha ning suuri tunnustähti taeval! |
| 21 | 12 | Aga enne k |
| 21 | 13 | Aga see annab teile juhust tunnistamiseks. |
| 21 | 14 | Seepärast v |
| 21 | 15 | Sest Mina annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa panna ega rääkida ükski teie vastaseist. |
| 21 | 16 | Ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ning s |
| 21 | 17 | ja teid vihatakse k |
| 21 | 18 | Aga mitte juuksekarvgi ei saa hukka teie peast! |
| 21 | 19 | Oma püsivusega kannatustes te päästate oma hinged. |
| 21 | 20 | Aga kui te näete Jeruusalma olevat s |
| 21 | 21 | Siis p |
| 21 | 22 | Sest need on kättemaksu päevad, et läheks täide, mis on kirjutatud. |
| 21 | 23 | Häda käima peal olijaile ja imetajaile neil päevil, sest suur häda on maa peal ja viha selle rahva vastu! |
| 21 | 24 | Ja nad langevad m |
| 21 | 25 | Ja päikeses, kuus ja tähtedes on ennustusmärke ja maa peal on rahvastel ahastus ja n |
| 21 | 26 | Ja inimesed lähevad rammetumaks kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas; sest taeva vägesid k |
| 21 | 27 | Ja siis nad näevad Inimese Poja tulevat pilves suure väe ja auhiilgusega! |
| 21 | 28 | Aga kui see k |
| 21 | 29 | Ja Ta ütles neile v |
| 21 | 30 | Kui nad juba pakatavad ja te näete seda, siis tunnete iseenesest, et suvi on juba ligidal. |
| 21 | 31 | N |
| 21 | 32 | T |
| 21 | 33 | Taevas ja maa hävivad, kuid Minu s |
| 21 | 34 | Aga hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt |
| 21 | 35 | otsegu linnupael! Sest ta tuleb k |
| 21 | 36 | Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt p |
| 21 | 37 | Ja Ta |
| 21 | 38 | Ja k |
| 22 | 1 | Aga hapnemata leibade päev, mida kutsutakse paasapühaks, oli ligidal. |
| 22 | 2 | Ja ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Teda surmata; sest nad kartsid rahvast. |
| 22 | 3 | Aga saatan oli läinud Juudase sisse, keda liignimega hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne arvust. |
| 22 | 4 | Ja ta läks ära ja rääkis ülempreestrite ja s |
| 22 | 5 | Ja nad said r |
| 22 | 6 | Tema n |
| 22 | 7 | Nii j |
| 22 | 8 | Ja Ta läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: „Minge ja valmistage meile paasatall, et me seda sööksime.” |
| 22 | 9 | Aga nad küsisid Temalt: „Kus Sa tahad, et me selle valmistame?” |
| 22 | 10 | Tema vastas neile: „Vaata, kui te linna sisse lähete, siis tuleb teile vastu inimene, kes kannab veekruusi; minge Tema järele sinna majasse, kuhu Ta sisse läheb, |
| 22 | 11 | ja ütelge selle maja isandale: |
| 22 | 12 | Siis ta näitab teile suure ülemise toa; seal valmistage.” |
| 22 | 13 | Ent kui nad ära läksid, leidsid nad n |
| 22 | 14 | Ja kui tund kätte j |
| 22 | 15 | Ja Ta ütles neile: „Ma olen südamest igatsenud seda paasatalle süüa ühes teiega, enne kui Ma kannatan. |
| 22 | 16 | Sest Ma ütlen teile, et Ma ei söö enam sellest, kuni k |
| 22 | 17 | Ja Ta v |
| 22 | 18 | Sest Ma ütlen teile, et Mina ei joo enam viinapuu viljast, enne kui tuleb Jumala Riik!” |
| 22 | 19 | Ja Ta v |
| 22 | 20 | Samuti ka karika pärast |
| 22 | 21 | |
| 22 | 22 | Ja Inimese Poeg läheb küll ära, n |
| 22 | 23 | Ja nemad hakkasid küsima üksteiselt, kes see küll peaks nende seast olema, kes seda teeb. |
| 22 | 24 | Aga nende seas t |
| 22 | 25 | Siis Tema ütles neile: „Rahvaste kuningad valitsevad isandaina nende üle ja nende v |
| 22 | 26 | Kuid teie ärge olge n |
| 22 | 27 | Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, v |
| 22 | 28 | Aga teie olete need, kes Minu juure on jäänud Mu kiusatustes; |
| 22 | 29 | ja Mina sean teile Riigi, n |
| 22 | 30 | et te sööksite ja jooksite Minu lauas Minu Riigis ja istuksite aujärgedel ja m |
| 22 | 31 | „Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud s |
| 22 | 32 | Aga Mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei l |
| 22 | 33 | Aga tema ütles Talle: „Issand, ma olen valmis Sinuga minema niihästi vangi kui surma!” |
| 22 | 34 | Kuid Ta ütles: „Ma ütlen sulle, Peetrus: kukk ei laula täna mitte enne, kui sina oled kolm korda salanud, et sa Mind tunned!” |
| 22 | 35 | Ja Ta ütles neile: „Kui Ma teid läkitasin kukruta ja paunata ja jalatseita, kas oli teil midagi puudu?” Nemad vastasid: „Ei midagi!” |
| 22 | 36 | Siis ta ütles neile: „Aga nüüd, kellel on kukkur, see v |
| 22 | 37 | Sest Ma ütlen teile, et Minus peab veel täide minema, mis on kirjutatud: „Ja Teda arvati üleastujate hulka!” Sest mis Minusse puutub, j |
| 22 | 38 | Aga nemad ütlesid: „Issand, ennäe, siin on kaks m |
| 22 | 39 | Ja Ta läks välja ja tuli Oma viisi järele |
| 22 | 40 | Ja kui ta j |
| 22 | 41 | Ta ise läks neist eemale, niikaugele kui kiviga j |
| 22 | 42 | üteldes: „Isa, kui Sa tahad, siis v |
| 22 | 43 | Siis ilmus Temale Ingel taevast ja kinnitas Teda. |
| 22 | 44 | Ja heideldes raskesti, palvetas Ta veel pinevamalt; ja Tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale. |
| 22 | 45 | Ja Ta t |
| 22 | 46 | Ja Ta ütles neile: „Miks te magate? T |
| 22 | 47 | Kui Tema alles rääkis, vaata, siis tuli rahvast ja see, keda hüüti Juudaseks, üks neist kaheteistkümnest, käis nende ees ja tuli Jeesuse ligi teda suudlema. |
| 22 | 48 | Aga Jeesus ütles temale: „Juudas, annad sa Inimese Poja suudlusega ära?” |
| 22 | 49 | Kui nüüd kaaslased seda nägid, mis oli tulemas, ütlesid nad: „Issand, kas me peame m |
| 22 | 50 | Ja üks neist l |
| 22 | 51 | Aga Jeesus kostis ning ütles: „Jätke sellega!” Ja Ta puudutas tema k |
| 22 | 52 | Siis Jeesus ütles ülempreestritele ja pühakoja pealikuile ja vanemaile, kes Tema vastu olid tulnud: „Te olete tulnud välja otsegu röövli vastu m |
| 22 | 53 | Kui Ma iga päev teie juures olin pühakojas, ei ole te pistnud käsi Mu külge. Ent see on teie tund ja pimeduse v |
| 22 | 54 | Aga nad v |
| 22 | 55 | Ja kui nad keset |
| 22 | 56 | Siis nägi üks ümmardaja teda tule ääres istuvat ning jäi temale otsa vaatama ja ütles: „Ka seesinane oli ühes Temaga!” |
| 22 | 57 | Aga tema salgas ning ütles: „Naine, mina Teda ei tunne!” |
| 22 | 58 | Ūürikese aja pärast nägi teda teine, keegi mees, ning ütles: „Sinagi oled nende seast!” Kuid Peetrus ütles: „Inimene, mina ei ole mitte!” |
| 22 | 59 | Ja umbes tund aega hiljemini kinnitas seda keegi teine ning ütles: „T |
| 22 | 60 | Aga Peetrus ütles: „Inimene, ma ei m |
| 22 | 61 | Ja Issand pöördus ja vaatas Peetrusele; ja Peetrusele tuli meele Issanda s |
| 22 | 62 | Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti. |
| 22 | 63 | Aga mehed, kes Jeesust kinni hoidsid, naersid ja peksid Teda, |
| 22 | 64 | ja nad katsid Ta silmad kinni ja küsisid Temalt ning ütlesid: „M |
| 22 | 65 | Ja palju muid pilkes |
| 22 | 66 | Ja kui valgeks läks, tulid rahvavanemad, ülempreestrid ja kirjatundjad kokku ja viisid Ta üles oma Suurkohtu ette |
| 22 | 67 | ning ütlesid: „Kui Sina oled Kristus, siis ütle meile!” Tema vastas neile: „Kui Ma teile ütlen, ei usu te ju mitte, |
| 22 | 68 | ja kui Ma küsin, ei vasta te mitte! |
| 22 | 69 | Ent nüüdsest peale hakkab Inimese Poeg istuma Jumala väe paremal poolel!” |
| 22 | 70 | Aga nad k |
| 22 | 71 | Siis nad ütlesid: „Mis tunnistust me veel vajame? Oleme ju ise seda kuulnud Tema suust!” |
| 23 | 1 | Ja kogu nende hulk t |
| 23 | 2 | Ja nad hakkasid kaebama Tema peale ning ütlesid: „Me oleme leidnud, et Tema rahvast eksitab ja keelab andmast maksuraha keisrile ning ütleb Enese Kuningas Kristuse olevat!” |
| 23 | 3 | Siis Pilaatus küsis Temalt ning ütles: „Kas Sina oled Juutide Kuningas?” Ja Ta vastas temale, üteldes: „Jah, olen!” |
| 23 | 4 | Pilaatus aga ütles ülempreestritele ja rahvale: „Ma ei leia sellest inimesest ühtki süüd!” |
| 23 | 5 | Aga nemad ajasid peale ja ütlesid: „Tema ässitab rahvast ja |
| 23 | 6 | Aga kui Pilaatus seda kuulis, küsis ta, kas See Inimene ei ole mitte galilealane? |
| 23 | 7 | Ja saades teada, et Ta on Heroodese valitsuse alt, saatis ta Tema Heroodese juure, kes ka viibis Jeruusalemas neil päevil. |
| 23 | 8 | Kui siis Heroodes Jeesust nägi, sai ta väga r |
| 23 | 9 | Ta küsis Temalt palju asju, aga Tema ei vastanud talle midagi. |
| 23 | 10 | Aga ülempreestrid ja kirjatundjad seisid ja kaebasid väga valjusti Tema peale. |
| 23 | 11 | Kui siis Heroodes oma s |
| 23 | 12 | Ja sel päeval said Pilaatus ja Heroodes üksteisega s |
| 23 | 13 | Siis Pilaatus kutsus kokku ülempreestrid ning rahvaülemad ja rahva |
| 23 | 14 | ning ütles neile: „Te olete toonud selle inimese minu juure otsegu rahva eksitaja. Ja vaata, ma olen Teda üle kuulanud teie ees ega ole sellest inimesest leidnud ühtki süüd, milles te Teda süüdistate, |
| 23 | 15 | ega Heroodeski, vaid ta on Tema saatnud tagasi meie juure. Ja vaata, Tema pole teinud midagi, mis oleks surma väärt! |
| 23 | 16 | Sellepärast ma tahan Teda karistada ja vabaks lasta!” |
| 23 | 17 | Aga temal oli kohustuseks neile pühiks vabaks lasta üks vang. |
| 23 | 18 | Siis kogu hulk kisendas väga ning ütles: „Hukka ära, lase meile Barabas vabaks!” |
| 23 | 19 | See oli mingi linnas sündinud mässu ja tapmise pärast vangi heidetud. |
| 23 | 20 | Siis Pilaatus t |
| 23 | 21 | Aga nemad karjusid: „Löö risti, löö Ta risti!” |
| 23 | 22 | Siis ta ütles neile kolmat puhku: „Mis Ta siis on kurja teinud? Ma pole Temast leidnud ühtki surmasüüd. Sellepärast ma karistan teda ja lasen ta vabaks!” |
| 23 | 23 | Aga nad käisid peale, suure kisendamisega n |
| 23 | 24 | Siis Pilaatus tegi otsuse, et sünniks nende palve järele. |
| 23 | 25 | Ta laskis neile vabaks selle, kes mässamise ja tapmise pärast oli vangitorni heidetud ja keda nemad vabaks palusid. Aga Jeesuse ta andis nende meelevalla kätte. |
| 23 | 26 | Ja Teda välja viies said nad kätte kellegi Siimona Küreenest, kes tuli väljalt; ja tema peale nad panid risti, et ta seda kannaks Jeesuse järele. |
| 23 | 27 | Aga Teda järgis suur huik rahvast ja ka naisi, kes kaebasid ja Teda nutsid. |
| 23 | 28 | Siis Jeesus pöördus nende poole ja ütles: „Jeruusalema tütred, ärge nutke Mind, vaid nutke iseendid ja oma lapsi! |
| 23 | 29 | Sest vaata, päevad tulevad, mil üteldakse: |
| 23 | 30 | Siis hakatakse ütlema mägedele: Langege meie peale! ja mäekinkudele: Katke meid! |
| 23 | 31 | Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga!” |
| 23 | 32 | Aga ka kaks muud kurjategijat viidi ühes Temaga välja hukkamiseks. |
| 23 | 33 | Ja kui nad j |
| 23 | 34 | Aga Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” Ja nad jagasid Tema riided ning heitsid liisku nende pärast. |
| 23 | 35 | Ja rahvas seisis seal vaatamas, ja ka ülemad irvitasid ühes nendega ning ütlesid: „Muid Ta on aidanud, aidaku Iseennast, kui Ta on Jumala V |
| 23 | 36 | Ka s |
| 23 | 37 | ning ütlesid: „Kui Sina oled Juutide Kuningas, siis aita Iseennast!” |
| 23 | 38 | Aga oli ka pealkiri Tema kohal: „See on Juutide Kuningas!” |
| 23 | 39 | Siis teine poodud kurjategijaist pilkas Teda ning ütles: „Eks Sa ole Kristus? Aita Iseennast ja meid!” |
| 23 | 40 | Aga teine kostis ja s |
| 23 | 41 | Meie küll |
| 23 | 42 | Ja ta ütles: „Jeesus, m |
| 23 | 43 | Ja Jeesus ütles temale: „T |
| 23 | 44 | Ja oli juba umbes kuues tund, siis tekkis pimedus üle kogu maa üheksandast tunnist saadik, |
| 23 | 45 | sest päike pimenes. Ja templi eesriie kärises keskelt l |
| 23 | 46 | Ja Jeesus kisendas suure häälega ning ütles: „Isa, Sinu kätte Ma annan Oma vaimu!” Ja kui Ta seda oli ütelnud, heitis Ta hinge. |
| 23 | 47 | Aga kui pealik nägi, mis sündis, andis ta Jumalale au ning ütles: „See inimene oli t |
| 23 | 48 | Ja kui k |
| 23 | 49 | Aga k |
| 23 | 50 | Ja vaata, mees, nimega Joosep, Suurkohtu liige, hea ja |
| 23 | 51 | kes ei olnud ühes n |
| 23 | 52 | see läks Pilaatuse juure ja palus enesele Jeesuse ihu. |
| 23 | 53 | Ja ta v |
| 23 | 54 | Ja see oli valmistuspäev, ja hingamispäev oli tulemas. |
| 23 | 55 | Aga naised, kes Galileast olid teda järginud, käisid kaasas ja vaatasid hauda ja kuidas Tema ihu sinna pandi. |
| 23 | 56 | Ja kui nad olid tagasi tulnud, valmistasid nad l |
| 24 | 1 | Aga nädala esimesel päeval puhteajal läksid naised hauale, viies ühes l |
| 24 | 2 | Ja nad leidsid kivi haualt ära veeretatud. |
| 24 | 3 | Siis nad läksid sisse, kuid ei leidnud mitte Issanda Jeesuse ihu. |
| 24 | 4 | Ja kui nad selle pärast kahevahel olid, vaata, siis seisis kaks meest nende k |
| 24 | 5 | Aga kui naised hakkasid kartma ja oma silmad maha l |
| 24 | 6 | Tema ei ole siin, vaid on üles t |
| 24 | 7 | kui Ta teile ütles, et Inimese Poeg antakse patuste inimeste kätte ja lüüakse risti ja kolmandal päeval Ta t |
| 24 | 8 | Siis nad tuletasid meele Tema s |
| 24 | 9 | ja läksid tagasi haua juurest ja kuulutasid seda k |
| 24 | 10 | Aga Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jakoobuse ema, ja teised nende kaaslased jutustasid seda Apostlitele. |
| 24 | 11 | Ent need k |
| 24 | 12 | Aga Peetrus v |
| 24 | 13 | Ja vaata, kaks nende seast olid minemas selsamal päeval külasse, mis on ligi kuuskümmend vagu maad Jeruusalemast ja mille nimi on Emmaus. |
| 24 | 14 | Ja nad k |
| 24 | 15 | Ja nende k |
| 24 | 16 | Aga nende silmad peeti, nii et nad Teda ei tunnud. |
| 24 | 17 | Ja Ta ütles neile: „Mis k |
| 24 | 18 | Aga teine, nimega Kleopas, vastas ning ütles Temale: „Sinaks üksi elad kui v |
| 24 | 19 | Ta küsis neilt: „Mis?” Aga nad ütlesid Temale: „See, mis sündis Jeesus Naatsaretlasega, Kes oli prohvet, vägev teolt ja s |
| 24 | 20 | kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on annud Ta surma m |
| 24 | 21 | Ent meie lootsime Tema olevat Selle, Kes Iisraeli rahva lunastab; aga peale selle k |
| 24 | 22 | Ka m |
| 24 | 23 | kui nad Tema ihu ei leidnud, tulid nad ja ütlesid endid näinud olevat ka Inglite nägemust, kes ütlevad Tema elavat! |
| 24 | 24 | Ja m |
| 24 | 25 | Tema ütles neile: „Oh te m |
| 24 | 26 | Eks Kristus pidanud seda kannatama ja Oma auhiilgusesse minema?” |
| 24 | 27 | Ja Ta hakkas peale Moosesest ja k |
| 24 | 28 | Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi Ta Enese eemale minema. |
| 24 | 29 | Ja nad käisid Temale peale ning ütlesid: „Jää meie juure, sest |
| 24 | 30 | Ja sündis, kui Ta nendega lauas istus, et Ta v |
| 24 | 31 | Siis nende silmad läksid lahti ja nad tundsid Tema ära! Ja Tema kadus nende silmist. |
| 24 | 32 | Ja nad ütlesid üksteisele: „Eks meie süda p |
| 24 | 33 | Ja nad t |
| 24 | 34 | kes ütlesid: „Issand on t |
| 24 | 35 | Ja nemad ise jutustasid, mis teel oli sündinud ja kuidas nad Tema olid leiva murdmisest ära tunnud. |
| 24 | 36 | Aga kui nad seda rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: „Rahu olgu teile!” |
| 24 | 37 | Nemad kohkusid ja l |
| 24 | 38 | Ent Tema ütles neile: „Miks te olete nii väga ehmunud? Ja mispärast t |
| 24 | 39 | Vaadake Mu käsi ja jalgu, et Mina see olen! Katsuge Mind kätega ja nähke, sest vaimul ei ole liha ega luid, n |
| 24 | 40 | Ja seda üteldes näitas Ta neile Oma käsi ja jalgu. |
| 24 | 41 | Aga kui nad r |
| 24 | 42 | Ja nad panid Tema ette pala küpsetatud kala. |
| 24 | 43 | Ja Tema v |
| 24 | 44 | Siis Ta ütles neile: „Need on k |
| 24 | 45 | Siis Ta avas nende m |
| 24 | 46 | Ja ta ütles neile: „N |
| 24 | 47 | ja Tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andekssaamiseks k |
| 24 | 48 | Teie olete nende asjade tunnistajad! |
| 24 | 49 | Ja vaata, Mina läkitan teie peale Oma Isa t |
| 24 | 50 | Siis Ta viis nad välja Betaania lähedale ja t |
| 24 | 51 | Ja sündis, et Ta neid |
| 24 | 52 | Ja nemad kummardasid Teda ning läksid tagasi Jeruusalemma suure r |
| 24 | 53 | ja olid alati pühakojas, tänades Jumalat! |