Multilingual Scriptures Home » Estonian Genesis New Testament » Mark
| Estonian Genesis New Testament | ||
| Chapter # | Verse # | Verse Detail |
| 1 | 1 | Jeesuse Kristuse, Jumala Poja Evangeeliumi algus. |
| 1 | 2 | N |
| 1 | 3 | hüüdja hääl on k |
| 1 | 4 | n |
| 1 | 5 | Ja tema juure rändasid kogu Juudamaa ja k |
| 1 | 6 | Ja Johannes oli riietatud kaameli karvusse ja tal oli nahkvöö vööl, ja ta s |
| 1 | 7 | Ja ta kuulutas ning ütles: „Pärast mind tuleb See, Kes on vägevam mind, Kellele ma ei k |
| 1 | 8 | Mina olen teid veega ristinud, aga Tema ristib teid Püha Vaimuga!” |
| 1 | 9 | Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Galilea Naatsaretist ja Johannes ristis Teda Jordanis. |
| 1 | 10 | Ja sedamaid, kui Ta veest välja tuli, nägi ta taevad avanevat ja Vaimu nagu tuvi laskuvat Tema peale. |
| 1 | 11 | Ja hääl kostis taevast: „Sina oled Mu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel!” |
| 1 | 12 | Ja kohe ajas Püha Vaim tema k |
| 1 | 13 | Ja Ta oli k |
| 1 | 14 | Aga pärast seda, kui Johannes oli pandud vangi, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala Evangeeliumi |
| 1 | 15 | ja ütles: „Aeg on täis saanud ja Jumala Riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge Evangeeliumisse!” |
| 1 | 16 | Ja kui Ta Galilea mere ääres k |
| 1 | 17 | Ja Jeesus ütles neile: „Tulge Minu järele ja Ma teen teist inimesepüüdjad!” |
| 1 | 18 | Ja sedamaid jätsid nad v |
| 1 | 19 | Ja pisut eemale minnes nägi Ta Jakoobust, Sebedeuse poega, ja Johannest, ta venda, neidki paadis v |
| 1 | 20 | Ja kohe kutsus Ta nad. Ja nad jätsid oma isa Sebedeuse paati ühes palgalistega ning läksid ära Tema järele. |
| 1 | 21 | Ja nad läksid Kapernauma, ja Ta läks hingamispäeval kohe kogudusekotta ja |
| 1 | 22 | Ja nad hämmastusid Tema |
| 1 | 23 | Ja nende kogudusekojas oli parajasti inimene, kelles oli rüve vaim, ja see kisendas |
| 1 | 24 | ning ütles: „Mis meil on tegemist Sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Oled Sa tulnud meid hävitama? Ma tunnen sind, kes Sa oled: Jumala Püha!” |
| 1 | 25 | Siis Jeesus s |
| 1 | 26 | Ja rüve vaim raputas teda ja läks suure häälega kisendades temast välja. |
| 1 | 27 | Ja nad kõik kohkusid väga, nii et nad üksteiselt küsisid: „Mis see on? Uus v |
| 1 | 28 | Ja kuuldus Temast levis varsti igale poole Galilea ümbrusesse. |
| 1 | 29 | Ja kogudusekojast väljudes tulid nad kohe Siimona ja Andrease majasse ühes Jakoobuse ja Johannesega. |
| 1 | 30 | Aga Siimona ämm lamas maas palavikus, ja varsti üteldi Temale seda. |
| 1 | 31 | Ja Ta läks tema juure ja aitas ta üles, kinni hakates ta käest. Ja palavik lahkus temast, ja ta ümmardas neid, |
| 1 | 32 | Aga |
| 1 | 33 | ja kogu linn oli tulnud kokku ukse ette. |
| 1 | 34 | Ja Ta tegi terveks paljud, kes p |
| 1 | 35 | Ja vara hommikul enne valget t |
| 1 | 36 | Ja Siimon ning tema kaaslased t |
| 1 | 37 | ja leidsid Tema ning ,ütlesid Talle: „K |
| 1 | 38 | |
| 1 | 39 | Ja Ta läks ning kuulutas nende kogudusekodades kogu Galileas ja ajas kurjad vaimud välja. |
| 1 | 40 | Ja Tema juure tuleb pidalit |
| 1 | 41 | Ja Jeesusel hakkas temast hale meel, Ta sirutas Oma käe, puudutas teda ja ütles talle: „Ma tahan, saa puhtaks!” |
| 1 | 42 | Ja kohe lahkus pidalit |
| 1 | 43 | Ja Ta hoiatas teda k |
| 1 | 44 | ning ütles talle: „Katsu, et sa kellelegi midagi ei ütle, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhastamise eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!” |
| 1 | 45 | Aga kui see oli välja läinud, hakkas ta palju kuulutama ja levitama teateid sellest asjast, n |
| 2 | 1 | Mõne päeva pärast läks Ta jälle Kapernauma, ja saadi kuulda, et Ta on kodus. |
| 2 | 2 | Siis kogunes sinna palju rahvast, nii et neil väljas ukse eeski ei olnud enam maad. Ja Ta rääkis neile Jumala s |
| 2 | 3 | Ja Ta juure tuldi ning toodi halvatut, keda kandsid neli meest. |
| 2 | 4 | Ja kui nad rahva pärast ei pääsnud teda tooma Tema , ligi v |
| 2 | 5 | Kui Jeesus nende usku nägi, ütles Ta halvatule: „Poeg, su patud antakse andeks!” |
| 2 | 6 | Aga seal istusid m |
| 2 | 7 | „Mida Seesinane räägib? Ta pilkab Jumalat. Kes muu v |
| 2 | 8 | Ja kohe tundis Jeesus Oma vaimus, et nad iseeneses n |
| 2 | 9 | Kumb on kergem, kas ütelda halvatule: Sulle antakse patud andeks! v |
| 2 | 10 | Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda, siis - ütleb Ta halvatule |
| 2 | 11 | Ma ütlen sulle: T |
| 2 | 12 | Ja sedamaid t |
| 2 | 13 | Ja Ta läks jälle välja mere ääre, ja k |
| 2 | 14 | Ja mööda minnes nägi Ta Leevi, Alfeuse poja, tollihoone juures istuvat; ja Ta ütleb temale: „Järgi Mind!” Ja tema t |
| 2 | 15 | Ja sündis, kui Ta lauas istus tema majas, et istus ka palju tölnereid ja patuseid lauas ühes Jeesuse ja Ta jüngritega; sest palju oli neid, kes Teda järgisid. |
| 2 | 16 | Ja kui variseride kirjatundjad nägid, et Ta sööb tölnerite ja patustega, ütlesid nad Tema jüngritele: „Miks Ta sööb ja joob tölnerite ja patustega?” |
| 2 | 17 | Ja kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta neile: „Ei terved vaja arsti, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma |
| 2 | 18 | Ja Johannese ja variseride jüngrid pidasid paastu. Siis tuldi ja üteldi Temale: „Miks Johannese ja variseride jüngrid paastuvad, aga Sinu jüngrid ei paastu?” |
| 2 | 19 | Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid v |
| 2 | 20 | Aga päevi tuleb, mil peigmees neilt ära v |
| 2 | 21 | Ūkski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele, muidu augutäidis rebeneb selle küljest lahti, uus vana küljest, ja auk läheb pahemaks. |
| 2 | 22 | Ka ei pane ükski värsket viina vanadesse nahklähkritesse; muidu värske viin ratkub länkrid ja viin ning lähkrid lähevad raisku; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse!” |
| 2 | 23 | Ja juhtus, et Ta ühel hingamispäeval k |
| 2 | 24 | Ja variserid ütlesid Temale: „Vaata, miks nad hingamispäeval teevad, mida ei tohi?” |
| 2 | 25 | Tema ütles neile: „Kas te ei ole lugenud, mis tegi Taavet, kui tal puudus oli ning nälg temal ja ta kaaslastel, |
| 2 | 26 | kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ja s |
| 2 | 27 | Ja ta ütles neile: „Hingamispäev on tehtud inimese pärast aga mitte inimene hingamispäeva pärast! |
| 2 | 28 | Nii on Inimese Poeg ka hingamispäevaisand!” |
| 3 | 1 | Ja Ta läks jälle kogudusekotta. Ja seal oli mees, kellel oli kuivanud käsi. |
| 3 | 2 | Ja nad varitsesid Teda, kas Ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et kaevata Tema peale. |
| 3 | 3 | Siis Ta ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: „T |
| 3 | 4 | Ja Ta küsis neilt: „Kas tohib hingamispäeval teha head v |
| 3 | 5 | Ja Ta vaatas ümber nende peale vihaga ja oli ühtlasi kurb nende südamekanguse pärast ja ütles mehele: „Siruta käsi!” Ja ta sirutas; ja ta käsi sai jälle terveks. |
| 3 | 6 | Ja variserid läksid välja ja pidasid kohe n |
| 3 | 7 | Aga Jeesus läks ära ühes Oma jüngritega mere poole, ja suurrahvahulk järgis Teda Galileast ja Judeast, |
| 3 | 8 | ja Jeerusalemast ja Idumeast ja teiselt poolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni ümbrusest, suur rahvakogu, kes kuuldes, mis suuri asju Ta tegi, tuli Tema juure. |
| 3 | 9 | Ja Ta ütles Oma jüngritele, et nad hoiaksid lootsiku Temale valmis rahva pärast, et see ei tungiks Ta peale, |
| 3 | 10 | sest Ta tegi terveks paljusid, mist |
| 3 | 11 | Ja rüvedad vaimud, kui nad Teda nägid, heitsid maha Tema ette, kisendasid ning ütlesid: „Sina oled Jumala Poeg!” |
| 3 | 12 | Ja Ta hoiatas neid kangesti, et nad ei teeks Teda avalikuks. |
| 3 | 13 | Ja Ta läks üles mäele ja kutsus Enese juure, keda Ta tähtis, ja nad tulid Ta juure. |
| 3 | 14 | Ja Ta määras kaksteistkümmend, et need oleksid Tema juures ja Ta v |
| 3 | 15 | ja et neil oleks meelevald välja ajada kurje vaime. |
| 3 | 16 | Ta määras need kaksteistkümmend: Siimona, ja pani temale nimeks Peetrus, |
| 3 | 17 | ja Jakoobuse, Sebedeuse poja, ja Johannese, Jakoobuse venna, ja pani neile nimeks Boanerges, see on K |
| 3 | 18 | ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimona Kaanast, |
| 3 | 19 | ja Juudas Iskarioti, kes Ta ära andis. |
| 3 | 20 | Ja Ta tuli koju. Ja rahvas tuli jälle kokku, n |
| 3 | 21 | Ja kui Tema juures olijad seda kuulsid, läksid nad välja Teda kinni v |
| 3 | 22 | Ja kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemast, ütlesid: „Temas on Peeltsebul, ja kurjade vaimude ülema abil ajab Ta välja kurje vaime!” |
| 3 | 23 | Tema kutsus need Enese juure ja ütles neile v |
| 3 | 24 | Ja kui kuningriik on isekeskis riius, siis ei v |
| 3 | 25 | Ja kui koda on, isekeskis riius, siis ei v |
| 3 | 26 | Ja kui saatan paneb iseenesele vastu, siis ei v |
| 3 | 27 | Ūkski ei v |
| 3 | 28 | T |
| 3 | 29 | kuid kes iganes on pilganud Püha Vaimu, sellel ei ole andekssaamist iialgi, vaid ta on süüdlane igaveses patus!” |
| 3 | 30 | Sest nad ütlesid: „Temas on rüve vaim!” |
| 3 | 31 | Siis tulid Tema Ema ja vennad ja seisid |
| 3 | 32 | Ja rahvas istus Ta ümber ja Temale üteldi: „Vaata, Su Ema ja su vennad |
| 3 | 33 | Ta vastas neile ning ütles: „Kes on Mu ema v |
| 3 | 34 | Ja ta vaatas Enese ümber nende peale, kes istusid s |
| 3 | 35 | Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on Mu vend ja |
| 4 | 1 | Ja Ta hakkas jälle |
| 4 | 2 | Ja Ta |
| 4 | 3 | „Kuulge! Vaata, külvaja läks välja külvama. |
| 4 | 4 | Ja sündis, kui Ta külvas, et muist kukkus tee ääre, ja linnud tulid ja s |
| 4 | 5 | Ja muist kukkus kaljusele maale, kus tal ei olnud palju mulda; ja see tärkas varsti, sest tal ei olnud sügavat maad. |
| 4 | 6 | Aga kui päike t |
| 4 | 7 | Ja muist kukkus ohakate sekka, ja ohakad t |
| 4 | 8 | Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas ja kasvas, andis see vilja, ja m |
| 4 | 9 | |
| 4 | 10 | |
| 4 | 11 | Ja Ta ütles neile: „Teile on antud m |
| 4 | 12 | et nad nähes näeksid ega taipaks, ja kuuldes kuuleksid ega m |
| 4 | 13 | Ja Ta ütles neile: „Te ei taipa seda tähendamissõna, kuidas te siis tahate m |
| 4 | 14 | Külvaja külvab s |
| 4 | 15 | Need on teeäärsed, kuhu s |
| 4 | 16 | |
| 4 | 17 | aga neil ei ole juurt enestes, vaid nad kestavad ainult üürikese aja; pärast, kui t |
| 4 | 18 | Ja teised on ohakate sekka külvatud. Need on, kes s |
| 4 | 19 | aga selle maailma mured ja rikkuse petlikkus ja muude asjade himud saavad võimule ja lämmatavad s |
| 4 | 20 | Ja kes on heale maale külvatud, on need, kes s |
| 4 | 21 | Ja Ta ütles neile: „Kas küünal tuuakse selleks, et panna teda vaka alla v |
| 4 | 22 | Sest midagi ei ole varjul muu jaoks, kui et ta saaks avalikuks, ja midagi ei ole peidetud muu jaoks, kui et ta tuleks ilmsiks. |
| 4 | 23 | Kui kellelgi k |
| 4 | 24 | Ja Ta ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete. Mis m |
| 4 | 25 | Sest kellel on, sellele antakse; ja kellel ei ole, sellelt v |
| 4 | 26 | Ja Ta ütles: „N |
| 4 | 27 | ja heidab magama ja t |
| 4 | 28 | Sest maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees. |
| 4 | 29 | Aga kui vili on valminud, saadab ta sedamaid sirbi sinna, sest l |
| 4 | 30 | Ja Ta ütles: „Millega v |
| 4 | 31 | Sinepiivakesega, mis on, kui see maha külvatakse, väiksem kui k |
| 4 | 32 | aga kui see on külvatud, t |
| 4 | 33 | Ja mitme niisugune tähendamiss |
| 4 | 34 | Aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi; ja isepäinis Ta seletas jüngritele k |
| 4 | 35 | Ja samal päeval, kui |
| 4 | 36 | Ja kui nad rahva olid laskunud ära minna, v |
| 4 | 37 | Siis t |
| 4 | 38 | Ja Tema Ise oli paadi päras magamas, toetudes peaalusele; ja nad äratasid Ta üles ja ütlesid Talle: „ |
| 4 | 39 | Tema t |
| 4 | 40 | Ja Ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?” |
| 4 | 41 | Ja nad l |
| 5 | 1 | Ja nad tulid teisele poole merd gerasalaste maale. |
| 5 | 2 | Ja kui Ta paadist väljus, kohtas Teda varsti haudadest tulnud mees, kellel oli rüve vaim. |
| 5 | 3 | Mehe eluase oli surnuhaudades ja keegi ei suutnud teda ahelatega kinni panna, |
| 5 | 4 | sest ta oli mitu korda olnud kinni jalgrauus ja ahelais, aga oli ahelad puruks kiskunud ja jalgrauad katki murdnud, nii et ükski ei suutnud teda taltsutada. |
| 5 | 5 | |
| 5 | 6 | Aga kui ta Jeesust kaugelt nägi, jooksis ta ja kummardas Teda |
| 5 | 7 | ja ütles suure häälega kisendades: „Mis Sinul on minuga tegemist, Jeesus, k |
| 5 | 8 | Sest Ta oli ütelnud temale: „Mine välja inimesest, sa rüve vaim!” |
| 5 | 9 | Ja Ta küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ta ütles Talle: „Mu nimi on Leegion, sest meid on palju!” |
| 5 | 10 | Ja ta anus Teda väga, et Ta neid välja ei saadaks sealt maalt. |
| 5 | 11 | Ent seal oli mäe all suur seakari söömas. |
| 5 | 12 | Ja rüvedad vaimud anuksid Teda ning ütlesid: „Läheta meid sigade sisse, et me läheksime neisse!” |
| 5 | 13 | Ja Tema andis neile loa. Siis rüvedad vaimud väljusid ja läksid sigade sisse. Ja seakari kukutas enese ülepeakaela kaldalt merre, arvult ligi kaks tuhat, ja uppus merre. |
| 5 | 14 | Aga nende karjatsejad p |
| 5 | 15 | Ja nad tulid Jeesuse juure ja nägid seestunut, kelles oli olnud Leegion, istuvat, riietatud ja selge aruga olevat. Ja nad kartsid. |
| 5 | 16 | Ja need, kes seda olid näinud, jutustasid neile, mis seestunuga oli sündinud, ja sigadest. |
| 5 | 17 | Ja inimesed hakkasid Teda paluma, et ta nende maa-alalt ära läheks. |
| 5 | 18 | Kui Ta paati astus, palus Talt see, kes oli olnud seestunud, et Ta tohiks jääda Tema juure. |
| 5 | 19 | Aga Tema ei lubanud seda talle mitte, vaid ütles talle: „Mine koju omaste juure ja teata neile, mis suuri asju Issand sulle on teinud ja kuidas Ta sinu peale on halastanud.” |
| 5 | 20 | Ja ta läks ära ja hakkas Dekapolis kuulutama, mis suuri asju Jeesus temale oli teinud. Ja k |
| 5 | 21 | Ja kui Jeesus paadiga jälle siiapoole kaldale oli j |
| 5 | 22 | Siis tuleb üks kogudusekoja ülemaid, Jairus nimi, ja langeb Teda nähes Tema jalge ette maha |
| 5 | 23 | ja palub Teda väga ning ütleb: „Mu tütreke on hinge vaakumas; ma palun, et Sa tuleksid ja paneksid Oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!” |
| 5 | 24 | Ja Ta läks temaga. Ja palju rahvast käis Tema järel ja r |
| 5 | 25 | Ja seal oli naine, kes oli kaksteistkümmend aastat olnud verit |
| 5 | 26 | ja oli saanud palju kannatada mitme arsti all ning oli kulutanud kogu oma vara, ilma et ta oleks mingit abi saanud, kuna haigus oli läinud veel pahemaks. |
| 5 | 27 | See oli kuulnud Jeesusest ja tuli rahva seas Tema selja taha ja puudutas Ta kuube. |
| 5 | 28 | Sest ta m |
| 5 | 29 | Ja kohe kuivas tema vereläte, ja ta tundis oma ihu vaevast terveks saanud olevat. |
| 5 | 30 | Ka Jeesus tundis kohe Iseeneses, et vägi Temast oli väljunud, pöördus ümber rahva seas ja küsis: „Kes puudutas Mu riideid?” |
| 5 | 31 | Tema jüngrid ütlesid Temale: „Sa näed, et rahvas r |
| 5 | 32 | Ent Ta vaatas ümber, et näha, kes seda oli teinud. |
| 5 | 33 | Siis l |
| 5 | 34 | Aga Ta ütles naisele: „Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!” |
| 5 | 35 | Kui Ta alles rääkis, tulid m |
| 5 | 36 | Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles kogudusekoja ülemale: „Ara karda, usu vaid!” |
| 5 | 37 | Ja ta ei lasknud kedagi tulla ühes Enesega kui vaid Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Jakoobuse venna. |
| 5 | 38 | Ja nad tulevad kogudusekoja ülema majasse, ja Ta näeb käratsemist ja nutjaid ja ulujaid; |
| 5 | 39 | ja sisse minnes ütleb Ta neile: „Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!” |
| 5 | 40 | Ja nad naersid Teda. Aga kui Ta k |
| 5 | 41 | Ja lapse käest kinni hakates ütleb Ta temale: „Talitaa kuum!” see on t |
| 5 | 42 | Ja sedamaid t |
| 5 | 43 | Ja Ta keelas neid kangesti, et keegi seda ei saaks teada, ja käskis tütarlapsele süüa anda. |
| 6 | 1 | Ja Ta läks sealt ära ja tuli Oma kodukohta, ja Ta jüngrid järgisid Teda. |
| 6 | 2 | Ja kui hingamispäev tuli, hakkas Ta kogudusekojas |
| 6 | 3 | Eks Tema ole see puusepp, Maarja poeg, Jakoobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks ka Tema |
| 6 | 4 | Aga Jeesus ütles neile: „Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!” |
| 6 | 5 | Ja Ta ei saanud seal teha ühtki muud vägevat tegu kui ainult panna Oma käed väheste haigete peale ja nad terveks teha. |
| 6 | 6 | Ja Ta pani imeks nende uskmatust. Ja Tema käis läbi ümberkaudsed külad ning |
| 6 | 7 | Ja Ta kutsus need kaksteistkümmend Enese juure ja hakkas neid läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle, |
| 6 | 8 | ja käskis neid, et nad midagi muud ei v |
| 6 | 9 | vaid sidugu paeltega kingad jalga ja ärgu pangu kaht kuube selga. |
| 6 | 10 | Ja Ta ütles neile: „Kuhu kotta te iganes sisse lähete, sinna jääge, seni kui te sealt väljute. |
| 6 | 11 | Ja kus paigas iganes teid vastu ei v |
| 6 | 12 | Ja nad läksid välja ja kuulutasid, et tuleb meelt parandada, |
| 6 | 13 | ja ajasid palju kurje vaime välja ja v |
| 6 | 14 | Ja kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest Ta nimi oli juba tuttav, ja ütles: „Ristija Johannes on surnuist üles t |
| 6 | 15 | Aga teised ütlesid: „Tema on Eelija!” Teised aga: „Tema on prohvet nagu üks prohveteid!” |
| 6 | 16 | Aga kui Heroodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kelle pea ma otsast raiusin, on üles t |
| 6 | 17 | Sest Heroodes ise oli läkitanud ja Johannese kinni v |
| 6 | 18 | Oli ju Johannes ütelnud Heroodesele: „Sul ei ole luba oma venna naist pidada!” |
| 6 | 19 | Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ja ei saanud mitte. |
| 6 | 20 | Sest Heroodes kartis Johannest; ta teadis teda |
| 6 | 21 | Kui nüüd paras aeg oli tulnud, mil Heroodes oma sünnipäeval tegi söömaaja oma suurtele isandatele ja pealikuile ning Galilea ülemaile, |
| 6 | 22 | siis tuli sama Heroodiase tütar sisse ja tantsis. See oli meelt mööda Heroodesele ja neile, kes lauas istusid. siis ütles kuningas neitsile: „Palu mult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!” |
| 6 | 23 | Ja ta vandus temale: „Ma annan sulle, mis sa iganes minult palud, olgu kas v |
| 6 | 24 | Aga neitsi läks välja ja küsis oma emalt: „Mis ma pean paluma?” Ent ema ütles: „Ristija Johannese pea!” |
| 6 | 25 | Ja neitsi läks kohe rutuga kuninga juure, palus ning ütles: „Ma tahan, et sa mulle sedamaid annad vaagnal Ristija Johannese pea!” |
| 6 | 26 | Siis sai kuningas väga kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta ei tahtnud temale seda keelata. |
| 6 | 27 | Ja kuningas läkitas kohe valvuri ja käskis tuua tema pea. |
| 6 | 28 | See läks ja raius vangitornis ta pea otsast ära ja t |
| 6 | 29 | Kui tema jüngrid seda kuulsid, tulid nad ja v |
| 6 | 30 | Ja Apostlid tulid kokku Jeesuse juure ja kuulutasid Temale k |
| 6 | 31 | Siis Ta ütles neile: „Tulge teie k |
| 6 | 32 | Ja nad s |
| 6 | 33 | ja paljud nägid neid ära s |
| 6 | 34 | Ja kui Ta paadist välja astus ja nägi palju rahvast, hakkas Tal neist hale meel, et nad olid otsegu lambad, kelledel pole karjast. Ja Ta hakkas neid pikalt |
| 6 | 35 | Aga kui aeg oli läinud hiliseks, tulid Ta jüngrid Ta juure ja ütlesid: „Paik on tühi ja aeg jääb juba hiliseks; |
| 6 | 36 | lase nad minema, et nad läheksid ümberkaudu asulaisse ja küladesse ja ostaksid endile leiba, sest neil ei ole midagi süüa!” |
| 6 | 37 | Aga Tema kostis ja ütles neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad ütlesid Temale: „Kas me peaksime minema kahesaja teenari eest leiba ostma ja neile süüa andma?” |
| 6 | 38 | Aga Tema küsis neilt: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake.” Kui nad olid teada saanud, ütlesid nad: „Viis leiba ja kaks kala.” |
| 6 | 39 | Ja Ta käskis neid asetada k |
| 6 | 40 | Ja nad istusid maha ridamisi, sajakaupa ja viiekümnekaupa. |
| 6 | 41 | Ja Ta v |
| 6 | 42 | Ja k |
| 6 | 43 | Ja korjati kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesist ja kalust. |
| 6 | 44 | Ja neid, kes leivust olid söönud, oli viis tuhat meest. |
| 6 | 45 | Ja sedamaid sundis Ta Oma jüngreid astuma paati ja s |
| 6 | 46 | Ja kui Ta lahkumistervituse oli ütelnud, läks Ta mäele palvetama. |
| 6 | 47 | Kui siis |
| 6 | 48 | Ja Ta nägi neil s |
| 6 | 49 | Aga kui nad Teda nägid mere peal k |
| 6 | 50 | Sest nad k |
| 6 | 51 | Ja Ta läks nende juure paati, ja tuul rauges. Ja nad kohkusid üpris väga iseenestes, |
| 6 | 52 | sest nad ei olnud veel aru saanud leibade loost, vaid nende süda oli läinud k |
| 6 | 53 | Ja kui nad üle mere olid maale s |
| 6 | 54 | Ja kui nad paadist olid väljunud, tunti Ta sedamaid ära |
| 6 | 55 | ja joosti kogu sealne ümberkaudne maa läbi ning hakati haigeid vooditega kandma igale poole, kus Teda kuuldi olevat. |
| 6 | 56 | Ja kuhu Ta iganes läks küladesse v |
| 7 | 1 | Ja variserid ja m |
| 7 | 2 | ja nähes m |
| 7 | 3 | sest variserid ja ükski juut ei söö enne, kui nad on hoolsasti käsi pesnud, nii pidades esivanemate pärimust; |
| 7 | 4 | ka turult tulles ei söö nad muidu kui et nad endid enne pesevad; ja palju muid asju on, mida nad on v |
| 7 | 5 | küsisid Temalt variserid ja kirjatundjad: „Miks Sinu jüngrid ei ela vanemate pärimuse järele, vaid söövad leiba ebapühade kätega?” |
| 7 | 6 | Aga Ta ütles neile: „Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, n |
| 7 | 7 | ilmaaegu nad teenivad Mind, |
| 7 | 8 | Sest hüljates Jumala käsu, te peate inimeste pärimust!” |
| 7 | 9 | Ja Ta ütles neile: „Ilus küll! Te heidate Jumala käsu k |
| 7 | 10 | Sest Mooses ütles: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa v |
| 7 | 11 | Teie aga ütlete: Kui inimene ütleb oma isale v |
| 7 | 12 | siis te ei lase teda enam ühtki head teha oma isale ega emale |
| 7 | 13 | ja teete n |
| 7 | 14 | Ja Ta kutsus jälle k |
| 7 | 15 | Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse ei v |
| 7 | 16 | Kui kellelgi k |
| 7 | 17 | Ja kui Ta rahva juurest oli läinud ühte majasse, küsisid Ta jüngrid Temalt selle tähendamiss |
| 7 | 18 | Ja ta ütles neile: „Kas teiegi olete m |
| 7 | 19 | Sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid k |
| 7 | 20 | Ja Ta ütles: „Mis inimesest välja läheb, see rüvetab inimest. |
| 7 | 21 | Sest seestpoolt, inimeste südamest, lähtuvad kurjad m |
| 7 | 22 | abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm, Jumala pilkamine, k |
| 7 | 23 | K |
| 7 | 24 | Ja Ta t |
| 7 | 25 | Sest üks naine, kelle tütrekesel oli rüve vaim, oli Temast kohe kuulda saanud ja tuli ning heitis ta jalge ette maha. |
| 7 | 26 | See naine oli kreeklane, sündimise poolest Sürofoiniikia inimene. Ja see palus Teda, et Ta ajaks kurja vaimu välja ta tütrest. |
| 7 | 27 | Siis ütles Jeesus temale: „Lase esmalt laste k |
| 7 | 28 | Ent naine kostis ja ütles Temale: „Jah, Issand, aga koerukesed laua all söövad laste raasukesi!” |
| 7 | 29 | Siis Ta ütles naisele: „Selle s |
| 7 | 30 | Ja naine läks koju ja leidis tütre voodis magavat ning kurja vaimu lahkunud olevat. |
| 7 | 31 | Ja kui Ta jälle välja läks Tüürose aladelt, tuli Ta Siidoni kaudu Galilea mere ääre Dekapoli alade keskkohale. |
| 7 | 32 | Ja Ta juure toodi kurt, kellel oli kidakeel, ja paluti Teda, et Ta paneks Oma käe tema peale. |
| 7 | 33 | Siis Ta v |
| 7 | 34 | vaatas üles taevasse, ohkas ja ütles talle: „Effataa!”, see on: Mine lahti! |
| 7 | 35 | Ja tema k |
| 7 | 36 | Ja Ta keelas neid seda ühelegi rääkimast. Aga mida enam Ta neid keelas, seda enam nad kuulutasid seda. |
| 7 | 37 | Ja inimesed hämmastusid üliväga ja ütlesid: „K |
| 8 | 1 | Neil päevil, kui jälle väga palju rahvast koos oli ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid Enese juure ja ütles neile: |
| 8 | 2 | „Mul on väga hale meel rahvast, sest nad on juba kolm päeva olnud Minu juures, ja neil ei ole midagi süüa. |
| 8 | 3 | Ja kui Ma nad lasen koju minna söömata, n |
| 8 | 4 | Ja Ta jüngrid vastasid Temale: „Kust v |
| 8 | 5 | Ja Ta küsis neilt: „Mitu leiba teil on?” Nad ütlesid: „Seitse.” |
| 8 | 6 | Ja Ta käskis rahva istuda maa peale. Siis Ta v |
| 8 | 7 | Ja neil oli pisut kalukesi; ja Ta |
| 8 | 8 | Siis nad s |
| 8 | 9 | Aga sööjaid oli olnud arvata neli tuhat. Ja Ta laskis nad minna. |
| 8 | 10 | Ja varsti Ta astus ühes oma jüngritega paati ja j |
| 8 | 11 | Ja variserid tulid välja ja hakkasid Temaga vaidlema ning n |
| 8 | 12 | Siis Ta ohkas Oma vaimus ja ütles: „Miks see sugu otsib tähte? T |
| 8 | 13 | Ja Ta jättis nad maha ja astus jälle paati ja läks ära teisele poole. |
| 8 | 14 | Ja nad olid unustanud leiba kaasa v |
| 8 | 15 | Ja Ta käskis neid ning ütles: „Vaadake ette, hoiduge variseride haputaignast ja Heroodese haputaignast!” |
| 8 | 16 | Ja nad arutlesid isekeskis seda, et neil ei ole leiba. |
| 8 | 17 | Tema märkas seda ning ütles neile: „Mis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas te veel ei m |
| 8 | 18 | Silmad teil on, aga te ei näe; k |
| 8 | 19 | Kui Ma viis leiba murdsin viiele tuhandele, mitu korvitäit palukesi te siis korjasite?” Nad ütlesid: „Kaksteistkümmend!” |
| 8 | 20 | „Kui Ma seitse murdsin neljale tuhandele, mitu korvitäit palukesi te siis korjasite?” Nad ütlesid: „Seitse.” |
| 8 | 21 | Siis Ta ütles neile: „Kuidas te siis ei m |
| 8 | 22 | Ja nad tulevad Betsaidasse. Ja Ta juure tuuakse pime, ja nad paluvad Teda, et Ta teda puudutaks. |
| 8 | 23 | Siis Ta haaras pimeda käest kinni ja viis ta alevist välja, sülitas temale silmi ning pani Oma käed ta peale ja küsis talt: „Kas sa näed midagi?” |
| 8 | 24 | Tema vaatas üles ning ütles: „Ma näen inimesi, ma näen neid nagu puid k |
| 8 | 25 | siis Ta pani taas Oma käed ta silmadele; ja nüüd ta vaatas teravasti ja oli jälle terve; ja ta nägi k |
| 8 | 26 | Ja Ta saatis tema koju ning ütles: „Ära minegi külasse!” |
| 8 | 27 | Ja Jeesus ja Ta jüngrid läksid Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis Ta Oma jüngritelt ning ütles neile: „Kelle Mind inimesed ütlevad olevat?” |
| 8 | 28 | Aga nemad vastasid Temale ning ütlesid: „Ristija Johannese, ja teised Eelija, ja veel teised ühe prohveteist!” |
| 8 | 29 | Siis Ta küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete Mind olevat?” Peetrus vastas ning ütles Temale: „Sina oled Kristus!” |
| 8 | 30 | Ja Ta hoiatas neid k |
| 8 | 31 | Ja Ta hakkas neid |
| 8 | 32 | Ja Ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus v |
| 8 | 33 | Aga tema pöördus, vaatas Oma jüngritele ja s |
| 8 | 34 | Ja Ta kutsus rahva Enese juure ühes Oma jüngritega ning ütles neile: „Kui keegi tahab Minu järele tulla, siis ta salaku end ära ja v |
| 8 | 35 | Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab Minu ja armu |
| 8 | 36 | Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga oma hingele kahju teeks? |
| 8 | 37 | V |
| 8 | 38 | Sest kes häbeneb Minu ja Mu s |
| 9 | 1 | Ja tema ütles neile: „T |
| 9 | 2 | |
| 9 | 3 | Tema riided läksid hiilgavaks, helevalgeks otsegu lumi, nagu neid ükski vanutaja maa peal ei suuda teha nii heledaks. |
| 9 | 4 | Ja Eelija ühes Moosesega ilmus neile, ja nad k |
| 9 | 5 | Ja Peetrus kostis ning ütles Jeesusele: „Rabi, siin on hea olla! Teeme nüüd kolm telki: Sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eeiijale ühe!” |
| 9 | 6 | Aga ta ei teadnud, mida ütelda, sest nad olid täis kartust. |
| 9 | 7 | Siis tuli pilv ja heitis varju nende üle; ja hääl kostis pilvest: „See on Mu armas Poeg, Teda kuulake!” |
| 9 | 8 | Ja kui nad äkitselt ümber vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui üksnes Jeesust eneste juures. |
| 9 | 9 | Ja kui nad mäelt alla läksid, keelas Ta neid, et nad ühelegi ei jutustaks, mis nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on surnuist üles t |
| 9 | 10 | Ja nad pidasid meeles selle s |
| 9 | 11 | Siis nad küsisid Temalt ning ütlesid: „Miks kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab enne tulema?” |
| 9 | 12 | Aga Tema ütles neile: „Eelija tuleb küll enne korda seadma k |
| 9 | 13 | |
| 9 | 14 | Ja kui nad tulid jüngrite juure, nägi Ta palju rahvast nende ümber ja kirjatundjaid vaidlevat nendega. |
| 9 | 15 | Ja kohe, kui rahvahulk Teda nägi, kohkusid k |
| 9 | 16 | Ja Ta küsis nendelt: „Miks te vaidlete nendega?” |
| 9 | 17 | Siis vastas keegi rahva seast: „ |
| 9 | 18 | ja kus ta iganes tuleb tema kallale, kisub ta teda, ja tema ajab vahtu ja kiristab hambaid ja kuivetub. Ja ma ütlesin Su jüngritele, et nad ajaksid ta välja, kuid nad ei suutnud!” |
| 9 | 19 | Aga Tema vastas neile ja ütles: „Oh sina uskmatu t |
| 9 | 20 | Ja nad t |
| 9 | 21 | Ja Ta küsis tema isalt: „Kui kaua aega see on temal olnud?” Tema vastas: „Lapsest saadik! |
| 9 | 22 | See on teda mitu puhku küll tulle, küll vette visanud, et teda hukata; aga kui Sa kuidagi v |
| 9 | 23 | Aga Jeesus ütles temale: „Sa ütled: Kui Sa v |
| 9 | 24 | Ja poisi isa hüüdis sedamaid ning ütles: „Ma usun, aita Mu uskmatust!” |
| 9 | 25 | Aga nähes, et rahvast ikka rohkem kokku jooksis, s |
| 9 | 26 | Siis see kisendas ja raputas teda väga ja väljus. Ja poiss jäi otsegu surnuks, n |
| 9 | 27 | Kuid Jeesus hakkas ta käest kinni ja t |
| 9 | 28 | Ja kui ta koju tuli, küsisid Ta jüngrid Temalt isepäinis: „Miks meie ei v |
| 9 | 29 | Tema ütles neile: „See sugu ei v |
| 9 | 30 | Ja nad läksid sealt ära ja rändasid läbi Galilea. Ja Ta ei tahtnud, et keegi saaks teada. |
| 9 | 31 | Sest Ta |
| 9 | 32 | Aga nemad ei saanud aru sellest s |
| 9 | 33 | Ja nad tulid Kapernauma. Ja koju j |
| 9 | 34 | Aga nad jäid vait; sest nad olid teel isekeskis vaielnud selle üle, kes on suurem. |
| 9 | 35 | Ja Tema istus maha ja kutsus need kaksteistkümmend ning ütles neile: „Kui keegi tahab olla esimene, siis olgu ta k |
| 9 | 36 | Ja Ta v |
| 9 | 37 | „Kes iganes ühe niisuguseist lapsist vastu v |
| 9 | 38 | Johannes ütles Temale: „ |
| 9 | 39 | Aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda! Sest kedagi ei ole, kes teeb vägeva teo Minu nimel ja suudab sedamaid rääkida Minust kurja. |
| 9 | 40 | Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt! |
| 9 | 41 | Sest kes teid joodab karikatäie veega Minu nimel, sellepärast et te olete Kristuse Omad, t |
| 9 | 42 | Ja kes pahandab üht neist pisukesist, kes Minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi temale kaela pandaks ja ta merre visataks! |
| 9 | 43 | Ja kui su käsi sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul vigasena minna ellu kui et sul on kaks kätt ja pead minema p |
| 9 | 44 | kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu! |
| 9 | 45 | Ja kui su jalg sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul jalutuna minna ellu kui et sul on kaks jalga ja sind heidetakse p |
| 9 | 46 | kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu! |
| 9 | 47 | Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul ühe silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse p |
| 9 | 48 | kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu! |
| 9 | 49 | Sest igaüht peab tulega soolatama! |
| 9 | 50 | Sool on hea; aga kui sool tuimaks läheb, millega te teete ta maitsekaks? Olgu teil enestes soola ja pidage rahu isekeskis!” |
| 10 | 1 | Ja Tema läks sealt teele ja tuli Judea aladele ja maale sealpool Jordanit. Ja rahvast voolas jälle kokku Tema juure, ja Ta |
| 10 | 2 | Ja varisere tuli Tema juure, ja Teda kiusates küsisid nad Temalt: „Kas on mehel luba oma naist enesest lahutada?” |
| 10 | 3 | Tema vastas ja ütles neile: „Mida Mooses teid käskis?” |
| 10 | 4 | Nemad ütlesid: „Mooses andis loa kirjutada lahutuskiri ja lahutada!” |
| 10 | 5 | Aga Jeesus kostis ja ütles: „Teie südame kanguse pärast ta kirjutas teile selle käsu, |
| 10 | 6 | ent loomise algusest Jumal l |
| 10 | 7 | Sellepärast loobub inimene oma isast ja emast, |
| 10 | 8 | ja need kaks, mees ja naine, saavad üheks lihaks. Nii ei ole nad enam kaks, vaid üks liha. |
| 10 | 9 | Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!” |
| 10 | 10 | Ja kodus küsisid Tema jüngrid jälle Temalt sama asja pärast. |
| 10 | 11 | Ja Ta ütles neile: „Kes iganes oma naise enesest lahutab ja v |
| 10 | 12 | Ja kui naine enese lahutab oma mehest ja läheb teisele, siis ta rikub abielu!” |
| 10 | 13 | Ja nad t |
| 10 | 14 | Kui Jeesus seda nägi, läks Ta tusaseks ja ütles neile: „Laske lapsukesed Minu juure tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala Riik! |
| 10 | 15 | T |
| 10 | 16 | Ja Ta kaisutas neid ja pani Oma käed nende peale ning |
| 10 | 17 | Ja kui Ta ära läks teele, jooksis keegi Ta juure, langes p |
| 10 | 18 | Aga Jeesus ütles talle: „Miks sa Mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal. |
| 10 | 19 | Käsud sa tead: Sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa ei tohi kedagi petta; sa pead oma isa ja ema austama!” |
| 10 | 20 | Aga ta kostis ja ütles Temale: „ |
| 10 | 21 | Ja Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu ning ütles talle: „Ūht asja on sulle vaja: mine ja müü ära k |
| 10 | 22 | Tema aga jäi murelikuks selle s |
| 10 | 23 | Siis Jeesus vaatas ümber ja ütles Oma jüngritele: „Kui raske on neil, kelledel on palju vara, sisse minna Jumala Riiki!” |
| 10 | 24 | Aga jüngrid kohkusid Tema s |
| 10 | 25 | H |
| 10 | 26 | Aga nemad hämmastusid veel enam ja ütlesid isekeskis: „Kes siis v |
| 10 | 27 | Jeesus vaatas nendele ja ütles: „Inimestel on see v |
| 10 | 28 | Peetrus hakkas Temale ütlema: „Vaata, meie oleme jätnud maha k |
| 10 | 29 | Jeesus ütles: „T |
| 10 | 30 | ega saaks sajakordselt nüüd selsinasel ajal maju ja vendi ja |
| 10 | 31 | Aga paljud esimesed saavad viimseiks ja viimsed esimesiks!” |
| 10 | 32 | Aga nad olid teel minemas Jeruusalemma; ja Jeesus käis nende ees, ja nad kohkusid, aga järelkäijad kartsid. Ja Ta v |
| 10 | 33 | „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma; ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte, ja nad m |
| 10 | 34 | Ja need pilkavad Teda ja sülitavad Ta peale ja peksavad Teda rooskadega ja tapavad Tema, ja kolme päeva pärast t |
| 10 | 35 | |
| 10 | 36 | Aga Tema ütles neile: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” 37. Nemad ütlesid Talle: „Anna meile, et me üks Sinu paremal ja teine Sinu vasakui pool saaksime istuda Sinu auhiilguses!” |
| 10 | 37 | |
| 10 | 38 | Aga Jeesus ütles neile: „Te ei tea, mida te palute. Kas te v |
| 10 | 39 | |
| 10 | 40 | kuid istuda Mu paremal ja vasakul pool ei ole Minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud!” |
| 10 | 41 | Kui need kümme seda kuulsid, said nad pahaseks Jakoobuse ja Johannese peale. |
| 10 | 42 | Ja Jeesus kutsus nad Enese juure ja ütles neile: „Te teate, et need, keda arvatakse rahvaste ülemaiks, valitsevad nende üle ja rahvaste suured tarvitavad v |
| 10 | 43 | |
| 10 | 44 | ja kes teie seast tahab olla k |
| 10 | 45 | Sest Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima ja andma oma hinge lunaks paljude eest!” |
| 10 | 46 | Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Ta Jeerikost välja läks ja Tema jüngrid ja suur hulk rahvast, siis istus Timeuse poeg, pime Bartimeus, tee ääres ja kerjas. |
| 10 | 47 | Ja kui ta kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta kisendama ja ütlema: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta minu peale!” |
| 10 | 48 | Ja paljud s |
| 10 | 49 | Ja Jeesus jäi seisma ja ütles: „Kutsuge ta siia!” Ja nad kutsusid pimedat ja ütlesid temale: „Ole julge, t |
| 10 | 50 | Ent tema viskas kuue seljast, t |
| 10 | 51 | Ja Jeesus hakkas temaga rääkima ning ütles: „Mis sa tahad, et Ma sulle teeksin?” Ent pime ütles talle: „Rabunii, et ma jälle näeksin!” |
| 10 | 52 | Jeesus ütles talle: „Mine, su usk on sind aidanud!” Ja sedamaid nägi ta jälle ja järgis Teda teekonnal. |
| 11 | 1 | Ja kui nad Jeruusalema ligi said, Betfage ja Betaania poole |
| 11 | 2 | ja ütleb neile: „Minge alevisse, mis teie ees on, ja kohe, kui te sinna saate, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene pole istunud; päästke see lahti ja tooge siia! |
| 11 | 3 | Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis ütelge: Issandal on teda tarvis! Siis ta lähetab selle sedamaid siia.” |
| 11 | 4 | Ja nad läksid ja leidsid sälu ukse ääre kinniseotuna väljas teeharul ja päästsid ta lahti. |
| 11 | 5 | Ja m |
| 11 | 6 | Aga nemad ütlesid neile n |
| 11 | 7 | Ja nad t |
| 11 | 8 | Ja paljud laotasid oma riided tee peale, aga teised oksi, mida nad raiusid väljadelt. |
| 11 | 9 | Ja need, kes käisid ees ja taga, hüüdsid: „Hoosianna! |
| 11 | 10 | |
| 11 | 11 | Ja Ta tuli Jeruusalemma pühakotta. Ja kui Ta k |
| 11 | 12 | Ja kui nad teisel päeval Betaaniast väljusid, oli Tal nälg. |
| 11 | 13 | Ja nähes kaugelt viigipuud lehis, läks Ta vaatama, kas Ta sellelt midagi leiab. Aga sinna juure j |
| 11 | 14 | Ja Jeesus hakkas k |
| 11 | 15 | Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja kui Jeesus oli pühakotta sisse läinud, hakkas Ta välja ajama neid, kes müüsid ja ostsid pühakojas; ja rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate istmed ta lükkas kummuli |
| 11 | 16 | ega sallinud, et keegi kandis astjaid pühakojast läbi. |
| 11 | 17 | Ja Ta |
| 11 | 18 | Ja kirjatundjad ja ülempreestrid kuulsid seda ja otsisid n |
| 11 | 19 | Ja kui |
| 11 | 20 | Ja vara hommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juureni ära kuivanud olevat. |
| 11 | 21 | Siis Peetrusele tuli meele Issanda s |
| 11 | 22 | Ja Jeesus vastas ning ütles neile: „Olgu teil usku Jumalasse! |
| 11 | 23 | T |
| 11 | 24 | Sellepärast Ma ütlen teile: K |
| 11 | 25 | Ja kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks, kui teil midagi on kellegi vastu, et ka teie Isa, Kes on taevas, annaks teile andeks teie üleastumised. |
| 11 | 26 | Aga kui te andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa, Kes on taevas, teie üleastumisi andeks!” |
| 11 | 27 | Ja nad tulid jälle Jeruusalemma. Ja kui Ta pühakojas k |
| 11 | 28 | ja ütlesid Talle: „Missuguse meelevallaga Sa seda teed? Ja kes on Sulle annud selle meelevalla?” |
| 11 | 29 | Aga Jeesus ütles neile: „Ma tahan ka teilt küsida üht asja; vastake Mulle ja Mina ütlen teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen. |
| 11 | 30 | Kas Johannese ristimine oli taevast v |
| 11 | 31 | Nad arutasid isekeskis ja ütlesid: „Kui me ütleme taevast, siis Ta ütleb: Mispärast te siis teda ei uskunud? |
| 11 | 32 | V |
| 11 | 33 | Ja nad vastasid Jeesusele ning ütlesid: „Me ei tea!” Siis ütles Jeesus neile: „Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen!” |
| 12 | 1 | Ja ta hakkas neile rääkima tähendamiss |
| 12 | 2 | Ja ta läkitas omal ajal aednike juure sulase aednikelt vastu v |
| 12 | 3 | Aga nad v |
| 12 | 4 | Ja ta läkitas jälle teise sulase nende juure. Seda nad l |
| 12 | 5 | Siis ta läkitas teise. Ja selle nad tapsid. Ja veel muid; ühtesid nad peksid, teised nad tapsid. |
| 12 | 6 | Tal oli veel üks, ta armas poeg. Selle ta läkitas viimseks nende juure, üteldes: Ehk nad häbenevad mu poega? |
| 12 | 7 | Aga aednikud ütlesid üksteisele: See ongi pärija. Tulge, tapkem ta ära, siis jääb pärand meile. |
| 12 | 8 | Ja nad v |
| 12 | 9 | Mis teeb nüüd viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab aednikud ja annab viinamäe teiste kätte. |
| 12 | 10 | Kas te pole lugenud seda kirja: Kivi, mille hooneehitajad k |
| 12 | 11 | See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis!” |
| 12 | 12 | Ja nad püüdsid Teda kinni v |
| 12 | 13 | Ja nad läkitavad Tema juure m |
| 12 | 14 | Ja need tulid ning ütlesid Talle: „ |
| 12 | 15 | Tema aga, nähes nende silmakirjalikkust, ütles neile: „Miks te Mind kiusate? Tooge Mulle näha teenariraha!” |
| 12 | 16 | Nemad t |
| 12 | 17 | Jeesus aga ütles neile: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” ja nemad panid Teda imeks. |
| 12 | 18 | Ja Tema juure tuleb sadusere, kes ütlevad, et ei ole ülest |
| 12 | 19 | „ |
| 12 | 20 | Oli seitse venda; ja esimene v |
| 12 | 21 | Ja teine v |
| 12 | 22 | Ja seitsmest ei jätnud keegi järglast järele. K |
| 12 | 23 | Kui nad nüüd ülest |
| 12 | 24 | Jeesus ütles neile: „Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge? |
| 12 | 25 | Sest kui surnuist üles t |
| 12 | 26 | Aga surnute kohta, et need üles äratatakse, eks te ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsap |
| 12 | 27 | Ta ei ole mitte surnute Jumal, vaid elavate Jumal! Te eksite küll väga!” |
| 12 | 28 | Siis tuli Ta juure üks kirjatundjaist, kes oli kuulnud neid vaidlevat ja märkas, et Ta neile oli hästi kostnud, ja küsis Temalt: „Missugune käsk on k |
| 12 | 29 | Jeesus vastas Talle: „Esimene on see: Kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand! |
| 12 | 30 | Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, k |
| 12 | 31 | Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!” |
| 12 | 32 | Ja kirjatundja ütles talle: „ |
| 12 | 33 | Ja Teda armastada k |
| 12 | 34 | Ja kui Jeesus nägi, et ta vastas m |
| 12 | 35 | Ja Jeesus k |
| 12 | 36 | Ūtleb ju Taavet ise Püha Vaimu läbi: Issand ütles mu Issandale: Istu Mu paremale käele, kuni Ma Su vaenlased panen Su jalgade alla! |
| 12 | 37 | Taavet ise nimetab Teda Issandaks. Kuidas ta siis on Tema poeg?” Ja palju rahvast kuulas Teda hea meelega. |
| 12 | 38 | Ja Ta ütles oma |
| 12 | 39 | ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat paika lauas |
| 12 | 40 | kes söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid! Need saavad seda raskema hukatuse!” |
| 12 | 41 | Ja kui Jeesus ohvrirahakirstu kohal istus, vaatas Ta, kuidas rahvas ohvriraha kirstu pani. Ja paljud rikkad panid sinna palju. |
| 12 | 42 | Siis tuli üks vaene lesknaine ja pani sisse kaks leptonit, see on üks veering. |
| 12 | 43 | Ja Ta kutsus Oma jüngrid Enese juure ning ütles neile: „T |
| 12 | 44 | Sest need k |
| 13 | 1 | Ja kui Tema pühakojast väljus, ütles üks Tema jüngreist Temale: „ |
| 13 | 2 | Siis Jeesus vastas ja ütles talle: „Kas sa vaatad neid suuri hooneid? Ei jäeta siia mitte kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!” |
| 13 | 3 | Ja kui Ta istus |
| 13 | 4 | „Ūtle meile, millal see sünnib ja mis on tunnuseks, kui see k |
| 13 | 5 | Aga Jeesus hakkas neile rääkima: „Katsuge, et keegi teid ei eksitaks! |
| 13 | 6 | Paljud tulevad Minu nimel ning ütlevad: „Mina olen see!” ja eksitavad paljusid. |
| 13 | 7 | Aga kui te kuulete s |
| 13 | 8 | Sest rahvas t |
| 13 | 9 | Aga pidage silmas iseendid: teid antakse ära suurkohtute kätte ja kogudusekodades teid peksetakse, ja teid seatakse maavalitsejate ja kuningate ette Minu pärast neile tunnistuseks. |
| 13 | 10 | Ja k |
| 13 | 11 | Aga kui nad teid viivad ja annavad kohtu kätte, ärge muretsege enneaegu, mida teil tuleb rääkida, vaid mis teile antakse sel tunnil, seda rääkige. Sest teie pole rääkijad, vaid Püha Vaim. |
| 13 | 12 | Ja vend annab surma venna ja isa lapse, ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja saadavad nad surma. |
| 13 | 13 | Ja teid vihatakse k |
| 13 | 14 | Kui te siis näete hävituse koletisi seisvat seal, kus see ei peaks seisma - kes seda loeb, see pangu tähele - siis p |
| 13 | 15 | kes on katusel, ärgu tulgu maha ja ärgu mingu sisse midagi v |
| 13 | 16 | ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi v |
| 13 | 17 | Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil! |
| 13 | 18 | Aga paluge, et teie p |
| 13 | 19 | Sest neil päevil on niisugune viletsus, millist ei ole olnud loodu algusest, mille Jumal on loonud, kuni siiamaani, ega tulegi. |
| 13 | 20 | Ja kui Issand ei lühendaks neid päevi, ei pääseks ükski liha; aga äravalitute pärast, kelled Tema on ära valinud, on Ta need päevad lühendanud. |
| 13 | 21 | Ja kui siis keegi teile ütleb: „Vaata, siin on Kristus, vaata seal!” ärge uskuge. |
| 13 | 22 | Sest valekristusi ja valeprohveteid t |
| 13 | 23 | Aga teie vaadake ette! Mina olen teile k |
| 13 | 24 | Aga neil päevil pärast seda viletsuseaega pimeneb päike ja kuu ei anna oma valgust; |
| 13 | 25 | ja taeva tähed peavad taevast maha langema ja vägesid, mis on taevas, k |
| 13 | 26 | Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja auhiilgusega. |
| 13 | 27 | Ja siis Ta läkitab Inglid ja kogub kokku Oma äravalitud neljast tuulest ilmamaa otsast taeva otsani. |
| 13 | 28 | Aga viigipuust |
| 13 | 29 | N |
| 13 | 30 | T |
| 13 | 31 | Taevas ja maa hävivad, kuid Minu s |
| 13 | 32 | Aga sellest päevast v |
| 13 | 33 | Vaadake ette, olge valvel, sest te ei tea, millal see aeg on käes! |
| 13 | 34 | Otsegu inimene, kes läks v |
| 13 | 35 | n |
| 13 | 36 | et ta ei tuleks äkitselt ja ei leiaks teid magavat. |
| 13 | 37 | Aga mida Ma ütlen teile, ütlen k |
| 14 | 1 | Aga kahe päeva pärast olid paasaja hapnemata leibade pühad, ja ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid, kuidas kavalusega Teda kinni v |
| 14 | 2 | Sest nad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et ei t |
| 14 | 3 | |
| 14 | 4 | Aga seal olid m |
| 14 | 5 | Sest selle oleks v |
| 14 | 6 | Aga Jeesus ütles: „Jätke ta rahule! Miks te teete talle südamevalu? Ta on teinud Mulle heateo. |
| 14 | 7 | Sest vaeseid on ikka teie juures ja, kui te tahate, v |
| 14 | 8 | Ta on teinud, mis ta v |
| 14 | 9 | T |
| 14 | 10 | Ja Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juure, et Teda neile ära anda. |
| 14 | 11 | Kui nad seda kuulsid, said nad r |
| 14 | 12 | Ja hapnemata leibade esimesel päeval, kui paasatalle veristati, ütlesid Tema jüngrid Talle: „Kuhu Sa tahad, et me läheme ja teeme ettevalmistusi Sulle paasatalle söömiseks?” |
| 14 | 13 | Ja Tema läkitas kaks Oma jüngreist ning ütles neile: „Minge linna, ja teile tuleb vastu inimene, kes kannab veekruusi; järgige teda. |
| 14 | 14 | Ja seal, kuhu ta sisse läheb, ütelge majaisandale: „ |
| 14 | 15 | Ja tema näitab teile suure ülemise toa, mis on valmis korraldatud. Seal valmistage meile.” |
| 14 | 16 | Ja Tema jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid n |
| 14 | 17 | Aga kui |
| 14 | 18 | Ja kui nad lauas istusid ja s |
| 14 | 19 | Siis nad hakkasid kurvaks minema ja üksteise järele Temale ütlema: „Ega ometi mina?” |
| 14 | 20 | Tema ütles neile: „Ūks neist kaheteistkümnest, kes ühes Minuga pistab käe vaagnasse, annab Mind ära. |
| 14 | 21 | Inimese Poeg läheb küll ära, n |
| 14 | 22 | Ja kui nad s |
| 14 | 23 | Ja Ta v |
| 14 | 24 | Ja Ta ütles neile: „See on Minu veri, lepingu veri, mis ära valatakse paljude eest. |
| 14 | 25 | T |
| 14 | 26 | Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, läksid nad välja |
| 14 | 27 | Ja Jeesus ütleb neile: „Te k |
| 14 | 28 | Aga pärast Oma ülest |
| 14 | 29 | Siis Peetrus ütleb Temale: „Kui ka k |
| 14 | 30 | Jeesus ütles talle: „T |
| 14 | 31 | Aga tema ütles veel eriti: „Kui ma Sinuga peaksin ka surema, ei salga ma Sind mitte!” Ja samuti ütlesid ka k |
| 14 | 32 | Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani, ja Tema ütles Oma jüngritele: „Istuge siin niikaua kui Ma palvetan!” |
| 14 | 33 | Ja Ta v |
| 14 | 34 | ja Ta ütles neile: „Minu hing on väga kurb surmani, jääge siia ja valvake!” |
| 14 | 35 | Ja Ta läks pisut eemale ja heitis maha maa peale ning palus, et see tund, kui on v |
| 14 | 36 | ja Ta ütles: „Abba Isa! Sinul on k |
| 14 | 37 | Ja Ta tuleb ja leiab nad magamast, ja ütleb Peetrusele: „Siimon, kas sa magad? Kas sa ei suuda ühtki tundi valvata? |
| 14 | 38 | Valvake ja paluge, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, kuid liha on n |
| 14 | 39 | Ja Ta läks jälle ära ja palvetas sama palvet. |
| 14 | 40 | Ja Ta tuli tagasi ja leidis nad taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest, ja nad ei teadnud, mida Temale vastata. |
| 14 | 41 | Ja Ta tuli kolmat puhku ja ütles neile: „Te ikka veel magate ja puhkate; aeg on möödas, tund on tulnud! Vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte! |
| 14 | 42 | T |
| 14 | 43 | Ja sedamaid, kui Tema alles rääkis, saabus Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja ühes temaga j |
| 14 | 44 | |
| 14 | 45 | Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe Tema juure ja ütles: „Rabi!” ja andis Temale suud. |
| 14 | 46 | Aga nemad pistsid oma käed Tema külge ja v |
| 14 | 47 | Siis keegi juuresseisjaist t |
| 14 | 48 | Ja Jeesus kostis ja ütles neile: „Otsegu röövli vastu te olete väljunud m |
| 14 | 49 | Ma olen olnud iga päev teie juures pühakojas |
| 14 | 50 | Siis k |
| 14 | 51 | Ja üks noor mees järgis Teda; sel oli linane riie seljas paljal ihul; ja nad v |
| 14 | 52 | Aga tema jättis linase riide maha ja p |
| 14 | 53 | Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri juure, ja sinna tulid kokku k |
| 14 | 54 | Ja Peetrus järgis Teda kaugelt kuni ülempreestri |
| 14 | 55 | Aga ülempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid Jeesuse vastu tunnistust, et saata Teda surma, kuid ei leidnud mitte. |
| 14 | 56 | Sest paljud tunnistasid valet Tema peale, aga tunnistused ei läinud ühte. |
| 14 | 57 | Seal t |
| 14 | 58 | „Me oleme kuulnud Teda ütlevat: Mina kisun selle kätega tehtud templi maha ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud!” |
| 14 | 59 | Ja n |
| 14 | 60 | Siis ülempreester astus keskele ja küsis Jeesuselt ning ütles: „Eks Sa kosta midagi selle vastu, mida need tunnistavad Sinu kohta?” |
| 14 | 61 | Aga Tema jäi vait ega vastanud midagi. Taas küsis Talt ülempreester ja ütles Temale: „Kas Sina oled Kristus, Kiidetava Poeg?” |
| 14 | 62 | Ja Jeesus ütles: „Mina olen See, ja te peate nägema Inimese Poja istuvat Jumala väe paremal poolel ja tulevat taeva pilvedega.” |
| 14 | 63 | Siis rebestas ülempreester oma kuue ja ütles: „Mis meil veel on vaja tunnistajaid? |
| 14 | 64 | Te olete kuulnud jumalapilget! Mis te arvate?” Aga nad k |
| 14 | 65 | Ja m |
| 14 | 66 | Ja kui Peetrus oli all |
| 14 | 67 | ja nähes Peetrust end soojendamas, vaatas ta temale otsa ja ütles: „Ka sina olid ühes Selle Naatsareti Jeesusega!” |
| 14 | 68 | Aga tema salgas, üteldes: „Ei ma tea ega saa aru, mida sa räägid!” Ja ta läks välja ees |
| 14 | 69 | Ja nähes teda seal, hakkas tüdruk jälle ütlema neile, kes seal seisid: „See on üks nende seast!” |
| 14 | 70 | Aga ta salgas taas. Ja vähe aja pärast ütlesid juuresseisjad jälle Peetrusele: „T |
| 14 | 71 | Aga tema hakkas needma ja vanduma: „Ei ma tunne Seda Inimest, kellest te räägite!” |
| 14 | 72 | Ja kohe laulis kukk teist korda. Siis Peetrusele tuli meele s |
| 15 | 1 | Ja kohe vara hommikul pidasid ülempreestrid ühes vanemate ja kirjatundjatega ja k |
| 15 | 2 | Ja Pilaatus küsis Temalt: „Oled Sa Juutide Kuningas?” Tema vastas ning ütles Temale: „Jah, olen!” |
| 15 | 3 | Ja ülempreestrid kaebasid palju Tema peale. |
| 15 | 4 | Aga Pilaatus küsis Talt jälle ning ütles: „Kas Sa midagi ei vasta? Vaata, kui raskesti nad Sind süüdistavad!” |
| 15 | 5 | Kuid Jeesus ei vastanud enam midagi, n |
| 15 | 6 | Aga igaks pühaks laskis ta neile vabaks ühe vangi, keda nad talt palusid. |
| 15 | 7 | Ja seal oli mees nimega Barabas, vangi pandud ühes mässulistega, kes olid mässus toime pannud m |
| 15 | 8 | Ja rahvas läks üles ja hakkas paluma teha nii, nagu ta ikka neile oli teinud. |
| 15 | 9 | Aga Pilaatus vastas neile ning ütles: „Kas tahate, et ma teile lasen vabaks Juutide Kuninga?” |
| 15 | 10 | Sest ta teadis, et ülempreestrid Tema olid annud ta kätte kadedusest. |
| 15 | 11 | Aga ülempreestrid kihutasid rahvast, et ta neile laseks vabaks pigemini Barabase. |
| 15 | 12 | Siis vastas Pilaatus jälle ning ütles neile: „Mis ma siis teen Temaga, keda te nimetate Juutide Kuningaks?” |
| 15 | 13 | Aga nemad kisendasid taas „Löö Ta risti!” |
| 15 | 14 | Pilaatus ütles neile: „Mis kurja Ta siis on teinud?” Aga nad kisendasid veel enam: „Löö Ta risti!” |
| 15 | 15 | Ent Pilaatus, tahtes teha rahva meele järele, andis neile vabaks Barabase, aga Jeesust ta laskis rooskadega peksta, et Teda risti lüüa. |
| 15 | 16 | Siis viisid s |
| 15 | 17 | Ja nad riietasid Ta purpurkuuega ja punusid kibuvitsakrooni ning panid Temale pähe |
| 15 | 18 | ja hakkasid Teda teretama: „Tere, Juutide Kuningas!” |
| 15 | 19 | Ja nad l |
| 15 | 20 | Ja kui nad Teda olid naernud, v |
| 15 | 21 | Ja nad sundisid üht möödaminevat meest, Siimonat Küreenest, kes tuli väljalt, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma Tema risti. |
| 15 | 22 | Ja nad viisid Ta Kolgata paika, see on meie keeli: Pealae ase. |
| 15 | 23 | Ja nad pakkusid Temale juua mürriga segatud viina. Kuid Tema ei v |
| 15 | 24 | Ja nad löövad Ta risti ja jagavad Ta riided, heites liisku selle kohta, mis keegi saab. |
| 15 | 25 | Ent see oli kolmas tund, kui nad Ta risti l |
| 15 | 26 | Ja pealkirjaks oli kirjutatud Tema süü: „Juutide Kuningas!” |
| 15 | 27 | Ka l |
| 15 | 28 | Siis läks täide Kiri, mis ütleb: „Ja Teda arvati üleastujate hulka!” |
| 15 | 29 | Ja möödaminejad pilkasid Teda, vangutasid pead ja ütlesid: „Oh Sind, Kes Sa maha kisud templi ja ehitad üles kolme päevaga, |
| 15 | 30 | aita Iseennast ja astu ristilt maha!” |
| 15 | 31 | Samuti naersid Teda ka ülempreestrid isekeskis ühes kirjatundjatega ja ütlesid: „Muid Ta on aidanud, Iseennast ta ei saa aidata! |
| 15 | 32 | Kristus, Iisraeli Kuningas, astugu nüüd ristilt maha, et me näeksime ja usuksime!” Ja need, kes olid ühes Temaga risti löödud, teotasid Teda. |
| 15 | 33 | Ja kuuendal tunnil tekkis pimedus üle kogu maa ja kestis üheksanda tunnini. |
| 15 | 34 | Ja üheksandal tunnil kisendas Jeesus suure häälega ning ütles: „Eloii, Eloii, lamaa sabahtaani!” see on meie keeli: Mu Jumal, Mu Jumal, miks Sa Mind maha jätsid? |
| 15 | 35 | Kui m |
| 15 | 36 | Siis jooksis keegi ja täitis käsna äädikaga, pistis selle pilliroo otsa ja jootis Teda ning ütles: „Oodake, saame näha, kas Eelija tuleb Teda maha v |
| 15 | 37 | Aga Jeesus kisendas suure häälega ja heitis hinge. |
| 15 | 38 | Ja templi eesriie kärises l |
| 15 | 39 | Aga kui pealik, kes Tema ees seisis, nägi, et Ta n |
| 15 | 40 | Seal oli ka naisi kaugelt vaatamas, nende seas ka Maarja Magdaleena ja Maarja, noorema Jakoobuse ja Joosese ema, ja Saloome, |
| 15 | 41 | kes olid Teda järginud ja Teda teeninud, kui Ta Galileamaal oli, ja palju muid naisi, kes ühes Temaga olid läinud üles Jeruusalemma. |
| 15 | 42 | Aga kui päev juba oli j |
| 15 | 43 | siis tuli Joosep Arimaatiast, lugupeetud kohtun |
| 15 | 44 | Siis Pilaatus imestas, et ta juba oli surnud, ja kutsus enese juure pealiku ning küsis temalt, kas Ta ammu suri. |
| 15 | 45 | Ja kui ta pealikult oli saanud teate, andis ta surnukeha Joosepile. |
| 15 | 46 | Tema ostis l |
| 15 | 47 | Aga Maarja Magdaleena ja Maarja, Joosese ema, vaatasid, kuhu Ta asetati. |
| 16 | 1 | Ja kui hingamispäev oli möödunud, ostsid Maarja Magdaleena ja Maarja, Jakoobuse ema, ja Saloome l |
| 16 | 2 | Ja nädala esimesel päeval tulid nad väga vara päeva t |
| 16 | 3 | ja ütlesid isekeskis: „Kes veeretab meile ära kivi haua ukselt?” |
| 16 | 4 | Ja silmi t |
| 16 | 5 | Ja nad läksid hauakoopasse ja nägid paremal poolel noore mehe istuvat, pikk valge rüü seljas. Ja nad kohkusid väga. |
| 16 | 6 | Aga tema ütles neile: „Ärge kohkuge! Te otsite Jeesust Naatsaretlast, Kes oli risti löödud; Ta on üles t |
| 16 | 7 | Ent minge ütelge Tema jüngritele, ka Peetrusele, et Ta läheb teie eele Galileasse; seal te saate Teda näha, n |
| 16 | 8 | Nad tulid välja, jooksid haua juurest ära, sest neid oli vallanud väristus ja hämmastus; ja nad ei ütelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid. |
| 16 | 9 | Aga kui Tema nädala esimesel päeval vara oli üles t |
| 16 | 10 | Tema läks ja teatas neile, kes Jeesusega olid olnud, ja leinasid ning nutsid. |
| 16 | 11 | Ja kui need kuulsid, et Ta elab ja Maarja Magdaleena olevat Teda näinud, ei uskunud nad. |
| 16 | 12 | Selle järele Ta ilmus teisel näol kahele nende seast, kui need olid teel maale minemas. |
| 16 | 13 | Ja ka need läksid ja kuulutasid seda teistele, kuid neidki nad ei uskunud. |
| 16 | 14 | Pärast Ta ilmus neile üheteistkümnele, kui nad lauas istusid, ja s |
| 16 | 15 | Ja Ta ütles neile: „Minge k |
| 16 | 16 | Kes usub ja keda ristitakse, see saab |
| 16 | 17 | Aga tunnustähed järgivad neid, kes usuvad. Minu nimel nad ajavad kurje vaime välja, räägivad uusi keeli, |
| 16 | 18 | v |
| 16 | 19 | Ja Issand Jeesus, kui Ta oli nendega rääkinud, v |
| 16 | 20 | Aga nemad läksid välja ja jutlustasid igal pool. Ja Issand töötas ühes nendega ning kinnitas s |