Share this page:  
 

Multilingual Scriptures

(Compare books in 2 different language versions of your choice)

Comparison Search:

Select Language version and font:
You can only select max. of two versions.
Book:
Chapter:
Verse:
---------
From: To:

Free Search:

Select Language version and font:
Enter search text:

Multilingual Scriptures Home » Estonian Genesis New Testament » Matthew

Estonian Genesis New Testament
Chapter # Verse # Verse Detail
11
12Aabrahamile sündis Iisak, Iisakile sündis Jaakob, Jaakobile sündisid Juuda ja Tema vennad;
13Juudale sündisid Taamarist Perets ja Serah, Peretsile sündis Hesrom, Hesromile sündis Aram;
14Aramile sündis Amminaadab, Amminaadabile sündis Nahson, Nahsonile sündis Salmon;
15Salmonile sündis Raahabist Boas, Boasele sündis Rutist Oobed, Oobedile sündis Jesse;
16Jessele sündis kuningas Taavet; Taavetile sündis Uurija naisest Saalomon;
17Saalomonile sündis Rehabeam, Rehabeamile sündis Abija, Abijale sündis Aasa;
18Aasale sündis Joosafat, Joosafatile sündis Jooram, Jooramile sündis Ussija;
19Ussijale sündis Jootam, Jootamile sündis Ahas, Ahasele sündis Hiskija;
110Hiskijale sündis Manasse, Manassele sündis Aamos, Aamosele sündis Joosija;
111Joosijale sündisid Jekonja ja tema vennad Baabüloni vangipõlve ajal.
112Pärast Baabüloni vangipõlve sündis Jekonjale Sealtiel, Sealtielile sündis Serubbaabel;
113
114Asurile sündis Saadok, Saadokile sündis Aahim, Aahimile sündis Elihuud;
115Elihuudile sündis Eleasar, Eleasarile sündis Mattan, Mattanile sündis Jaakob;
116Jaakobile sündis Joosep, Maarja mees; ja Maarjast sündis Jeesus, Keda nimetatakse Kristuseks.
117Kõiki põlvi Aabrahamist Taavetini on siis neliteistkümmend põlve; ja Taavetist Baabüloni vangipõlve ajani on neliteistkümmend põlve; ja Baabüloni vangipõlvest Kristuseni on neliteistkümmend põlve.
118Aga Jeesuse Kristuse sündimine oli nõnda: kui Ta Ema Maarja oli kihlatud Joosepiga, siis Ta leiti enne nende kokkusaamist käima peal olevat Pühast Vaimust.
119Aga et Tema mees Joosep oli õiglane ega tahtnud Teda saata häbisse, siis Ta võttis nõuks salaja Tema hüljata.
120Ent kui temal see mõte oli, vaata, siis ilmus talle Issanda ingel unes ja ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat, Oma naist, enese juure võtta, sest mis Temas on sündinud, on Pühast Vaimust.
121Ta toob ilmale Poja ja Sa pead Temale nimeks panema Jeesus; sest Tema päästab Oma rahva nende pattudest!”
122Aga see kõik on sündinud, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb:
123„Ennäe, Neitsi saab käima peale ning toob Poja ilmale, ja Temale peab pandama nimeks Immaanuel”, see on meie keeli: Jumal meiega.
124Kui Joosep unest ärkas, siis Ta tegi nõnda, kuidas Issanda Ingel Teda oli käskinud ning võttis Oma naise enese juure
125ega puutunud Temasse, enne kui Ta oli ilmale toonud Poja. Ja Ta pani Temale nimeks Jeesus.
21Kui Jeesus oli sündinud Petlemas Juudamaal kuningas Heroodese ajal, vaata, siis tulid targad hommikumaalt Jeruusalemma
22ja ütlesid: „Kus on see sündinud Juutide Kuningas? Sest me oleme näinud Tema tähte hommikumaal ning oleme tulnud Teda kummardama.”
23Kui kuningas Heroodes seda kuulis, ehmus ta väga ja kogu Jeruusalem ühes temaga.
24Ja ta kogus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning kuulas neilt, kus Kristus pidi sündima.
25Nemad ütlesid temale: „Petlemas Juudamaal; sest nõnda on kirjutatud prohveti kaudu:
26Ja Sina, Petlem Juudamaal, ei ole mingil kombel kõige vähem Juuda vürstide seast, sest sinust lähtub Valitseja, Kes Mu rahvast Iisraeli hoiab kui karjane!”
27Siis Heroodes kutsus targad salaja ja uuris neilt hoolega aja, mil täht oli ilmunud.
28Ja ta läkitas nad Petlemma ning ütles: „Minge kuulake hoolega Lapsukese järele, ja kui te Tema leiate, siis andke minule teada, et minagi läheksin Teda kummardama!”
29Kui nemad olid kuningat kuulnud, siis nad läksid teele. Ja vaata, täht, mida nad olid näinud hommikumaal, käis nende eel, kuni ta tuli ja seisatas ülal seal kohal, kus Lapsuke oli.
210Aga tähte nähes nad said üliväga rõõmsaks.
211Ja nad läksid sinna kotta ning nägid Lapsukest ühes Maarjaga, Tema Emaga, ja heitsid maha ning kummardasid Teda, ja avasid oma varandused ning tõid Temale ande, kulda ja viirukit ja mürri.
212Ja kui nad unes olid Jumalalt saanud käsu mitte minna tagasi Heroodese juure, läksid nad teist teed tagasi omale maale.
213Aga kui nad olid ära läinud, vaata, siis ilmus Issanda Ingel unes Joosepile ja ütles: „Tõuse ning võta Lapsuke ja Tema Ema enesega ning põgene Egiptusesse ja ole seal, kuni Ma sinule ütlen; sest Heroodes hakkab otsima Last, et Teda hukata.”
214siis ta tõusis ning võttis enesega Lapsukese ja Tema Ema öösel ja läks ära Egiptusesse
215ja oli seal kuni Heroodese surmani, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb: „Egiptusest Ma kutsusin Oma Poja!”
216Kui nüüd Heroodes nägi, et targad olid teda petnud, siis ta vihastus väga ja läkitas ning laskis tappa kõik poeglapsed Petlemas ja kogu selle ümbruskonnas, kaheaastased ja nooremad, vastavalt ajale, mida ta tarkadelt oli hoolega uurinud.
217Siis läks täide, mis on üteldud prohvet Jeremija kaudu:
218„Raamast on kuuldud häält, palju nuttu ja kaebust: Raahel nutab oma lapsi ega taha lasta ennast trööstida, sest neid ei ole enam!”
219Aga kui Heroodes oli surnud, vaata, siis ilmus Issanda Ingel Joosepile unes Egiptuses
220ning ütles: „Tõuse ning võta Lapsuke ja Tema Ema enesega ja mine Iisraelimaale; sest need on surnud, kes püüdsid Lapsukese hinge!”
221Siis ta tõusis ning võttis Lapsukese ja Ta Ema enesega ja tuli Iisraelimaale.
222Aga kui ta kuulis, et Arhelaos valitseb Judead oma isa Heroodese asemel, siis ta kartis sinna minna. Kuid ta sai unes Jumalalt käsu ja siirdus Galilea aladele
223ja tuli ning asus elama linna, mida kutsutakse Naatsaretiks, et läheks täide, mis on üteldud prohvetite kaudu: „Teda peab hüütama Naatsaretlaseks!”
31Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Judea kõrves
32ning ütles: „Parandage meelt, sest Taevariik on lähedal!”
33Tema on nimelt see, kellest prohvet Jesaja on rääkinud, üteldes: „Hüüdja hääl on kõrves: Valmistage Issanda teed, õgvendage Tema teerajad!”
34Aga Johannesel oli riie kaameli karvust ja nahkvöö vööl; ja tema toit oli rohutirtsud ja metsmesi.
35Siis läks välja tema juure Jeruusalem ja kogu Judea ja kõik Jordani ümberkaudne maa;
36ja ta ristis nad Jordani jões ning nad tunnistasid oma patud.
37Aga nähes palju varisere ja sadusere tulevat ristimisele, ütles ta neile: „Te rästikute sigitis, kes on teile märku annud põgeneda tulevase viha eest?
38Seepärast kandke õiget meeleparanduse vilja
39ja ärge arvake võivat ütelda iseenestes: meil on Aabraham isaks; sest ma ütlen teile, et Jumal võib neist kividest äratada Aabrahamile lapsi.
310Ent kirves on juba puude juure küljes; iga puu nüüd, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
311Mina ristin teid küll veega meeleparanduseks, aga Kes tuleb pärast mind, on vägevam mind ja mina ei ole kõlvuline Temale jalatseidki kandma; Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.
312Ta visk-labidas on Tema käes ja Ta puhastab Oma rehealuse ja kogub Oma nisud aita, kuid aganad Ta põletab ära kustutamatu tulega.”
313
314Kuid Johannes peatas Teda, üteldes: „Minule on vaja, et Sina mind ristiksid, ja Sina tuled minu juure!”
315Jeesus vastas ning ütles temale: „Olgu nüüd nii; sest nõnda on meie kohus täita kõike õigust.” Siis Johannes andis Temale järele.
316Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli Ta sedamaid veest välja. Ja ennäe, taevad avanesid, ja Ta nägi Jumala Vaimu laskuvat alla kui tuvi ja tulevat Tema peale.
317Ja vaata, taevast kostis hääl, mis ütles: „Seesinane on Minu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel!”
41Siis Vaim viis Jeesuse kõrbe kuradi kiusata.
42Ja kui Ta oli paastunud nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, tuli Temale viimaks nälg kätte.
43Ja kiusaja tuli Ta juure ning ütles Temale: „Kui Sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid leivuks saaksid!”
44Aga Tema vastas ning ütles: „Kirjutatud on: Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!”
45Siis kurat võttis Tema enesega pühasse linna ja asetas Ta pühakoja harjale
46ja ütles Temale: „Oled Sa Jumala Poeg, siis kukuta Ennast alla, sest kirjutatud on: Tema annab Oma Inglitele käsu Sinu pärast, ja Nemad kannavad Sind kätel, et Sa Oma jalga vastu kivi ei tõukaks!”
47Jeesus ütles temale: „Taas on kirjutatud: Ära kiusa Issandat, Oma Jumalat!”
48Jällegi võttis kurat Ta Enesega väga kõrgele mäele ja näitas Talle kõik maailma kuningriigid ja nende hiilguse
49ning ütles Temale: „Selle kõik Ma annan Sinule, kui Sa maha langed ja mind kummardad!”
410Siis Jeesus ütles temale: „Tagane Minust, saatan! Sest on kirjutatud: Sina pead Issandat, Oma Jumalat kummardama ja ükspäinis Teda teenima!”
411Siis kurat jättis Ta rahule. Ja vaata, Ingleid tuli Tema juure, ja Need teenisid Teda.
412
413Ja jättes maha Naatsareti tuli Ta ja asus Kapernauma, mis on mererannas Sebuloni ja Naftali aladel, 14. et läheks täide, mis on üteldud prohvet Jesaja kaudu:
414
415„Sebulonimaa ja Naftalimaa; mereäärne tee, maa sealpool Jordanit, paganate Galilea –
416rahvas, kes istub pimeduses, näeb suurt valgust, ja surma maal ja varjus istujaile, neile tõuseb valgus!”
417
418
419Ja Ta ütles neile: „Tulge minu järele ja Ma teen teid inimeste püüdjaiks! 20. Nemad jätsid kohe võrgud maha ning järgisid Teda. 21. Ja kui Ta läks sealt eemale, nägi Ta teist kaht venda, Jakoobust, Sebedeuse poega, ja Johannest, ta venda, paadis ühes nende isa Sebedeusega parandamas oma võrke. Ja Ta kutsus neid.
420
421
422Ja nad jätsid kohe maha paadi ja oma isa ning järgisid Teda.
423
424Ja jutt Temast levis üle kogu Süüria. Ja Tema juure toodi kõik vaevalised, mõnesuguse haiguse ja tõve põdejad, seestunud, kuutõbised ja halvatud. Ja Ta tegi nad terveks.
425Ja palju rahvast järgis Teda Galileast ja Dekapolist ja Jeruusalemast ja Judeast ja sealtpoolt Jordanit.
51Nähes rahvahulki, läks Ta üles mäele. Ja kui Ta oli maha istunud, tulid Ta jüngrid Tema juure.
52Ja Ta avas Oma suu, õpetas neid ning ütles:
53„Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on Taevariik.
54Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse.
55Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.
56Õndsad on need, kelledel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse.
57Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu.
58Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.
59Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lapsiks.
510Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on Taevariik.
511Õndsad olete teie, kui inimesed teid Minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja.
512Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.
513
514Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas.
515Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale, ja see paistab kõikidele, kes majas on.
516Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.
517
518Sest tõesti Ma ütlen teile, kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik on sündinud.
519Kes nüüd iganes tühistab ühe neist vähimaist käskudest ja nõnda õpetab inimesi, teda hüütakse vähimaks Taevariigis; aga kes seda mööda teeb ja nõnda õpetab, teda hüütakse suureks Taevariigis.
520Sest Ma ütlen teile: Kui teie õigus pole palju parem kirjatundjate ja variseride omast, siis te ei saa Taevariiki.
521
522Kuid Mina ütlen teile, et igaüks, kes on oma vennale vihane, kuulub kohtu alla; aga kes iganes oma vennale ütleb „raka!” kuulub Suurkohtu alla; aga kes ütleb „Sa jõle!” kuulub põrgutulle.
523Sellepärast kui sa oma andi tood altarile ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu,
524siis jäta oma and sinna altari ette ja mine lepi enne oma vennaga, ja siis tule ja too oma and.
525Ole varsti järeleandlik oma vastasele, niikaua kui sa temaga teel oled, et vastane sind ei annaks kohtuniku kätte, ja kohtunik sind ei annaks sulase kätte, ja sind ei pandaks vangi.
526Tõesti Ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt, enne kui oled maksnud ära viimse veeringu!
527
528Aga Mina ütlen teile, et igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames.
529Ent kui su parem silm sind pahandab, siis kisu ta välja ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et üks sinu liikmeist hukkub kui et kogu su ihu heidetakse põrgusse.
530Ja kui sinu parem käsi sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et üks sinu liikmeist hukkub kiti et kogu su ihu läheb põrgusse.
531Ka on üteldud, et kes iganes oma naise enesest lahutab, see andku temale lahutuskiri.
532Aga Mina ütlen teile, et igaüks, kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast, see teeb, et naisega abielu rikutaks, ja kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu.
533Taas te olete kuulnud, et muistsele põlvele on üteldud: Sa ei tohi valet vanduda! ja: Pea Issandale oma vanded!
534Aga Mina ütlen teile: Ärge üldse vanduge, ei taeva juures, sest see on Jumala aujärg;
535ega maa juures, sest see on Tema jalgealune järg; ega Jeruusalema juures, sest see on suure Kuninga linn.
536Ara vannu ka oma pea juures, sest sina ei või ühtki juuksekarva teha valgeks ega mustaks;
537vaid teie kõne olgu: Jah, jah, või: Ei, ei; aga mis üle selle on, see on kurjast.
538
539Aga Mina ütlen teile: Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine;
540ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, jäta ka kuub;
541ja kes sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks.
542Anna sellele, kes sult palub, ja ära käändu kõrvale sellest, kes sult tahab laenata.
543
544Aga Mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,
545et te saaksite oma Isa lapsiks, Kes on taevas, sest Tema laseb Oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.
546Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama?
547Ja kui te lahkesti tervitate ainult oma vendi, mida iseäralikku te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?
548Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik.
61Hoidke, et te armastuseande ei jaga inimeste nähes selleks, et nemad teid vaatleksid; muidu ei ole teil palka Oma Isalt, Kes on taevas.
62Seepärast, kui sa armastuseande annad, siis ära lase enese ees sarve puhuda, nagu silmakirjatsejad teevad kogudusekodades ja uulitsail, et inimesed neid ülistaksid. Tõesti Ma ütlen teile, et neil on oma palk käes!
63Vaid kui sina armastuseande annad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb,
64et su armastuseannid oleksid salajas; ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule.
65
66Ent sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja sule uks, ja palu oma Isa, Kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule.
67Aga kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu.
68Ärge siis saage nende sarnaseks, sest Jumal, teie Isa, teab, mida te vajate, enne kui te Teda palute.
69
610sinu Riik tulgu; Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal;
611meie igapäevane leib anna meile tänapäev;
612ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele;
613ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast; sest Sinu on Riik ja vägi ja au igavesti! Aamen.
614Sest kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks.
615Aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.
616Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad; sest nad teevad oma palge näotumaks, et rahvas näeks neid paastuvat. Tõesti, Ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
617Vaid kui sina paastud, siis võia oma pea ja pese oma pale,
618et su paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid su Isale, Kes on salajas. Ja su Isa, Kes näeb salajasse, tasub sinule.
619
620Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta.
621Sest kus su varandus on, seal on ka su süda!
622Ihu küünal on silm; kui su silm on terve, siis on kõik su ihu valguses.
623Aga kui su silm on rikkis, siis on kogu su ihu pimeduses. Kui nüüd su valgus, mis on sinus, on pimedus, kui suur on siis pimedus?
624
625
626Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse, ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad?
627Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?
628Ja miks te muretsete riietuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra.
629Ometi Ma ütlen teile, et Saalomongi kõiges oma hiilguses pole olnud nõnda ehitud kui üks nendest!
630Kui nüüd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas siis mitte palju enam teid, teie nõdrausulised?
631Ärge siis olge mures, küsides: Mida me sööme? või: Mida me joome? või: Millega me riietume?
632Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.
633Ent otsige esiti Jumala Riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!
634Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!
71Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut.
72Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega möödetakse ka teile.
73Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele?
74Või kuidas sa ütled oma vennale: Lase ma tõmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk on su omas silmas!
75Sa silmakirjatseja! Tõmba esiti palk omast silmast, ja siis sa seletad tõmmata pindu oma venna silmast.
76Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette, et nad neid ei sõtkuks oma jalgega ega käänduks ja teid ei kisuks.
77Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.
78Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.
79Või missugune inimene on teie seast, kellelt tema poeg palub leiba, ja ta annaks temale kivi?
710Või kui ta palub kala, ja ta annaks temale mao?
711Kui nüüd teie, kes olete kurjad, mõistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande neile, kes Teda paluvad.
712Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on käsuõpetus ja prohvetid.
713
714Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.
715Hoiduge valeprohveteist, kes tulevad teie juure lammaste riideis, aga seest-pidi on nad kiskjad hundid.
716Nende viljast te tunnete nad. Ega viinamarju nopita kibuvitsust või viigimarju ohakaist?
717Nõnda iga hea puu kannab head vilja, aga halb puu kannab halba vilja.
718Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.
719Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
720Nõnda siis nende viljast te tunnete nad ära.
721Mitte igaüks, kes Minule ütleb: Issand, Issand, ei saa Taevariiki, vaid kes teeb Mu Isa tahtmist, Kes on taevas.
722Mitmed ütlevad Minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?
723Ja siis Ma tunnistan neile: Ma ei ole elades teid tunnud, taganege Minust, te ülekohtutegijad!
724Igaüks nüüd, kes neid Mu sõnu kuuleb ja teeb nende järele, on võrreldav mõistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule.
725Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda; aga Ta ei langenud, sest Tema alus oli rajatud kaljule.
726Ja igaüks, kes neid Minu sõnu kuuleb, aga ei tee nende järele, on võrreldav jõleda mehega, kes oma koja ehitas liivale.
727Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda, ja ta langes, ja tema langemine oli suur.”
728Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need kõned, et rahvahulgad hämmastusid Tema õpetusest;
729sest Ta õpetas neid nõnda nagu see, kellel on meelevald, ja mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.
81Aga kui Tema astus mäelt alla, järgis Teda palju rahvast.
82Ja vaata, pidalitõbine tuli ja heitis maha Tema ette ning ütles: „Issand, kui Sa tahad, võid Sa mind puhtaks teha!”
83Siis Jeesus sirutas Oma käe ja puudutas teda ning ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!” Ja sedamaid sai ta oma pidalitõvest puhtaks.
84Ja Jeesus ütles temale: „Katsu, et Sa seda ühelegi ei ütle, vaid mine näita ennast preestritele ja vii ohvriand, mille Mooses on seadnud, neile tunnistuseks!”
85Aga kui Jeesus saabus Kapernauma, tuli Tema juure sõjapealik, palus Teda
86ning ütles: „Issand, minu poiss on kodus halvatuna maas suures valus!”
87Jeesus ütles temale: „Ma tulen ja teen ta terveks.”
88Aga sõjapealik kostis ja ütles: „Issand, mina pole väärt, et Sa mu katuse alla tuled, vaid ütle ainult sõna, siis mu poiss paraneb.
89Sest ma isegi olen inimene valitsuse all, ja minu käsu all on sõjamehi. Ja kui ma ütlen ühele: Mine! siis ta läheb, ja teisele:
810Kui Jeesus seda kuulis, imestas Ta ja ütles neile, kes Teda järgisid: „Tõesti Ma ütlen teile, mitte üheltki Iisraelis Ma ei ole leidnud nii suurt usku!
811Ent Ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ja istuvad lauas Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga Taevariigis,
812aga kuningriigi lapsed heidetakse välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine!”
813Ja Jeesus ütles sõjapealikule: „Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!” Ja tema poiss sai terveks selsamal tunnil.
814Ja Jeesus tuli Peetruse kotta ja nägi tema ämma olevat maas palavikus.
815Siis Jeesus võttis ta käest kinni, ja palavik lahkus temast. Ja ämm tõusis üles ja ümmardas teda.
816Aga õhtu tulles toodi Tema juure palju seestunuid; ja Ta ajas vaimud välja sõnaga ja tegi haiged terveks,
817et läheks täide, mis on üteldud prohvet Jesaja kaudu: „Tema võttis Enese peale meie haigused ja kandis meie tõved!”
818
819Ja Tema juure tuli üks kirjatundja ja ütles Temale: „Õpetaja, ma tahan Sind järgida, kuhu Sa iganes lähed!”
820Siis Jeesus ütles temale: „Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, kuid Inimese Pojal ei ole, kuhu Ta Oma pea võiks panna!”
821Ka keegi teine jüngritest ütles Temale: „Issand, luba mind enne minna ja matta oma isa.
822Aga Jeesus ütles temale: „Järgi mind ja lase surnuid oma surnud matta!”
823Ja kui Tema astus paati, läksid Ta jüngrid Tema järele.
824Ja vaata, suur maru tõusis merel, nõnda et paat lainetega kaeti. Aga Tema magas.
825Siis jüngrid tulid Tema juure, äratasid Ta üles ja ütlesid: „Issand aita! Me hukkume!”
826Tema ütles neile: „Miks te olete arad, te nõdrausulised?” Siis Ta tõusis üles ja sõitles tuult ja merd. ja meri jäi täiesti vaikseks.
827Aga inimesed imestasid ja ütlesid: „Mis Mees See küll on, et isegi tuuled ja meri kuulevad Tema sõna!”
828
829Ja vaata, nemad kisendasid ning ütlesid: „Mis on Sul meiega tegemist, Sa Jumala Poeg? Oled Sa siia tulnud meid enneaegu vaevama?”
830Aga kaugel neist oli suur seakari söömas.
831Ja kurjad vaimud palusid Teda ning ütlesid: „Kui Sa meid välja ajad, siis läheta meid seakarja sisse!”
832Ja Ta ütles neile: „Minge!” Siis nad läksid sigade sisse. Ja vaata, kogu kari kukutas enese ülepeakaela kaldalt merre ja suri vette. 33. Aga karjased põgenesid ja läksid linna ning andsid teada kõik ja mis oli sündinud seestunutega.
833
834Ja vaata, kogu linn läks välja Jeesusele vastu. Ja kui nad Teda nägid, palusid nad Teda, et Ta nende rajadest ära läheks.
91Ja Ta astus paati ja tuli teisele poole järve ning saabus Oma linna.
92Ja vaata, nad kandsid Tema juure halvatu, kes oli voodis maas. Kui Jeesus nende usku nägi, ütles Ta halvatule: „Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!”
93Ja vaata, mõned kirjatundjaist ütlesid isekeskis: „Seesinane pilkab Jumalat.”
94Aga kui Jeesus nende mõtteid nägi, ütles Ta: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames?
95Sest mis on kergem ütelda: Su patud antakse sulle andeks, või ütelda: Tõuse üles ja kõnni?
96Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald maa peal anda patud andeks, siis Ta ütleb halvatule: Tõuse üles, võta oma voodi ja mine koju!”
97Ja see tõusis üles ja läks koju.
98Aga kui rahvahulgad seda nägid, panid nad seda imeks ja andsid Jumalale au, Kes annab inimestele niisuguse meelevalla.
99Ja sealt mööda minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tolli juures istuvat, ja ütles temale: „Järgi mind!” Ja see tõusis ja järgis Teda.
910Ja kui Ta lauas istus tema kojas, vaata, siis tuli palju tölnereid ja patuseid ning istusid lauas ühes Jeesuse ja Ta jüngritega.
911Seda nähes ütlesid variserid Ta jüngritele: „Mispärast teie Õpetaja sööb ühes tölnerite ja patustega?”
912Aga kui Tema seda kuulis, ütles Ta: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged.
913Ent minge ja õppige, mis see on: Ma tahan halastust ja mitte ohvrit. Sest Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!”
914Siis tulid Johannese jüngrid Tema juure ja küsisid: „Mispärast meie ja variserid paastume, aga Sinu jüngrid ei paastu?”
915Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või olla kurvad, niikaua kui peig on nende juures? Ent päevad tulevad, mil peig neilt võetakse, ja siis nad paastuvad.
916Ūkski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele; sest niisugune augutäidis rebeneb küljest lahti ja lõhe läheb pahemaks. 17. Ei valata ka mitte värsket viina vanusse nahklähkreisse; muidu lähkrid lõhkevad ja viin voolab maha ning lähkrid saavad hukka; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse, siis säilivad mõlemad.”
917
918
919Ja Jeesus tõusis ja läks ta järel, samuti Ta jüngrid.
920Ja vaata, naine, kes oli kaksteistkümmend aastat veritõbe põdenud, tuli Tema selja taha ja puudutas Tema kuue palistust.
921Sest ta ütles iseeneses: „Saaksin Ma vaid puudutada Tema kuube, siis ma pääseksin!”
922Aga Jeesus pöördus, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar, sinu usk on sind päästnud!” Ja naine sai terveks selsamal tunnil.
923Ja kui Jeesus ülema kotta jõudis ja nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvast,
924ütles Ta: „Minge ära, sest tütarlaps pole surnud, vaid magab!” Ja nad naersid Teda.
925Aga kui rahvahulk oli välja aetud, läks Ta sisse ja võttis tema käest kinni, ja tütarlaps tõusis üles.
926Ja sõnum sellest levis üle kogu selle maa.
927Kui Jeesus sealt edasi läks, järgis Teda kaks pimedat, karjudes ning üteldes: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!”
928Kui Ta tuppa astus, tulid need pimedad Tema juure, ja Jeesus ütles neile: „Kas te usute, et Ma võin seda teha?” Nemad ütlesid temale: „Jah, Issand!”
929Siis Ta puudutas nende silmi ning ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!”
930Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid kõvasti ning ütles: „Katsuge, et seda keegi ei saa teada!”
931Aga nemad läksid välja ja tegid Tema kuulsaks kogu sellel maal.
932
933Ja kui kuri vaim oli välja aetud, rääkis keeletu. Ja rahvas imestas ja ütles: „Seda pole veel iialgi nähtud Iisraelis!”
934Kuid variserid ütlesid: „Kurjade vaimude ülema abil ajab Ta kurje vaime välja.”
935Ja Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas nende kogudusekodades ja kuulutas Jumala riigi Evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga.
936
937Siis Ta ütles Oma jüngritele: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid.
938Paluge siis lõikuse Issandat, et Ta läkitaks töötegijaid välja Oma lõikusele.”
101Ja Ta kutsus Oma kaksteistkümmend jüngrit enese juure ja andis meile meelevalla rüvedate vaimude üle, neid välja ajada ja parandada kõike tõbe ja kõike viga.
102Nende kaheteistkümne apostli nimed on need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend; Jakoobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend;
103Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja Matteus, tölner; Jakoobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus;
104Siimon Kaanast ja Juudas Iskariot, kes Tema ka ära andis.
105Need kaksteistkümmend läkitas Jeesus, käskis neid ning ütles: „Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,
106vaid minge ennemini Iisraeli koja kadunud lammaste juure.
107Ja minnes kuulutage ning ütelge: Taevariik on lähedal!
108Tehke haigeid terveks, äratage surnuid üles, puhastage pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime. Muidu olete saanud, muidu andke!
109Ärge varuge kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele,
1010ei pauna teekonnale ega kaht kuube ega jalatseid ega saua; sest töötegija on oma toiduse väärt.
1011Aga kui te kuhugi linna või külasse astute, siis kuulake, kes seal on vääriline, ja sinna jääge, seni kui sealt ära lähete.
1012Aga sisse astudes majasse teretage seda.
1013Ja kui see maja on selle vääriline, siis tulgu teie rahu ta peale; aga kui see ei ole vääriline, pöördugu teie rahu tagasi teie juure.
1014Ja kes iganes teid vastu ei võta ega kuule teie sõnu, sellest kojast või sellest linnast minge välja ja puistake tolm oma jalgadelt.
1015Tõesti Mina ütlen teile, Soodoma- ja Gomorramaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui niisugusel linnal!
1016Vaata, Mina läkitan teid nagu lambaid huntide keskele! Olge siis arukad nagu maod ja vagurad nagu tuvid!
1017Aga hoiduge inimestest; sest nad annavad teid ära kohtute kätte ja piitsutavad teid kogudusekodades.
1018Ja teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette, neile ja paganaile tunnistuseks.
1019Ja kui nad teid annavad kohtu kätte, siis ärge muretsege, kuidas või mida rääkida, sest teile antakse sel tunnil see, mida teil tuleb rääkida.
1020Sest teie ei ole need, kes kõnelevad, vaid see on teie Isa Vaim, Kes kõneleb teie sees.
1021Siis vend annab venna surma ja isa oma lapse, ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja tapavad nad.
1022Ja te saate kõikide vihaalusteks Minu nime pärast; aga kes jääb püsima otsani, see päästetakse.
1023Aga kui nad teid taga kiusavad ühes linnas, siis põgenege teise. Sest tõesti Ma ütlen teile, te ei jõua Iisraeli linnu õpetades läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb!
1024Jünger ei ole ülem oma õpetajast ega ori ülem oma isandast.
1025Jünger olgu rahul sellega, et tema käsi käib nagu ta õpetajal ja orjal nagu ta isandal. Kui nad pereisandat on hüüdnud Peeltsebuliks, kui palju enam tema peret!
1026Ärge siis neid kartke! Sest midagi ei ole peidetud, mis ei tuleks ilmsiks, ja midagi pole salajas, mida ei saada teada.
1027Mis Ma teile ütlen pimedas, seda rääkige valges; ja mida te kuulete kõrva sisse räägitavat, seda kuulutage katustelt.
1028Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge ei või tappa, vaid kartke ennemini Teda, kes hinge ja ihu võib hukutada põrgus.
1029Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ent ükski neist ei lange maha ilma teie Isata.
1030Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.
1031Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!
1032Igaüks nüüd, kes Mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan Minagi Oma Isa ees, Kes on taevas.
1033Aga kes iganes Mind ära salgab inimeste ees, teda salgan Minagi Oma Isa ees, Kes on taevas!
1034Ärge arvake, et Ma olen tulnud tooma rahu maa peale; Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka!
1035Sest Ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga;
1036ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed.
1037Kes isa või ema enam armastab kui Mind, see ei ole Mind väärt; ja kes poega või tütart enam armastab kui Mind, see ei ole Mind väärt;
1038ja kes ei võta oma risti enese peale ega järgi Mind, ei ole Mind väärt.
1039Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab Minu pärast, leiab selle.
1040Kes teid vastu võtab, võtab Mind vastu; ja kes Mind vastu võtab, võtab vastu Selle, Kes Mind on läkitanud.
1041Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga; ja kes õige vastu võtab, õige inimese nime tõttu, see saab õige inimese palga.
1042Ja kes iganes üht neist vähemaist joodab karikatäie külma veega ta jüngri nime tõttu, tõesti Ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast!”
111Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud käskude andmise Oma kaheteistkümnele jüngrile, et Ta läks sealt eemale õpetama ja jutlustama nende linnades.
112Aga kui Johannes vangihoones olles kuulis Kristuse tegudest, läkitas ta oma jüngrite kaudu
113Temale ütlema: „Kas oled Sina See, Kes tuleb, või peame teist ootama?”
114Ja Jeesus vastas ning ütles neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete:
115pimedad saavad nägijaiks ja jalutumad käivad, pidalitõbised tehakse puhtaks ja kurdid kuulevad, ja surnud äratatakse üles ja vaestele kuulutatakse Evangeeliumi,
116ja õnnis on, kes iganes Minust ei pahandu!”
117Aga kui need ära läksid, hakkas Jeesus rahvale rääkima Johannesest: „Mida te olete läinud välja kõrbe vaatama? Kas pilliroogu, mida tuul kõigutab?
118Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas inimest, kes on riietatud peente riietega? Vaata, kes kannavad peeni riideid, need on kuningate kodades.
119Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas prohvetit? Tõesti, Ma ütlen teile, et ta on enamgi kui prohvet.
1110Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina läkitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees!
1111Tõesti, Ma ütlen teile, ei ole naistest sündinute seast tõusnud suuremat kui Ristija Johannes, aga väiksem Taevariigis on suurem temast!
1112Ent Ristija Johannese päevist siiamaani rünnatakse Taevariiki, ja kes seda ründavad, kisuvad ta endile.
1113Ja kõik prohvetid ja käsuõpetus on ennustanud Johanneseni,
1114ja kui te tahate seda tõeks võtta: tema on Eelija, kes pidi tulema.
1115Kellel kõrvad on, see kuulgu!
1116Aga kellega Ma võrdleksin sedasinast sugupõlve? See on laste sarnane, kes turgudel istuvad ja hüüavad teistele
1117ning ütlevad: Me oleme teile vilet ajanud, ja te pole tantsinud; me oleme teile nutulugu laulnud, ja te pole nutnud.
1118Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud; ja nad ütlevad: Temas on kuri vaim!
1119Inimese Poeg tuli, sööb ja joob; ja nad ütlevad: Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste sõber! Ometi mõistetakse tarkus õigeks ta tegudest.”
1120Siis Ta hakkas sõitlema neid linnu, kus kõige rohkem oli sündinud Tema vägevaid tegusid, sellepärast et nad ei olnud meelt parandanud:
1121„Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis on sündinud teie juures, küll nemad ammugi oleksid kotis ja tuhas parandanud meelt.
1122Aga Ma ütlen teile: Tüürosel ja Siidonil on hõlpsam põli kohtupäeval kui teil!
1123Ja sina, Kapernaum, kas sa ei olnud ülendatud taevani? Kuni põrguni sa langed alla! Sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod, mis on sündinud sinus, seisaks see veel tänapäeval!
1124Aga Ma ütlen teile: Soodomamaal on hõlpsam põli kohtupäeval kui sinul!”
1125Sel ajal Jeesus hakkas rääkima ja ütles: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et Sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetimaile!
1126Tõesti, Isa, see on nõnda olnud Su meele järele!
1127Kõik on Mu Isa annud Minu kätte, ja ükski muu ei tunne Poega kui ainult Isa, ega ükski tunne Isa kui ainult Poeg ja see, kellele iganes Poeg tahab Seda ilmutada.
1128Tulge Minu juure kõik, kes olete vaevatud ja koormarud, ja Mina annan teile hingamise!
1129Võtke endi peale Minu ike ja õppige Minust, et Mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele.
1130Sest Minu ike on hea ja Minu koorem on kerge!”
121Sel ajal läks Jeesus viljast läbi hingamispäeval. Aga Tema jüngritel oli nälg ja nad hakkasid päid katkuma ja sööma.
122Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Temale: „Vaata, Sinu jüngrid teevad, mida ei sünni teha hingamispäeval!”
123Aga Tema ütles neile: „Eks te ole lugenud, mis Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel nälg oli,
124kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära vaateleivad, mida süüa ei olnud luba temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel?
125Või eks te ole käsuõpetusest lugenud, et preestrid rikuvad hingamispäeval pühakojas hingamispäeva ja on ometigi süüta?
126Kuid Ma ütlen teile, et siin on See, Kes on suurem kui pühakoda!
127Aga kui te teaksite, mis see on: Ma tahan halastust, aga mitte ohvrit! siis te ei oleks hukka mõistnud süütumaid.
128Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand!”
129Ja kui Ta läks sealt eemale, tuli Ta nende kogudusekotta.
1210Ja vaata, seal oli inimene kuivanud käega. Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: „Kas sünnib terveks teha hingamispäeval?” Nad mõtlesid Ta peale kaevata.
1211Aga Tema ütles neile: „Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas, ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta temast ei haara kinni ega tõmba teda välja?
1212Kui suur vahe on nüüd inimese ja lamba vahel! Sellepärast sünnib küll teha head hingamispäeval!”
1213Siis Ta ütles sellele inimesele: „Siruta oma käsi!” Ja ta sirutas. Ja see sai jälle terveks otsegu teine.
1214Siis variserid läksid välja ja pidasid nõu Tema vastu, kuidas Teda hukka saata.
1215Aga kui Jeesus seda sai teada, läks Ta sealt ära. Ja paljud järgisid Teda, ja Ta tegi nad kõik terveks;
1216ja Ta hoiatas neid kõvasti, et nad Temast avalikult ei räägiks,
1217et läheks täide, mis on üteldud prohvet Jesaja kaudu:
1218„Vaata, See on Mu Sulane, Kelle Ma olen valinud, Mu armas, kellest Mu hingel on hea meel! Ma panen Oma Vaimu Tema peale ja Ta kuulutab paganaile kohut.
1219Ta ei riidle ega kisenda, ja Ta häält ei kuulda uulitsail.
1220Rudjutud pilliroogu Ta ei murra katki ja suitsvat tahti Ta ei kustuta ära, kuni Ta on õigluse jalule seadnud;
1221ja paganad panevad oma lootuse Tema nime peale!”
1222Siis toodi Tema juure seestunu, kes oli pime ja keeletu. Ja Ta tegi tema terveks, nõnda et keeletu rääkis ja nägi.
1223Ja kõik rahvas hämmastus ning ütles: „Kas see vahest ei ole Taaveti poeg?”
1224Aga kui variserid seda kuulsid, ütlesid nad: „Seesinane ei aja kurje vaime välja muidu kui Peeltsebuli, kurjade vaimude peamehe abil!”
1225Et aga Jeesus nende mõtteid mõistis, ütles Ta neile: „Iga kuningriik, mis on isekeskis riius, hävib; ja ükski linn või koda, mis on isekeskis riius, ei jää püsima.
1226Kui nüüd saatan välja ajab saatana, siis on ta riius iseenesega; kuidas siis võib tema riik püsida?
1227Ja kui Mina Peeltsebuli abil kurje vaime välja ajan, kelle abil ajavad teie pojad need välja? Sellepärast peavad nemad olema teile kohtumõistjaiks.
1228Aga kui Mina Jumala Vaimuga kurjad vaimud välja ajan, siis on juba Jumala Riik teie juure tulnud.
1229Või kuidas võib keegi minna vägeva kotta ja riisuda tema riistu, kui ta enne ei seo seda vägevat? Alles siis ta saab riisuda tema maja.
1230Kes ei ole Minuga, see on Minu vastu; ja kes Minuga ei kogu, see pillab laiali.
1231Seepärast Ma ütlen teile: Iga patt ja jumalapilge antakse inimestele andeks; aga Püha Vaimu pilget ei anta inimestele andeks.
1232Ja kes iganes räägib sõna Inimese Poja vastu, sellele antakse see andeks, aga kes iganes midagi räägib Püha Vaimu vastu, sellele ei anta seda andeks, ei selles maailmas ega tulevases.
1233Kas tunnistage puu heaks ja ta vili heaks, või tunnistage puu halvaks ja ta vili halvaks. Sest puud tuntakse tema viljast.
1234Te rästikute sigitis, kuidas te võite rääkida head, kui te olete kurjad? Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu.
1235Hea inimene toob südame heast tagavarast esile head, ja halb inimene toob halvast tagavarast esile halba.
1236Ent Ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud.
1237Sest su sõnust arvatakse sind õigeks ja su sõnust mõistetakse sind hukka.”
1238Siis vastasid Temale mõningad kirjatundjad ja variserid ning ütlesid: „Õpetaja, me tahame Sinult näha tunnustähte.”
1239Aga Tema kostis ja ütles neile: „See kuri ja abielurikkuja tõug otsib tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte kui prohvet Joona tunnustäht.
1240Sest otsegu Joona oli valaskala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.
1241Niinive mehed astuvad kohtus esile ühes sellesinase sugupõlvega ja süüdistavad teda, sest nad parandasid meelt Joona jutluse tõttu. Ja vaata, siin on enam kui Joona!
1242Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtus ühes sellesinase sugupõlvega ja süüdistab Teda, sest Ta tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust. Ja vaata, siin on enam kui Saalomon!
1243
1244Siis ta ütleb: Ma lähen tagasi oma kotta, kust ma väljusin! Ja kui ta tuleb, leiab ta selle tühja olevat, puhitud ja ehitud.
1245Siis ta läheb ja võtab enesega kaasa teist seitse vaimu, kes on temast kurjemad; ja kui nad sisse tulevad, elavad nad seal. Ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui esimene. Nõnda käib ka selle kurja sugupõlve käsi.”
1246Kui Ta rahvale veel rääkis, vaata, siis seisid Ta Ema ja Ta vennad õues ja tahtsid Temaga rääkida.
1247Siis ütles keegi Temale: „Vaata, Su Ema ja Su vennad seisavad õues ja tahavad Sinuga rääkida!”
1248Tema aga vastas ja ütles sellele, kes seda Temale teatas: „Kes on Mu Ema ja kes on Mu vennad?”
1249Ja Ta sirutas Oma käe jüngrite poole ning ütles: „Vaata, siin on Mu ema ja Mu vennad!
1250Sest kes iganes teeb Mu Isa tahtmist, Kes on taevas, see on Mu vend ja õde ja ema!”
131Sel päeval väljus Jeesus sealt kojast ja istus maha mere ääre.
132Ja palju rahvast kogunes Tema juure, nii et Ta pidi astuma paati ja maha istuma. Ja kõik rahvas seisis rannal.
133Ja Ta rääkis neile palju tähendamissõnadega ning ütles: „Vaata, külvaja läks välja külvama.
134Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle ära.
135Muist kukkus kaljuse maa peale, kus tal ei olnud palju mulda. Ja see tärkas ruttu, sest tal ei olnud sügavat maad.
136Aga kui päike tõusis, kõrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.
137Muist kukkus ohakate sekka ja ohakad tõusid ja lämmatasid selle.
138Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vilja, mõni iva sada seemet, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend.
139Kellel kõrvad on, see kuulgu!”
1310Siis jüngrid astusid Ta juure ja ütlesid Temale: „Mispärast Sa räägid neile tähendamissõnadega?”
1311Tema kostis ning ütles: „Teile on antud mõista Taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud.
1312Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on küllalt; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on!
1313Sellepärast Ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks!
1314Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa!
1315Sest sellesinase rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!
1316Aga õndsad on teie silmad, et nad näevad, ja teie kõrvad, et nad kuulevad!
1317Sest tõesti, Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud!
1318Kuulge siis teie nüüd tähendamissõna külvajast:
1319Kui keegi Kuningriigi sõna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli külvatud ta südamesse. Seda tähendab see, mis külvati tee ääre.
1320Mis kaljuse maa peale külvati tähendab seda, kes sõna kuuleb ja võtab selle kohe rõõmuga vastu;
1321temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult üürikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.
1322Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatumaks.
1323Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!”
1324Teise tähendamissõna esitas Ta neile ning ütles: „Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne.
1325Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka ja läks ära.
1326Kui nüüd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale.
1327Aga majaisanda orjad tulid tema juure ning ütlesid temale: Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust tuleb sellele nüüd lustet?
1328Tema ütles neile: Seda on teinud vaenuline inimene. Siis ütlesid orjad temale: Kas sa nüüd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?
1329Aga tema ütles: Ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu.
1330Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks, ja lõikuseajal Ma ütlen lõikajaile: Koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!”
1331Teise tähendamissõna Ta esitas neile ning ütles: „Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille mees võttis ning külvas oma põllule.
1332See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!”
1333Teise tähendamissõna Ta rääkis neile: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!”
1334Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnadega ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi,
1335et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: „Ma avan Oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!”
1336Siis Jeesus laskis rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja Ta jüngrid astusid Tema juure ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna põllulustest.”
1337Tema kostis ja ütles: „Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg.
1338Põld on maailm; hea seeme on Kuningriigi lapsed, lusted aga on tigeda lapsed.
1339Vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Aga lõikus on maailma-ajastu lõpp; lõikajad on Inglid.
1340Otsegu nüüd umbrohi kogutakse ja tulega ära põletatakse, nõnda peab ka sündima selle maailma-ajastu lõpul.
1341Inimese Poeg läkitab Oma Inglid ja Nemad koguvad Tema Kuningriigist kõik pahandused ja kõik need, kes teevad, mis on käsu vastu,
1342ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
1343Siis paistavad õiged nagu päike Oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, see kuulgu!
1344Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis, ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
1345Taas on Taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärle,
1346ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.
1347Taas on Taevariik nooda sarnane, mis merre heideti ja kokku vedas kõiksugu kalu.
1348Ja kui see täis sai, veeti ta randa, ja istuti maha ning koguti head astjatesse, aga halvad visati ära.
1349Nõnda sünnib maailma-ajastu lõpul: Inglid väljuvad ja eraldavad kurjad õigete hulgast
1350ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
1351Kas te olete aru saanud kõigest sellest?” Nad ütlesid Temale: „Jah!”
1352Siis Ta ütles neile: „Seepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud Taevariigi jaoks, majaisandmehe sarnane, kes toob esile oma tagavarast uut ja vana!”
1353Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need tähendamissõnad, et Ta läks sealt ära.
1354Ja Ta tuli Oma kodukohta ja õpetas neid nende kogudusekojas, nii et nad hämmastusid ning ütlesid: „Kust on Sellel see tarkus ja need vägevad teod?
1355Eks Tema ole see puusepa poeg? Eks Ta Ema nimetata Maarjaks ja Ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks?
1356Ja eks Ta õed kõik ole meie juures? Kust siis Temale see kõik on tulnud?”
1357Ja nad pahandusid Temast. Aga Jeesus ütles neile: „Ei peeta prohvetist kuskil nii vähe lugu kui kodukohas ja ta omas majas!”
1358Ja Ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.
141Sel ajal kuulis nelivürst Heroodes Jeesusest räägitavat.
142Ja ta ütles oma teenijaile: „See on Ristija Johannes; tema on surnuist üles tõusnud ja sellepärast on imelised väed tegevad tema sees.”
143Oli ju Heroodes Johannese kinni võtnud, sidunud ja pannud ta vangi Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast.
144Sest Johannes oli temale ütelnud: „Sul ei ole luba teda pidada.”
145Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, aga kartis rahvast, sest nad pidasid teda prohvetiks.
146Aga kui Heroodese sünnipäev tuli, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele.
147Sellepärast tõotas ta vandega temale anda, mida ta iganes peaks paluma.
148Siis ütles tütar oma ema õhutusel: „Anna mulle siia vaagnal Ristija Johannese pea!”
149Ja kuningas sai kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta käskis temale selle anda.
1410Ta läkitas siis ja laskis vangihoones Johannese pea otsast raiuda.
1411Ja tema pea toodi vaagnal ning anti neitsile; ja neitsi viis selle oma emale.
1412Ja tema jüngrid tulid ning võtsid tema keha ja matsid ta maha ja tulid ning teatasid sellest Jeesusele.
1413Kui Jeesus seda kuulis, läks Ta sealt paadiga ära tühja paika üksipäini. Ja kui rahvahulgad seda kuulsid, käisid nad linnadest jala Tema järel.
1414Ja maale astudes Ta nägi palju rahvast. Ja Tal hakkas nendest hale meel, ja Ta tegi terveks nende põdejad.
1415Ent õhtu tulles astusid jüngrid Tema juure ning ütlesid: „See on tühi paik ja aeg on juba möödas; lase rahvas minna, et nad läheksid küladesse ja ostaksid enestele toidupoolist.”
1416Aga Jeesus ütles neile: „Nendel pole tarvis ära minna; andke teie neile süüa.”
1417Nemad ütlesid Temale: „Meil ei ole siin rohkem kui viis leiba ja kaks kala!”
1418Kuid Tema ütles: „Tooge mulle need siia!”
1419Ja Ta käskis rahvahulgad istuda murule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas ning murdis ja andis leivad jüngrite kätte, aga jüngrid andsid rahvale.
1420Ja nad kõik sõid ja nende kõhud said täis. Ja nad korjasid kokku ülejäänud palukesi kaksteistkümmend korvitäit.
1421Ent neid, kes olid söönud, oli ligi viis tuhat meest peale naiste ja laste.
1422Ja sedamaid sundis Jeesus Oma jüngreid astuma paati ja sõitma Tema eele teisele poole, kuni Ta laseb rahva minema.
1423Kui Ta siis rahva oli lasknud minema, läks Ta Ise üles mäele üksipäini palvetama. Ja õhtu tulles oli Ta üksinda sealsamas.
1424Aga paat oli juba palju vagusid maad kaldast eemal ja oli hädas lainetega, sest tuul oli vastu.
1425Aga neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juure kõndides merel.
1426Ja kui jüngrid Teda nägid merel kõndivat, kohkusid nad ja ütlesid: „See on tont!” Ja nad kisendasid hirmu pärast.
1427Aga sedamaid rääkis Jeesus nendega ning ütles: „Olge julged, Mina olen see, ärge kartke!”
1428Peetrus kostis Temale ning ütles: „Issand, kui Sina oled, siis käsi mind tulla Enese juure vee peale!”
1429Tema ütles: „Tule!” Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juure.
1430Aga nähes tuult lõi ta kartma ja hakkas vajuma, kisendas ning ütles: „Issand, päästa mind!”
1431Ja Jeesus sirutas sedamaid Oma käe, haaras temast kinni ja ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”
1432Ja nad astusid paati, ja tuul rauges.
1433Siis paadis olijad tulid ja kummardasid Teda ning ütlesid: „Tõesti, Sa oled Jumala Poeg!”
1434Ja kui nad olid jõudnud teisele kaldale, tulid nad Gennesareti maile.
1435Ja kui selle koha mehed Ta ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümberkaudsele maale. Ja Tema juure toodi kõik haiged;
1436ja need palusid Teda, et nad saaksid vaid puudutada Tema kuue palistust. Ja nii paljud, kui puudutasid, said terveks.
151Siis tuli varisere ja kirjatundjaid Jeruusalemast Jeesuse juure ja need ütlesid:
152„Miks Sinu jüngrid rikuvad vanemate pärimust? Sest nad ei pese käsi, kui nad hakkavad leiba võtma.”
153Aga Tema kostis ja ütles neile: „Miks te ise rikute Jumala käsku oma pärimuse pärast?
154Sest Jumal on ütelnud: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa või ema neab, peab surma surema!
155Kuid teie ütlete: Kes iganes isale või emale ütleb: Ohvrianniks läheb see, mis sul iganes on õigus minult saada!
156see ei tarvitse oma isa või ema austada. Sellega te olete Jumala sõna tühjaks teinud oma pärimuse pärast.
157Te silmakirjatsejad, Jesaja on teist õigesti ennustanud, üteldes:
158See rahvas austab Mind oma huultega, aga nende süda on Minust kaugel;
159ilmaaegu teenivad nad Mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised!”
1510Ja Ta kutsus rahva Enese juure ning ütles neile: „Kuulge ja mõistke!
1511Mitte see, mis suust sisse läheb, ei rüveta inimest, vaid see, mis suust väljub, rüvetab inimest.”
1512Siis astusid Tema jüngrid Ta juure ja ütlesid Temale: „Kas Sa tead, et variserid pahandusid kuuldes seda sõna?”
1513Aga Tema kostis ning ütles: „Iga taim, mida Mu taevane Isa pole istutanud, kistakse välja.
1514Jätke nad! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Aga kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku!”
1515Siis kostis Peetrus ja ütles Temale: „Seleta meile see võrdum!”
1516Jeesus ütles: „Kas teiegi veel ei saa aru?
1517Eks te mõista, et kõik, mis suust sisse läheb, läheb kõhtu ja väljub eri paika.
1518Aga mis suust väljub, see lähtub südamest ja see rüvetab inimese.
1519Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget.
1520Need on, mis rüvetavad inimese; kuid pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.”
1521Ja Jeesus tuli sealt ära ning läks Tüürose ja Siidoni rajadesse.
1522Ja vaata, neist paigust väljus Kaananea naine; see kisendas ning ütles Talle: „Issand, Taaveti poeg, halasta mu peale! Mu tütart vaevab kuri vaim hirmsasti.
1523Aga Ta ei vastanud temale sõnagi. Siis Tema jüngrid astusid Ta juure, palusid Teda ning ütlesid: „Saada ta ära, sest ta kisendab meie taga!”
1524Ent Tema kostis ning ütles: „Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juure!”
1525Kuid naine tuli, kummardas Teda ning ütles: „Issand, aita mind!”
1526Aga Tema kostis ning ütles: „Ei ole ilus võtta laste leib ja heita koerukeste ette!”
1527siis ütles naine: „Jah, Issand, ometigi söövad koerukesed raasukesi, mis nende isandate laualt langevad!”
1528Siis kostis Jeesus ning ütles temale: „Oh naine, su usk on suur! Sulle sündigu nõnda, kuidas sa tahad!” Ja Tema tütar sai terveks sestsamast tunnist.
1529Ja Jeesus läks sealt ära ja tuli Galilea mere ääre; ja Ta läks mäele ja istus sinna.
1530Ja Tema juure tuli palju rahvast, tuues enesega ühes jalutumaid, vigaseid, pimedaid, keeletumaid ja palju teisi; ja nad heitsid need Tema jalge ette. Ja Ta tegi nad terveks,
1531nii et rahvas pani imeks, nähes keeletumaid rääkivat, vigaseid olevat terved, jalutumaid käivat ja pimedaid nägevat. Ja nad andsid au Iisraeli Jumalale.
1532
1533Siis ütlesid Ta jüngrid Temale: „Kust me võtame kõrves nii palju leibu, et nii hulga rahva kõhud täita?”
1534Ja Jeesus ütles neile: „Mitu leiba teil on?” Nad vastasid: „Seitse, ja pisut kalukesi.”
1535Siis Ta käskis rahva maha istuda.
1536Ja Ta võttis need seitse leiba ja kalad, tänas, murdis ning andis jüngrite kätte, ja jüngrid andsid rahvale.
1537Ja kõik sõid, ja nende kõhud said täis; ja nad korjasid kokku ülejäänud palukesi seitse korvitäit.
1538Ent neid, kes olid söönud, oli neli tuhat meest peale naiste ja laste.
1539Ja kui Ta oli lasknud rahva ära minna, läks Ta paati ja tuli Magdala maa-alale.
161Siis tulid variserid ja saduserid Ta juure Teda kiusama ja nõudsid, et Ta neile näitaks mõne tunnustähe taevast.
162Aga Ta kostis ning ütles neile: „Õhtu tulles te ütlete: Head ilma tuleb, sest taevas punab.
163Ja hommikul te ütlete: Täna tuleb rajuilm, sest taevas punab ja on pilves. Taeva nägu te oskate küll mõista, kuid aegade tunnustähti te ei suuda mõista.
164See kuri ja abielurikkuja tõug otsib tunnustähte, ja temale ei anta muud tähte kui prohvet Joona täht!” Ja Ta jättis nad maha ning läks ära.
165Ja kui Tema jüngrid olid jõudnud teispoolsele kaldale, olid nad unustanud leiba kaasa võtta.
166Aga Jeesus ütles neile: „Olge ettevaatlikud ja hoiduge variseride ja saduseride haputaignast!”
167Siis nad arutasid isekeskis ja ütlesid: „See käib selle kohta, et me ei võtnud leiba kaasa.”
168Jeesus märkas seda ja ütles: „Te nõdrausulised, miks te arutate isekeskis, et te ei ole leiba kaasa võtnud?
169Kas te veel ei saa aru? Eks te mäleta neid viit leiba viiele tuhandele ja mitu korvitäit te saite,
1610ja neid seitset leiba neljale tuhandele ja mitu korvitäit te saite?
1611Kuidas te siis ei mõista, et Ma teile ei rääkinud leivast, kui Ma käskisin teid hoiduda variseride ja saduseride haputaignast?”
1612Siis nad mõistsid, et Ta neid ei käskinud hoiduda leiva haputaignast, vaid variseride ja saduseride õpetusest.
1613Aga kui Jeesus tuli Filippuse Kaisarea rajale, küsis Ta Oma jüngritelt ning ütles: „Keda ütlevad inimesed Mind, Inimese Poja, olevat?”
1614Nemad ütlesid: „Mõned ütlevad Sind olevat Ristija Johannese, teised Eelija, aga teised Jeremija või ühe prohveteist.”
1615Tema ütles neile: „Aga teie, keda teie Mind ütlete olevat?”
1616Siimon Peetrus vastas ning ütles: „Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg!”
1617Jeesus vastas ning ütles temale: „Õnnis oled Sa, Siimon, Joona poeg, sest liha ja veri ei ole sulle seda ilmutanud, vaid Mu Isa, Kes on taevas.
1618Ja Mina ütlen sulle ka: Sina oled Peetrus, ja sellele kaljule Ma ehitan Oma Koguduse, ja surmavalla väravad ei võida seda!
1619Ma annan sinule Taevariigi võtmed, ja mis sa maa peal seod, see on taevas seotud, ja mis sa maa peal lahti päästad, on ka taevas lahti päästetud!”
1620Siis Ta keelas Oma jüngreid, et nad kellelegi ei ütleks, et Tema on Kristus.
1621Sellest ajast hakkas Jeesus Kristus teatama Oma jüngritele, et Ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt, ja et Ta tapetakse ja kolmandal päeval äratatakse üles.
1622Siis Peetrus võttis Tema isepäinis, hakkas Teda noomima ja ütles: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda Sulle sündigu!”
1623Aga Ta pöördus ja ütles Peetrusele: „Tagane Minust, saatan! Sa oled Mulle pahanduseks; sest sa ei mõtle sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mööda!”
1624Siis Jeesus ütles Oma jüngritele: „Kui keegi tahab Minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist enese peale ja järgigu Mind.
1625Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes oma hinge kaotab Minu pärast, see leiab selle.
1626Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks? Või mis lunastushinda võib inimene anda oma hinge eest?
1627Sest Inimese Poeg tuleb Oma Isa auhiilguses Oma Inglitega, ja siis Ta tasub igaühele Tema tööd mööda.
1628Tõesti, Mina ütlen teile, neist, kes siin seisavad, on mõned, kes ei maitse surma, enne kui nad näevad Inimese Poja tulevat Tema Kuningriigis!”
171Ja kuue päeva pärast Jeesus võttis enesega Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Tema venna, ja viis nad üles kõrgele mäele isepäinis.
172Ja Ta muudeti nende ees; ja Ta pale paistis otsegu päike ja Ta riided läksid valgeks otsegu valgus.
173Ja vaata, Mooses ja Eelija näitasid endid neile ja kõnelesid Temaga.
174Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: „Issand, siin on hea olla; kui Sa tahad, siis ma teen siia kolm telki, ühe Sinule, uhe Moosesele ja ühe Eelijale?”
175Kui ta alles rääkis, vaata, siis varjas neid hele pilv. Ja vaata, hääl pilvest ütles: „See on Mu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel; Teda kuulake!”
176Ja kui jüngrid seda kuulsid, langesid nad silmili maha ning kartsid väga.
177Ja Jeesus tuli nende juure, puudutas neid ja ütles: „Tõuske üles ja ärge kartke!”
178Aga kui nad oma silmad üles tõstsid, ei näinud nad kedagi kui Jeesust üksi.
179Ja mäelt alla tulles keelas Jeesus neid ning ütles: „Ärge rääkige kellelegi sellest nägemusest, kuni Inimese Poeg surnuist üles tõuseb!”
1710Ja jüngrid küsisid Temalt ning ütlesid: „Miks siis kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab tulema enne?”
1711Tema kostis ja ütles: „Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda.
1712Aga Ma ütlen teile, et Eelija on juba tulnud, ja nad ei ole teda ära tunnud, vaid on temale teinud, mida nad tahtsid. Nõnda peab ka Inimese Poeg kannatama nende poolt!”
1713Siis jüngrid said aru, et Ta neile rääkis Ristijast Johannesest.
1714Ja kui nad tulid rahva juure, astus Tema ette inimene ja heitis põlvili Ta ette
1715ning ütles: „Issand, halasta mu poja peale, sest ta on kuutõbine ja suures vaevas; sagedasti langeb Ta tulle ja sagedasti vette.
1716Ja ma tõin ta Sinu jüngrite juure, kuid nad ei suutnud teda terveks teha!”
1717Aga Jeesus kostis ning ütles: „Oh sina uskmatu ja pöörane tõug! Kui kaua pean Ma olema teie juures? Kui kaua pean Ma teiega kannatama? Tooge ta siia mu juure!”
1718Ja Jeesus sõitles teda, ja kuri vaim väljus temast, ja poiss sai terveks samast tunnist.
1719Siis tulid jüngrid Jeesuse juure isepäinis ja küsisid: „Miks meie ei võinud teda välja ajada?”
1720Aga Tema ütles neile: „Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti Ma ütlen teile, kui teil oleks usku nagu sinepiivake, siis te võiksite ütelda sellele mäele: Siirdu siit sinna! Ja ta siirduks sinna, ja miski ei oleks teile võimatu.
1721Seesinane sugu ei lähe muidu välja kui aga palve ja paastumisega!”
1722Aga kui nad üheskoos viibisid Galileas, ütles Jeesus neile: „Inimese Poeg antakse ära inimeste kätte;
1723ja nad tapavad Tema, ja kolmandal päeval Ta äratatakse üles!” Ja nad said väga kurvaks.
1724Aga kui nad Kapernauma jõudsid, tulid Peetruse juure maksuraha korjajad ja ütlesid: „Kas teie Õpetaja maksuraha ei maksa?”
1725Tema ütles: „Jah, maksab!” Ja kui Ta koju tuli, jõudis Jeesus talle küsimusega ette ning ütles: „Mis sa arvad, Siimon? Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas omilt lastelt või võõrastelt?”
1726Peetrus vastas Temale: „Võõrastelt.” Jeesus ütles temale: „Siis on lapsed sellest vabad.
1727Kuid et neid mitte pahandada, mine merele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb; ja kui sa tema suu avad, sa leiad hõberaha. Võta see ja anna neile minu ja enese eest!”
181Sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juure ja ütlesid: „Kes on küll suurim Taevariigis?”
182Ja Jeesus kutsus lapsukese Enese juure, asetas tema nende keskele
183ja ütles: „Tõesti Ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte Taevariiki!
184Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem Taevariigis.
185Ja kes iganes ühe niisuguse lapsukese vastu võtab Minu nimel, see võtab Mind vastu.
186Aga kes pahandab ühe neist pisukesist, kes Minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi tema kaela poodaks ja ta uputataks mere sügavusse.
187Häda maailmale pahanduste pärast! Sest pahandused peavad tulema, kuid häda sellele inimesele, kelle läbi pahandus tuleb!
188Aga kui su käsi või su jalg sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära. Parem on sulle, et sa vigasena või jalutuna lähed elusse, kui et sul on kaks kätt ja kaks jalga ja sind heidetakse igavesse tulle.
189Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja ja viska enesest ära. Parem on sulle, et sa ühe silmaga lähed elusse kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgutulle.
1810Vaadake ette, et te ühtki neist pisukesist ei põlga; sest Ma ütlen teile, et nende Inglid taevas alati näevad Mu Isa palet, Kes on taevas.
1811Sest Inimese Poeg on tulnud päästma seda, mis on kadunud.
1812Mis te arvate? Kui kellelgi inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist eksib ära, eks Ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda, kes on ära eksinud?
1813Ja kui juhtub, et ta selle leiab, tõesti Ma ütlen teile, et ta sellest tunneb rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes ei olnud ära eksinud.
1814Nõnda ei ole ka teie Isa tahtmine, Kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks.
1815Aga kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.
1816Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, et iga asi kinnitataks kahe või kolme tunnistaja sõnaga.
1817Aga kui ta neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis Ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.
1818Tõesti Ma ütlen teile, et mis te iganes maa peal seote, on ka taevas seotud, ja mis te iganes maa peal lahti päästate, on ka taevas lahti päästetud.
1819Taas ütlen Ma tõesti teile, et kui kaks teie seast ühel nõul on maa peal mingi asja pärast, mida nad iganes paluvad, siis see saab neile Minu Isalt, Kes on taevas.
1820Sest kus kaks või kolm koos on Minu nimel, seal olen Mina nende keskel.”
1821Siis astus Peetrus Tema juure ja ütles: „Issand, mitu korda ma pean, kui mu vend mu vastu eksib, temale andeks andma? Ons küllalt seitsmest korrast?”
1822Jeesus ütles temale: „Ma ei ütle sulle mitte: Seitse korda! vaid: Seitsekümmend korda seitse korda!
1823Sellepärast on Taevariik kuninga sarnane, kes oma sulastega tahtis aru teha.
1824Aga kui ta hakkas aru tegema, toodi üks ta ette, kes oli talle kümme tuhat talenti võlgu.
1825Aga kui tal ei olnud maksta, käskis isand müüa tema ja ta naise ja ta lapsed ja kõik, mis tal oli, ja maksta.
1826Siis sulane heitis maha, kummardas teda ja ütles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
1827Siis oli isandal hale meel sellest sulasest, ta laskis tema lahti ja kinkis talle võla.
1828Aga seesama sulane läks välja ja leidis ühe oma kaassulase, kes temale oli võlgu sada teenarit. Ja ta võttis tema kinni, kägistas teda ja ütles: Maksa, mis sa oled võlgu!
1829siis tema kaassulane heitis maha tema jalge ette, palus teda ning ütles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
1830Aga tema ei tahtnud, vaid läks ära ja heitis ta vangi, kuni ta maksab oma võla.
1831Aga kui tema kaassulased nägid, mis sündis, said nad väga kurvaks ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli sündinud.
1832siis kutsus ta isand tema enese ette ja ütles temale: Sa tige sulane! Kõik selle võla ma kinkisin sulle, sellepärast et sa mind palusid,
1833eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?
1834Ja ta isand sai vihaseks ja andis tema piinajate kätte, kuni ta maksab kõik, mis tal temaga oli võlgu.
1835Nõnda teeb ka Minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!”
191Ja sündis, kui Jeesus need kõned oli lõpetanud, et Ta läks ära Galileamaalt ja tuli Juudamaa alale teisele poole Jordanit.
192Ja palju rahvast järgis Teda, ja Ta tegi neid seal terveks.
193Siis tuli Tema juure varisere Teda kiusama, ja need ütlesid: „Kas on luba oma naist enesest lahutada igasugusel põhjusel?”
194Tema kostis ja ütles: „Kas te ei ole lugenud, et Looja nad algusest lõi meheks ja naiseks, 5. ja ütles: Seepärast inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks on üks liha!?
195
196Nõnda ei ole nad siis enam kaks, vaid on üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!”
197Nad ütlesid Temale: „Mispärast siis Mooses käskis anda lahutuskirja ja lahutada?”
198Ta ütles neile: „Mooses on teile teie südame kanguse pärast annud loa oma naisi enestest lahutada; algusest ei ole see mitte nõnda olnud.
199Aga Ma ütlen teile: Kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast ja võtab teise, see rikub abielu, ja kes võtab lahutatud naise, see rikub abielu.”
1910Siis ütlesid jüngrid Temale: „Kui inimese lugu naisega on nõnda, siis ei ole hea abielluda.”
1911Aga Tema ütles neile: „Kõik ei saa aru sellest sõnast, vaid ainult need, kelledele see on antud.
1912Sest on kohitsetuid, kes emaihust nõnda on sündinud, ja on kohitsetuid, kes inimeste poolt on kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes ise on ennast kohitsenud Taevariigi pärast. Kes suudab aru saada, saagu aru!”
1913Siis toodi Tema juure lapsukesi, et Ta Oma käed nende peale paneks ja palvetaks. Aga jüngrid sõitlesid toojaid.
1914Ent Jeesus ütles: „Jätke lapsukesed rahule ja ärge keelake neid Minu juure tulemast, sest niisuguste päralt on Taevariik!”
1915Ja Ta pani Oma käed nende peale ja läks sealt ära.
1916Ja vaata, üks mees astus Tema juure ja ütles Temale: „Õpetaja, mis head Ma pean tegema, et saaksin igavese elu?”
1917Aga Ta ütles talle: „Miks sa mult küsid, mis on hea? Ūksainus on, Kes on hea. Ent kui sa tahad minna elu sisse, siis pea käsud!”
1918Tema küsis Temalt: „Missugused?” Jeesus ütles: „Sa ei tohi tappa; Sa ei tohi abielu rikkuda; Sa ei tohi varastada; Sa ei tohi valet tunnistada;
1919Sa pead oma isa ja ema austama; ja armasta oma ligimest nagu iseennast!”
1920Noor mees ütles Temale: „Seda kõike ma olen pidanud. Mis puudub mul veel?”
1921Jeesus ütles talle: „Kui tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi Mind!”
1922Kui noor mees seda sõna kuulis, läks ta ära kurva meelega, sest tal oli palju vara.
1923Siis Jeesus ütles Oma jüngritele: „Tõesti, Ma ütlen teile, rikkal on raske pääseda Taevariiki.
1924Ja taas Ma ütlen teile: Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala Riiki!”
1925Kui jüngrid seda kuulsid, hämmastusid nad väga ning ütlesid: „Kes siis võib õndsaks saada?”
1926Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles neile: „Inimestel on see võimatu, kuid Jumalal on kõik võimalik!”
1927Siis kostis Peetrus ning ütles Temale: „Vaata, meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud Sind. Mis me sellest nüüd saame?”
1928Aga Jeesus ütles neile: „Tõesti, Ma ütlen teile, et teie, kes olete Mind järginud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub Oma aujärjele, istute ka ise kaheteistkümnele aujärjele ja mõistate kohut kaheteistkümne Iisraeli suguharu üle!
1929Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud Minu nime pärast, saab mitu korda rohkem ja pärib igavese elu.
1930Aga paljud esimesed jäävad viimseiks, ja viimsed saavad esimesteks!
201Sest Taevariik on majaisanda sarnane, kes vara hommikul välja läks töötegijaid palkama oma viinamäele.
202Kui ta töötegijatega oli kokku leppinud ühe teenari peale päevapalgaks, läkitas ta nad oma viinamäele.
203Ja ta läks välja kolmandal tunnil ja nägi teisi turul tööta seisvat
204ja ütles neile: Minge ka teie viinamäele ja mis iganes õige on, annan ma teile!
205Ja nad läksid ära. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ja tegi nõndasamuti.
206Aga üheteistkümnendal tunnil ta läks välja ja leidis teisi seisvat ja ütles neile: Mis te siin kogu päeva tööta seisate?
207Nad ütlesid temale: Meid ei ole keegi palganud! Tema ütles neile: Minge teiegi viinamäele!
208Kui siis õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma ülevaatajale: Kutsu töötegijad ja anna neile palk alates viimseist kuni esimesteni.
209Kui nüüd need tulid, kes üheteistkümnendal tunnil olid palgatud, said nad igaüks ühe teenari.
2010
2011Kui nad olid saanud, nurisesid nad majaisanda vastu
2012ning ütlesid: Need viimsed aga on ühe tunni tööd teinud ja sa oled nad teinud meie väärilisteks, kes me päeva koormat ja palavust oleme kannud!
2013Aga ta kostis ning ütles ühele nende seast: Sõber, ma ei tee sulle ülekohut; eks sa leppinud minuga kokku ühe teenari peale?
2014Võta, mis ainule kuulub, ja mine oma teed; aga ma tahan sellele viimsele anda nõnda nagu sinulegi.
2015Kas ei ole mul luba enese omaga teha, mida ma tahan? Või on sinu silm kade, et mina hea olen?
2016Nõnda saavad viimsed esimesteks ja esimesed viimseiks. Sest paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!”
2017Ja tahtes minna üles Jeruusalemma, võttis Jeesus need kaksteistkümmend isepäinis ja ütles teel olles neile:
2018„Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte, ja nad mõistavad Tema surma
2019ja annavad Tema paganate kätte pilgata ja piitsutada ja risti lüüa; ja kolmandal päeval Ta äratatakse üles!”
2020Siis astus Sebedeuse poegade ema Tema juure ühes oma poegadega, kummardas ja palus Talt midagi.
2021Aga Ta ütles naisele: „Mida sa tahad?” Tema ütles Temale: „Ūtle, et need mu kaks poega istuksid üks Su paremale ja teine Su vasakule käele Sinu Kuningriigis!”
2022Aga Jeesus vastas ning ütles: „Te ei tea, mida te palute! Kas te võite juua seda karikat, mis Minul tuleb juua?” Nad ütlesid Talle: „Jah, võime!”
2023Tema ütles neile: „Minu karika te küll joote, aga Mu paremal ja vasakul käel istuda ei ole Minu käes teile anda, vaid kellele Mu Isa selle on valmistanud.”
2024
2025Aga Jeesus kutsus nad Enese juure ja ütles: „Te teate, et paganate ülemad valitsevad nende üle ja suured isandad tarvitavad vägivalda nende kallal.
2026Teie seas aga ei tohi nõnda olla; vaid kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija;
2027ja kes teie seast tahab olla kõige esimene, see olgu teie ori;
2028otsegu Inimese Poeg ei ole tulnud, et Teda teenitaks, vaid teenima ja Oma hinge andma lunaks paljude eest!”
2029Ja kui nad Jeerikost välja läksid, järgis Teda palju rahvast.
2030Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres, ja kui nad kuulsid, et Jeesus läheb mööda, kisendasid nad: „Issand, Taaveti Poeg, halasta meie peale!”
2031Aga rahvas sõitles neid, et nad vait jääksid. Kuid nad kisendasid veel enam: „Issand, Taaveti Poeg, halasta meie peale!”
2032Siis Jeesus jäi seisma, hüüdis neid ja ütles: „Mida te tahate, et Ma teile teeksin?”
2033Nad ütlesid Temale: „Issand, et meie silmad läheksid lahti!”
2034siis Jeesusel hakkas hale meel ja Ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid jälle ja järgisid Teda.
211Ja kui nad Jeruusalema ligi said ja Betfage poole Õlimäele tulid, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit ning ütles neile:
212„Minge sinna alevisse, mis on teie ees, ja varsti te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures; päästke need lahti ja tooge Mu juure.
213Ja kui teile keegi midagi ütleb, siis ütelge: Issandal on neid tarvis! Siis Ta lähetab nad sedamaid.
214Aga see on kõik sündinud, et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu:
215
216Siis jüngrid läksid ja tegid nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud,
217ning tõid emaeesli ja sälu ja panid riided nende peale ja panid Ta riiete peale istuma.
218Aga suurem hulk laotas oma riided tee peale, aga teised raiusid oksi puudest ja puistasid tee peale.
219Aga rahvahulgad, kes ees ja taga käisid, hüüdsid: „Hoosianna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna kõrges!”
2110Ja kui Ta Jeruusalemma sisse läks, tõusis kogu linn liikvele ja ütles: „Kes See on?”
2111Aga rahvas ütles: „Tema on See Prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist!”
2112
2113ja ütles neile: „Kirjutatud on: Minu koda peab hüütama palvekojaks, aga teie teete Ta röövliauguks!”
2114Ja pühakojas tuli Tema juure pimedaid ja jalutumaid, ja Ta tegi nad terveks.
2115Aga kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid neid imesid, mida Ta tegi, ja poisse, kes pühakojas hüüdsid: „Hoosianna Taaveti Pojale!” sai nende meel pahaseks
2116ja nad ütlesid Temale: „Kas Sa kuuled, mida need ütlevad?” Jeesus ütles neile: „Jah, kuulen! Kas te iganes pole lugenud: Laste ja imikute suust oled Sa Enesele valmistanud kiituse?”
2117Ja Ta jättis nad maha ja läks linnast välja Betaaniasse ja jäi Sinna ööseks.
2118Aga kui Ta vara hommikul jälle linna läks, hakkas Tal nälg.
2119Ja nähes üht viigipuud tee ääres, läks Ta selle juure, aga ei leidnud sealt pealt midagi muud kui ainult lehti. Ja Ta ütles puule:
2120Kui jüngrid seda nägid, panid nad imeks ning ütlesid: „Kuidas see viigipuu nii kohe ära kuivas?”
2121Aga Jeesus kostis ning ütles neile: „Tõesti Ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks mitte ainult seda, mis viigipuule on sündinud, vaid kui te ka ütleksite sellele mäele: Tõuse paigast ja lange merre! siis see sünniks.
2122Ja kõik, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate!”
2123Ja kui nad tulid pühakotta, astusid ülempreestrid ja rahva vanemad Tema juure, kui Ta õpetas, ja ütlesid: „Missuguse meelevallaga Sa teed neid asju? Ja kes on Sulle selle meelevalla annud?”
2124Aga Jeesus kostis ning ütles neile: „Ma tahan ka teilt küsida ühe asja; kui te Mulle selle ütlete, siis Ma ütlen ka teile, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen.
2125Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?” Aga nemad arutasid asja isekeskis ja ütlesid: „Kui me ütleme: Taevast! siis Ta ütleb meile: Mispärast te siis ei uskunud teda?
2126Aga kui me ütleme: Inimestest! siis meil tuleb karta rahvast, sest nad kõik peavad Johannest prohvetiks!”
2127Ja nad kostsid Jeesusele ning ütlesid: „Me ei tea!” Siis ütles ka Tema neile: „Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen.
2128Aga mis te arvate? Ūhel inimesel oli kaks poega. Ja ta läks esimese juure ning ütles: Poeg, mine täna tööle mu viinamäele!
2129Aga tema kostis ning ütles: Küll ma lähen, isand! Ja ta ei läinud mitte.
2130Siis isa läks ka teise juure ja ütles nõndasamuti. See kostis ning ütles: Ei mina taha! Pärast ta kahetses ja läks.
2131Kumb neist tegi isa tahtmist?” Nad ütlesid: „Viimane.” Jeesus ütles neile: „Tõesti Ma ütlen teile, et tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki.
2132Sest Johannes tuli teie juure õiguse teed ja te ei uskunud teda; ent tölnerid ja hoorad uskusid teda. Aga teie, ehk te küll seda nägite, ei kahetsenud pärastki, et teda uskuda.
2133Kuulge teist tähendamissõna: Oli majaisand, kes istutas viinamäe ja tegi selle ümber aia ja kaevas sinna surutõrre ja ehitas torni ja andis selle rendile aednike kätte ja läks võõrale maale.
2134Kui siis viinamarja korjamise aeg lähenes, läkitas ta oma sulased aednike juure oma vilja vastu võtma.
2135Aga aednikud võtsid tema sulased kinni; mõnd nad peksid, mõne nad tapsid, mõne nad viskasid kividega surnuks.
2136Taas ta läkitas teised sulased, rohkem kui esimesi; ja nad tegid neile nõndasamuti.
2137Viimaks ta läkitas oma poja nende juure, mõteldes: Küllap nad mu poega häbenevad.
2138Aga kui aednikud nägid poega, ütlesid nad isekeskis: See on see pärija, tulge, tapame ta ära, siis saame tema pärandi enestele!
2139Ja nad võtsid ja tõukasid ta välja viinamäest ning tapsid ta ära.
2140Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mis ta teeb nende aednikega?”
2141Nad ütlesid Temale: „Need kurjad ta hukkab ära kurjasti ja annab viinamäe teiste aednike kätte, kes annavad temale vilja omal ajal.”
2142Jeesus ütles neile: „Kas te pole iialgi Kirjast lugenud: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks; Issandalt on see tulnud ja on imeasi meie silmis.
2143Seepärast Ma ütlen teile: Jumala Riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab.
2144Ja kes selle kivi peale langeb, läheb rusuks; aga kelle peale iganes see langeb, selle ta teeb pihuks!”
2145Ja kui ülempreestrid ja variserid Tema tähendamissõnu kuulsid, mõistsid nad, et Ta neist rääkis.
2146Ja nad oleksid Ta hea meelega kinni võtnud, aga kartsid rahvast, sest see pidas Teda prohvetiks.
221Ja Jeesus algas kõnet ja rääkis neile jälle tähendamissõnadega ning ütles:
222„Taevariik on kuninga sarnane, kes oma pojale pulmad tegi.
223Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulma kutsuma. Ja need ei tahtnud tulla.
224Taas läkitas ta teisi sulaseid ja ütles: Ūtelge kutsutuile: Vaata, oma söömaaja ma olen valmistanud, mu härjad ja nuumveised on
225Aga nad ei hoolinud sellest, vaid läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale;
226veel teised võtsid tema sulased kinni, kohtlesid neid ülbesti ja tapsid nad ära.
227Aga kuningas vihastus ja läkitas oma sõjaväed välja, hukkas need tapjad ja süütas nende linna põlema.
228Siis ta ütles oma sulastele: Pulmad on küll valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud seda väärt.
229Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!
2210Ja need sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda nad leidsid, kurjad ja head. Ja pulmakoda sai täis lauasistujaid.
2211Siis kuningas läks sisse lauavõõraid vaatama ja nägi seal inimest, kellel ei olnud pulmariiet seljas.
2212Ja ta ütles temale: Sõber, kuidas sa siia oled sisse tulnud, ilma et sul pulmariiet oleks? Aga too ei saanud sõnagi suust.
2213Siis kuningas ütles teenijaile: Siduge tema jalad ja käed ja heitke ta kõige äärmisemasse pimedusse, seal on ulumine ja hammastekiristamine!
2214Sest paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!”
2215Siis läksid variserid ja pidasid nõu, kuidas nad Teda Ta kõnest saaksid võrgutada.
2216Ja nad läkitavad Tema juure oma jüngrid ühes Heroodese seltsiga ja lasevad ütelda: „Õpetaja, me teame, et Sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ega hooli ühestki, sest Sa ei vaata inimese isikule.
2217Ūtle nüüd meile, mida Sa arvad: Kas on tarvis anda maksu keisrile või mitte?”
2218Aga Jeesus mõistis nende tigedust ja ütles: „Te silmakirjatsejad, miks te Mind kiusate?
2219Näidake Mulle maksuraha!” Ja nad tõid Tema kätte ühe teenari.
2220Tema ütles neile: „Kelle kuju ja pealkiri see on?”
2221Nad vastasid Temale: „Keisri.” Siis Ta ütles neile: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kutsub Jumalale!”
2222Kui nad seda kuulsid, imestasid nad ja jätsid Tema ning läksid ära.
2223Sel päeval tuli Tema juure sadusere, kes ütlevad, et ülestõusmist ei olegi, ja küsisid Talt:
2224„Õpetaja, Mooses on ütelnud: Kui keegi sureb lasteta, peab ta vend abielluma ta naisega ja soetama oma vennale järglase.
2225Meie juures oli seitse venda. Esimene abiellus ja suri, ja et tal ei olnud järglast, jättis ta oma naise oma vennale.
2226Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.
2227Kõige viimaks suri ka naine.
2228Ent ülestõusmises, kelle naiseks ta jääb nende seitsme seast, sest ta on kõikidel olnud?”
2229Aga Jeesus kostis ning ütles neile: „Eksite, sest te ei mõista Kirja ega Jumala väge!
2230Sest ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse kui Jumala Inglid taevas.
2231Aga kas te ei ole surnute ülestõusmisest lugenud, mis Jumal teile on ütelnud:
2232Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal!”
2233Ja kui rahvas seda kuulis, hämmastus ta Tema õpetusest.
2234Aga kui variserid said kuulda, et Ta saduseride suu oli sulgenud, tulid nad ühel meelel kokku;
2235ja üks käsutundja nende seast küsis Talt Teda kiusates:
2236„Õpetaja, missugune käsk on suur käsuõpetuses?”
2237Aga Jeesus ütles temale: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.
2238See on suur ja esimene käsk.
2239Aga teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast.
2240Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!”
2241Aga kui variserid üheskoos olid, küsis neilt Jeesus
2242ning ütles: „Mis teie arvate Kristusest, kelle Poeg Ta on?” Nad ütlesid Temale: „Taaveti!”
2243Tema ütles neile: „Kuidas siis Taavet hüüab Teda vaimus Issandaks, kui ta ütleb:
2244Issand on ütelnud minu Issandale: Istu Mu paremale käele, kuni Ma Sinu vaenlased panen Su jalge alla?
2245Kui nüüd Taavet Teda nimetab Issandaks, kuidas Ta siis on tema poeg?”
2246Ja ükski ei võinud Temale sõnagi vastata, ja ükski ei julgenud sellest päevast peale Temalt midagi enam küsida.
231Siis rääkis Jeesus rahvale ja Oma jüngritele
232ning ütles: „Moosese istmel istuvad kirjatundjad ja variserid.
233Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järele ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ei tee;
234nad seovad kokku raskeid ja ränki koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise nad ei taha sõrmegagi neid liigutada.
235Kõik oma teod nad teevad selleks, et inimesed neid näeksid; sest nad teevad oma palvekaukad laiad ja oma rüüde tupsud suured.
236Nad armastavad ülemat paika lauas võõruspidudel ja esimesi istmeid kogudusekodades,
237ja teretusi turgudel ja et inimesed neid kutsuksid „Rabi!”
238Aga teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest üks on teie õpetaja; aga teie kõik olete vennad.
239Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa, Kes on taevas.
2310Ja ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie Juhataja — Kristus!
2311Aga kes on ülem teie seast, see olgu teie teenija.
2312Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.
2313Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sulete Taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sisse ega lase sisse minna neid, kes tahavad sisse minna.
2314Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sööte ära leskede hooned ja loete silmakirjaks pikki palveid! Sellepärast te langete seda raskema kohtu alla.
2315Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te käite läbi mered ja maad, et saavutada ühegi, kes heidab teie usku; ja kui ta on heitnud, siis te teete tast põrgulapse, kaks korda hullema kui te ise olete!
2316Häda teile, te sõgedad teejuhid, kes ütlete: Kes iganes vannub templi juures, sellel ei ole sest midagi, aga kes vannub templi kulla juures, sellel on kohustus!
2317Te jõledad ja sõgedad! Sest kumb on suurem, kuld või tempel, mis kulda pühitseb?
2318Ja: Kes iganes vannub altari juures, sellel ei ole sest midagi; aga kes vannub annetuse juures, mis on seal peal, sellel on kohustus!
2319Te jõledad ja sõgedad! Sest kumb on suurem, ohver või altar, mis ohvrit pühitseb?
2320Seepärast, kes vannub altari juures, vannub tema juures ja kõige selle juures, mis tema peal on.
2321Ja kes vannub templi juures, see vannub tema ja Selle juures, Kes seal elab.
2322Ja kes vannub taeva juures, see vannub Jumala aujärje juures ja Tema juures, Kes sellel istub.
2323Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ja jätate kõrvale, mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse! Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata.
2324Te sõgedad teejuhid, kes kurnate sääski, aga neelate alla kaameleid!
2325Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te karika ja vaagna teete puhtaks väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis röövi ja aplust!
2326Sa sõge variser! Tee esmalt karikas puhtaks seestpoolt, et see ka väljastpoolt saaks puhtaks!
2327Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te olete lubjatud haudade sarnased, mis kull väljastpoolt on nägusad, aga seestpoolt on täis surnute luid ja kõike räpasust!
2328Nõnda olete ka teie küll väljastpoolt näha õiged inimeste ees, kuid seestpoolt te olete täis salalikku meelt ja ülekohut.
2329Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te ehitate prohvetite haudu ja kaunistate õigete hauasambaid
2330ja ütlete: Kui me oleksime elanud oma esiisade ajal, ei meie küll nende osalised oleks olnud prohvetite verd valamas!
2331Nõnda te siis tunnistate iseeneste vastu, et te olete nende lapsed, kes tapsid prohveteid!
2332Et täitke siis ka oma vanemate mõõt!
2333Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te põgenete põrgu hukatuse eest?
2334Seepärast, vaata, Ma läkitan teie juure prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid! Ja muist neist te tapate ja lööte risti, ja muist neist te piitsutate oma kogudusekodades ja kiusate neid taga ühest linnast teise,
2335et teie peale tuleks kõik vaga veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest Sakarja, Berekja poja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.
2336Tõesti Ma ütlen teile, see kõik tuleb sellesinase sugupõlve peale!
2337Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juure on läkitatud! Kui mitu korda Ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsegu kana kogub oma pojukesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud!
2338Vaata, teie koda jäetakse teil maha!
2339Sest Mina ütlen teile: Nüüdsest peale ei saa te Mind näha, seni kui te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!”
241Ja Jeesus tuli välja pühakojast ja läks edasi. Ja Tema jüngrid astusid Ta juure Temale näitama pühakoja hooneid.
242Aga Jeesus ütles neile: „Eks te näe seda kõike? Tõesti Ma ütlen teile, siia ei jäeta kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”
243Ja kui Ta Õlimäel istus, astusid jüngrid Tema juure isepäinis ja ütlesid: „Ūtle meile, millal see kõik sünnib ja mis on Su tulemise ja maailma-ajastu lõpetuse tunnus?”
244Aga Jeesus kostis ning ütles neile: „Katsuge, et keegi teid ei eksita!
245Sest paljud tulevad Minu nime all ja ütlevad: Mina olen Kristus! ja eksitavad paljusid.
246Aga te saate kuulda sõdadest ja sõnumeid sõjast; katsuge, et te ei ehmuks! Sest see peab sündima, aga ots ei ole veel käes.
247Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, ja nälga ja maavärisemisi on paiguti.
248Aga see kõik on sünnivalude hakatus!
249Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kõigi rahvaste all Minu nime pärast.
2410Ja siis taganevad paljud ja annavad üksteist ära ja vihkavad üksteist.
2411Ja palju valeprohveteid tõuseb, ja need eksitavad paljusid.
2412Ja et ülekohus läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus.
2413Aga kes otsani vastu peab, see pääseb!
2414Ja seda Kuningriigi Evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.
2415Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, millest on rääkinud prohvet Taaniel, — kes seda loeb, see pangu tähele –
2416siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele;
2417kes on katusel, ärgu tulgu maha midagi oma majast võtma;
2418ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi võtma oma kuube!
2419Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil!
2420Ent paluge, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval.
2421Sest siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi.
2422Ja kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks mitte ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse need päevad.
2423Kui siis keegi teile ütleb: Vaata, siin on Kristus! või: Vaata seal! ärge uskuge.
2424Sest valekristusi ja valeprohveteid tõuseb ja need teevad suuri tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid.
2425Vaata, Ma olen teile seda ette ütelnud!
2426Kui teile siis üteldakse: Vaata, Ta on kõrves! ärge minge välja; Vaata, Ta on kambrites! ärge uskuge.
2427Sest otsegu välk sähvab ida poolt ja paistab läände, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine.
2428Sest kus on raibe, sinna kogunevad kotkad.
2429Aga varsti pärast nende päevade viletsust läheb päike pimedaks ja kuu ei anna oma valget, ja tähed langevad maha taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.
2430Ja siis ilmub Inimese Poja tunnustäht taevas, ja siis hakkavad kõik rahva suguvõsad maa peal halisema ja näevad Inimese Poja tulevat taeva pilvede peal suure väe ja auhiilgusega.
2431Ja Ta läkitab Oma Inglid suure pasunahäälega, ja nad koguvad kokku ta äravalitud neljast tuulest, ühest taeva otsast teise.
2432Ent viigipuust õppige võrdumit: kui ta oksad juba on pungas ja ajavad lehti, siis te tunnete, et suvi on ligi. 33. Nõnda ka teie: kui te näete seda kõike, siis teadke, et see on ligi ukse ees.
2433
2434Tõesti Ma ütlen teile, et selle põlve rahvas ei lõpe ära, enne kui see kõik sünnib!
2435Taevas ja maa hävivad, aga Minu sõnad ei hävi mitte!
2436Aga sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei Inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi.
2437Sest nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine.
2438Sest nõnda nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noi läks laeva,
2439ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära: nõnda on ka Inimese Poja tulemine.
2440Siis on käks põllul: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.
2441Kaks naist on jahvatamas veskil: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.
2442Siis valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!
2443Aga seda teadke, et kui peremees teaks, mil öövahi-ajal varas tuleb, küll ta siis valvaks ega laseks oma majasse sisse murda.
2444Sellepärast olge teiegi valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arva!
2445Kes on nüüd ustav ja mõistlik sulane, kelle ta isand on pannud oma pere üle neile rooga andma õigel ajal?
2446Õnnis on see sulane, keda ta isand tulles leiab nõnda tegevat!
2447Tõesti Ma ütlen teile, et ta paneb tema üle kogu oma vara!
2448Aga kui see halb sulane mõtleb oma südames: Mu isand viibib tulles!
2449ja hakkab lööma oma kaassulaseid, joomaritega sööma ja jooma,
2450siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta teda ei oota, ja tunnil, mil ta ei tea arvata,
2451ja raiub ta pooleks ja annab temale osa silmakirjatsejatega; seal on ulumine ja sammaste kiristamine.
251ja raiub ta pooleks ja annab temale osa silmakirjatsejatega; seal on ulumine ja sammaste kiristamine.
252Viis neist olid rumalad ja viis m
253Rumalad v
254Aga m
255Kui peigmees viibis, jäid nad k
256Aga keskööl kuuldi häält: Ennäe, peigmees! Minge vastu!
257Siis t
258Aga rumalad ütlesid m
259Kuid m
2510Aga kui nad läksid ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti.
2511Pärast tulid ka teised neitsid ja ütlesid: Issand, Issand, ava meile!
2512Aga tema vastas ning ütles: T
2513Seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!
2514Sest see on n
2515Ūhele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema j
2516Kes viis talenti oli saanud, läks kohe ja kauples nendega ning saavutas teist viis lisaks.
2517N
2518Aga see, kes oli saanud ühe, läks ja kaevas selle maa sisse ja peitis ära oma isanda raha.
2519Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja hakkas nendega aru pidama.
2520Siis astus esile see, kes oli saanud viis talenti, ja lisas teist viis talenti juure ja ütles: Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte; vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!
2521Tema isand ütles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda r
2522Esile astus ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: Isand, sa usaldasid mu kätte kaks talenti; vaata, ma olen nendega saavutanud teist kaks talenti!
2523Tema isand ütles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda r
2524Siis astus esile ka see, kes oli saanud ühe talendi, a ütles: Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa l
2525Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!
2526Aga tema isand kostis ning ütles temale: Sa paha ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma l
2527Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte, ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi.
2528Sellepärast v
2529Sest igaühele, kellel on, antakse, ja temal peab olema küllalt, aga kellel ei ole, selle käest v
2530Ja k
2531Aga kui Inimese Poeg tuleb Oma auhiilguses ja k
2532ja siis kogutakse Tema ette k
2533
2534Siis Kuningas ütleb neile, kes on Ta paremal käel: Tulge siia, Minu Isa
2535Sest Mul oli nälg, ja te andsite Mulle süüa; Mul oli janu, ja te jootsite Mind; Ma olin v
2536Ma olin alasti, ja te riietasite Mind; Ma olin haige, ja te tulite Mind vaatama; Ma olin vangis, ja te tulite Mu juure.
2537Siis vastavad
2538Millal me nägime Sind v
2539Millal me nägime Sind haigena v
2540Siis vastab Kuningas ja ütleb neile: T
2541siis Ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: Minge ära Minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
2542Sest Mul oli nälg, ja te ei annud Mulle süüa; Mul oli janu, ja te ei jootnud Mind;
2543Ma olin v
2544
2545Siis Ta vastab neile n
2546Ja need lähevad igavesse karistusse, aga
261Kui Jeesus k
262„Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha; siis antakse Inimese Poeg risti lüüa!”
263Siis tulid kokku ülempreestrid ja rahva vanemad ülempreestri kotta, kelle nimi oli Kaifas,
264ja pidasid isekeskis n
265Aga nad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et mässu ei t
266Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalit
267tuli Ta juure naine, kel oli ühes alabasterriist väga kalli salviga, ja valas selle Tema pea peale, kui Ta lauas istus.
268Aga kui jüngrid seda nägid, sai nende meel pahaseks ja nad ütlesid: „Mistarvis on see raiskamine?
269Sest selle oleks v
2610Aga kui Jeesus seda märkas, ütles Ta neile: „Miks teete vaeva sellele naisele? Ta on ju Mulle heateo teinud!
2611Sest vaeseid on alati teie juures, Mind aga ei ole teil mitte alati.
2612Sest salvi Minu ihu peale valades tegi Ta seda Minu matmiseks.
2613T
2614Siis läks üks neist kaheteistkümnest, nimega Juudas Iskariot, ülempreestrite juure
2615ning ütles: „Mis te mulle tahate anda, kui ma Ta annan teie kätte?” Nad pakkusid temale kolmkümmend h
2616Ja sellest ajast ta otsis parajat aega Teda ära anda.
2617Aga esimesel hapnemata leibade päeval tulid jüngrid Jeesuse juure ja ütlesid Temale: „Kus Sa tahad, et me Sulle valmistame paasasöömaaja?”
2618Tema ütles: „Minge linna ühe mehe juure ja ütelge talle:
2619Ja jüngrid tegid n
2620Aga kui
2621Ja kui nemad s
2622Ja nad said väga kurvaks ning hakkasid üksteise järele Temale ütlema: „Ega ometi mina see ole, Issand?”
2623Tema vastas ning ütles: „Kes Minuga oma käe vaagnasse pistab, see annab Mind ära.
2624Inimese Poeg läheb küll ära, n
2625Siis kostis Juudas, Ta äraandja, ning ütles: „Ega ometi mina see ole, Rabi?” Tema ütles talle: „Sina jah!”
2626Ja kui nad s
2627Ja Ta v
2628Sest see on Minu Veri, uue lepingu Veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks.
2629Aga Ma ütlen teile: Nüüdsest peale Ma ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil Ma ühes teiega joon uut Oma Isa Riigis!”
2630Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, läksid nad välja
2631Siis ütleb Jeesus neile: „Sel ööl te k
2632Aga pärast Oma ülest
2633Siis Peetrus kostis ning ütles Temale: „Kui ka k
2634Jeesus ütles talle: „T
2635Peetrus ütleb Temale: „Kui ma Sinuga peaksin ka surema, ei salga ma Sind mitte!” Samuti ütlesid ka k
2636Siis tuli Jeesus nendega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja ütles Oma jüngritele: „Istuge siin niikaua, kui Ma lähen sinna ja palvetan!”
2637Ja Ta v
2638Siis Ta ütles neile: „Minu hing on väga kurb surmani; jääge siia ja valvake Minuga!”
2639Ja Ta läks pisut eemale, heitis silmili maha, palvetas ning ütles: „Minu Isa, kui on v
2640Ja Ta tuli Oma jüngrite juure ja leidis nad magamast ja ütles Peetrusele: „Nii te siia ei suutnud ühtki tundi minuga valvata?
2641Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks! Vaim on küll valmis, aga liha on n
2642Taas läks Ta teist korda ära, palvetas ning ütles: „Minu Isa, kui see ei v
2643Ja Ta tuli jälle ja leidis nad magamast, sest nende silmad olid rasked unest.
2644Ja Ta jättis nad ja läks ära ja palvetas kolmat korda ja ütles jälle needsamad s
2645Siis tuleb Ta Oma jüngrite juure ja ütleb neile: „Te ikka veel magate ja puhkate! Vaata, tund on ligi ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!
2646T
2647Ja kui Ta alles rääkis, vaata, siis tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga ühes suur j
2648Aga Ta äraandja oli neile annud märgu ja ütelnud: „Keda ma suudlen, see Ta on, Tema v
2649Ja kohe ta astus Jeesuse juure ja ütles: „Tere, Rabi!” ja andis Temale suud.
2650Aga Jeesus ütles talle: „S
2651Ja vaata, üks neist, kes olid Jeesusega, sirutas oma käe ja t
2652Siis ütles Jeesus temale: „Pista oma m
2653V
2654Kuidas siis läheksid kirjad täide, et see n
2655Sel tunnil ütles Jeesus hulgale: „Otsegu röövli peale olete te välja tulnud m
2656
2657Aga need, kes Jeesuse olid kinni v
2658Aga Peetrus järgis Teda eemalt ülempreestri kojani, ja ta läks sisse ja istus maha ühes sulastega, et näha, kuidas asi l
2659Aga ülempreestrid ja k
2660ega leidnud ühtki, ehk küll palju valetunnistajaid esile tuli. Viimaks ometi astus esile kaks
2661ning need ütlesid: „Tema on ütelnud: Ma v
2662Siis t
2663Aga Jeesus jäi vait. Ja ülempreester ütles Temale: „Ma vannutan sind elava Jumala juures,
2664Jeesus ütleb temale „Jah, olen! Ometi Ma ütlen teile: Sellest ajast te näete Inimese Poega istuvat Jumala väe paremal pool ja tulevat taeva pilvede peal!”
2665Siis ülempreester käristas oma riided l
2666Mis te arvate?” Ent nemad vastasid ning ütlesid: „Tema on surma väärt!”
2667Siis nad sülitasid temale silmi ja l
2668ja ütlesid: „Ūtle, Kristus, meile kui prohvet, kes see on, kes Sind l
2669Aga Peetrus istus väljas sisemises
2670Kuid Tema salgas k
2671Ja kui ta läks värava poole, nägi teda teine tüdruk ja ütles neile, kes seal olid: „Ka see oli naatsaretlase Jeesusega!”
2672Tema salgas jälle vandega: „Mina ei tunne Seda Inimest!”
2673Aga natukese aja pärast lähenesid need, kes seal seisid, ja ütlesid Peetrusele: „T
2674Siis ta hakkas väga needma ja vanduma: „Ei mina tunne Seda Inimest!” Ja sedamaid laulis kukk.
2675Siis tuli Peetrusele meele Jeesuse s
271Aga kui valgeks läks, tegid k
272Nad sidusid Ta kinni, viisid Ta ära ja andsid Ta maavalitseja Pilaatuse kätte.
273Siis Juudas, kes oli Ta ära annud, nähes, et Ta oli hukka m
274ning ütles: „Ma olen pattu teinud, et ma ära andsin süütuma vere!” Aga nemad ütlesid: „Mis see meisse puutub? Vaata ise!”
275Ja ta viskas h
276Aga ülempreestrid v
277Kuld nad pidasid n
278Selle t
279Siis läks täide, mis on üteldud prohvet Jeremija kaudu: „Ja ma v
2710ja andsin need potissepa p
2711Aga Jeesus seati maavalitseja ette. Ja maavalitseja küsis Temalt ning ütles: „Oled Sa Juutide Kuningas?” Aga Jeesus ütles: „Jah, olen!”
2712Kui siis ülempreestrid ja vanemad Tema peale kaebasid, ei vastanud Ta midagi.
2713Siis ütles Pilaatus Temale: „Eks Sa kuule, mida k
2714Ent Tema ei vastanud talle ühtainustki s
2715Aga tavaliselt laskis maavalitseja pühiks rahvale vabaks ühe vangi, keda nad tahtsid.
2716Ja neil oli siis kuulus vang, nimega Barabas.
2717Kui nad nüüd koos olid, ütles Pilaatus neile: „Kumma te tahate, et ma teile vabaks lasen, Barabase v
2718Sest ta teadis, et nad olid Ta annud kadeduse pärast tema kätte.
2719Aga kui maavalitseja istus kohtujärjel, läkitas tema naine ta juure ütlema: „Ärgu sul olgu ühtki tegemist Selle
2720Aga ülempreestrid ja vanemad meelitasid rahvahulki lahti paluma Barabast, aga hukka m
2721Ja maavalitseja kostis ning ütles neile: „Kumma neist kahest te tahate, et ma teile vabaks lasen?” Nemad ütlesid: „Barabase!”
2722Pilaatus ütles neile: „Mis ma siis pean tegema Jeesusega, Keda hüütakse Kristuseks?” Nemad ütlesid k
2723Maavalitseja küsis: „Mis kurja Ta siis on teinud?” Aga nad karjusid veel enam ja ütlesid: „Löödagu Ta risti!”
2724Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei v
2725Siis vastas k
2726Siis ta vabastas neile Barabase, aga Jeesust ta laskis rooskadega peksta ja andis Ta risti lüüa.
2727Siis v
2728Nad v
2729ja punusid kibuvitsust krooni ning panid selle Temale pähe, andsid Ta paremasse kätte pilliroo, heitsid Ta ette p
2730Ja nad sülitasid Tema peale ja v
2731Ja kui nemad Teda olid naernud, v
2732Välja minnes leidsid nad Küreene mehe, nimega Siimon. Seda nad sundisid kandma Tema risti.
2733Ja kui nad j
2734andsid nad Temale juua sapiga segatud viina. Kui Ta seda oli maitsnud, ei tahtnud Ta juua.
2735Aga kui nad Tema olid risti löönud, jaotasid nad Tema riided isekeskis ja heitsid liisku nende pärast
2736ning istusid maha ja valvasid Teda seal.
2737Ja Tema pea kohale nad panid pealkirja, millele oli kirjutatud Ta süü: „See on Jeesus, Juutide Kuningas!”
2738Siis löödi Temaga ühes risti käks röövlit, üks paremale ja teine vasakule poole.
2739Aga möödaminejad pilkasid Teda, vangutasid pead
2740ning ütlesid: „Sina, Kes templi lammutad ja kolme päevaga üles ehitad, aita Iseennast! Kui Sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt maha!”
2741N
2742„Teisi Ta on aidanud, Iseennast Ta ei v
2743Ta on lootnud Jumala peale, see päästku nüüd Tema, kui Ta tahab; sest Ta on ütelnud: Ma olen Jumala Poeg!”
2744Samuti teotasid Teda röövlidki, kes ühes Temaga olid risti löödud.
2745Aga kuuendal tunnil tuli pimedus üle kogu maa üheksanda tunnini.
2746Ūheksandal tunnil kisendas Jeesus suure häälega ning ütles: „Elii! Elii! Lemaa sabahtaani?” see on: „Mu Jumal! Mu Jumal! Miks Sa Mind oled maha jätnud?”
2747Aga kui m
2748Ja varsti jooksis üks nende seast, v
2749Aga teised ütlesid: „Oota, saab näha, kas Eelija tuleb Teda aitama?”
2750Aga Jeesus kisendas jälle suure häälega ja heitis hinge.
2751Ja vaata, templi eesriie kärises l
2752ja hauad läksid lahti, ja t
2753ja tulid välja haudadest ja läksid pärast Tema ülest
2754Aga kui pealik ja need, kes temaga ühes Jeesust valvasid, nägid maa värisevat ja seda, mis sündis, l
2755Ja seal oli palju naisi kaugelt vaatamas, kes Jeesust järgisid Galileast, Teda teenides;
2756nende seas oli Maarja Magdaleena ja Maarja, Jakoobuse ja Joosese ema, ja Sebedeuse poegade ema.
2757Aga kui
2758See läks Pilaatuse juure ja palus Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.
2759Ja Joosep v
2760ja pani Tema oma uude hauda, mille ta oli lasknud kalju sisse raiuda; ja ta veeretas suure kivi haua uksele ja läks ära.
2761Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid seal istumas haua kohal.
2762Teisel päeval, mis järgneb valmistuspäevale, tulid ülempreestrid ja variserid kokku Pilaatuse juure
2763ning ütlesid: „Isand, meile meenub, et see petis veel elus olles ütles: Ma t
2764Käsi nüüd hauda valve all pidada kolmanda päevani, et jüngrid ei tuleks ja Teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale: Ta on surnuist üles t
2765Pilaatus ütles neile: „Siin on teil valvesalk! Minge ja pidage valvet nii hästi kui oskate!”
2766Nemad läksid ja v
281Kui hingamispäev oli möödunud ja hakkas koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama.
282Ja vaata, suur maavärisemine sündis, sest Issanda Ingel astus taevast alla, tuli ja veeretas kivi k
283Ta nägu oli otsegu välk ja ta riided valged nagu lumi!
284Aga hirmu pärast tema ees värisesid valvajad ja jäid otsegu surnuks!
285Ent Ingel hakkas k
286Teda ei ole siin, sest Ta on üles t
287ja minge usinasti ütlema Tema jüngritele, et Ta on surnuist üles t
288Ja nad läksid rutusti haua juurest minema kartuse ja suure r
289Ja vaata, Jeesus tuli neile vastu ja ütles: „Tere!” Ja nad tulid Ta juure ja hakkasid Tema jalgade ümbert kinni ja kummardasid Teda.
2810Siis Jeesus ütles neile: „Ärge kartke! Minge ning teatage Mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, seal nad saavad Mind näha!”
2811Aga kui nad olid minemas, vaata, siis tulid m
2812Ja need tulid kokku ühes vanematega, pidasid isekeskis n
2813ning ütlesid: „Ūtelge, et Ta jüngrid tulid öösel ja varastasid Ta ära, kui me magasime.
2814Ja kui maavalitseja seda saab kuulda, küll me teda meelitame ja teeme, et te saate olla mureta!”
2815Need aga v
2816Ja need üksteistkümmend jüngrit läksid Galileasse sellele mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna.
2817Ja kui nad Teda nägid, kummardasid nad Teda. Aga m
2818Ja Jeesus tuli nende juure ja rääkis nendega ning ütles: „Minule on antud k
2819Minge siis ja tehke jüngriteks k
2820ja neid